30. november 2013

Tempo

Ma ei ole kadunud, lihtsalt meeletu tempo on peal. Kõigepealt töö, töö ja töö ning siis veel uusi hobi = palju aega läheb sellele  :) Lisaks võtsin veel ette hispaania keele, et see mingiligi algtasemel selgeks saada enne jaanuarikuist reisi.

Õnneks on silmadega kõik hästi, selles mõttes, et ei ole liigset väsimust ega muid jamasid. Mitte et ma nüüd liiga palju oleksin viitsinud harjutustega tegeleda, aga väike palming õhtuti võtab silmadest väsimuse ja teeb olemise selgemaks. Ega ma vist muid harjutusi polegi teinud. Muidu üritan ikka tervislikult toituda ja silmi hoida, aga arvutit on viimasel ajal ehk palju saanud ja "tänu" tööle ei ole valgel ajal eriti õues saanud liikuda. Sellest on kahju, silmad tahaksid rohkem valgust. Muidu kogu aeg ruumis sees, tööle ja kojusõidu ajal ju väljas pime. Kontoris on küll suured aknad, aga sees on ikka hämaravõitu. Eks see sombune aeg ka praegu, mõnipäev justkui ei lähekski valgeks. Kui lumi maha tuleks, oleks kohe teine asi. Olete ju märganud kuidas valgus muutub, kohe kui lumi maha tuleb? Ükspäev tegin pikema lõunapausi ja käisin väljas kolamas, siis sain aru, millest puudus on. Muidu võtad seda kontorielu harjumusena, aga silmad tahaksid ikka muidagi muud ka.

Kuu aega tagasi kirjutasin, et läätsed on vist liiga nõrgad ja ma väsin nendega koledasti. Siis läksin sammukese tagasi, et mitte end päris ära kurnata ja võtsin uuesti tugevamad läätsed kasutusele. Praegu on siis -4 ja -4,5, millega ma võin vabalt hommiku- ja õhtupimeduses autoga sõita. Seda nüüd küll, et ma pole viitsinud niipalju jännata, et päevasel ajal nõrgemate vastu vahetada. See on tüütu, aga vist oleks vajalik. Eks ma mõtlen selle peale...

Silmatilgad (ikka Hyal drop) on mul käekotis kogu aeg kaasas, aga ammu pole neid enam kasutanud. Pole vaja olnud.Tuli meelde, et peaksin kontrollima, ega nad juba vanaks pole läinud. Silmad on üldiselt ilusti niisutatud olnud ilma muude abivahenditeta. Ei tea kindlalt väita, et põhjus on toitumises, aga tegelikult võib see sellest olla. Söön väga palju rohkem puu- ja köögivilju kui varem ja kõikide andmete järgi võiks see ju abiks olla. Mustikaid ja gojimarju ja granaatõunu ja muud head-paremat ka :) Suhkur ja saiad ja šokolaad on jälle ära jäänud.

Sellised lood siis täna, esmaspäeval juba seminar!


28. oktoober 2013

Valin uued läätsed

Hiljutine läätsevahetus andis jälle kerge tagasilöögi, nii et pidin asjad ümber hindama. Nüüd kui päev on sügiseselt hämar ja lühike, ei ole mitte see kõige parem aeg oma silmadele veel nõrgemaid läätsesid peale suruda. Juba mitu aega tundsin end väga väsinult ega pole aru saanud, milles põhjus võiks olla. Lõpuks hakkasid juba töökaaslased "komplimente" tegema. Alles siis hakkasin analüüsima oma väsimuse põhjuseid. Et aga midagi erilist viga mul küljes ei ole, siis jäi kaalukaausile silmadest põhjustatud üldine väsimus. Selle peale tuli mul kohe meelde, kuidas ma kunagi oma silmadega jändamise alguses üritasin hästi palju ilma prillideta olla, kusjuures ma praktiliselt midagi ei näinud (võrreldes prillide kandmisega muidugi) ja selle mittenägemisega harjunud ei olnud ja see tekitas mus sellise väsimuse, et ma jaksasingi ilma prillideta olles vaid diivanil lösutades tühjalt nurka vahtida. 

Nüüd siis tundub, et olen natuke üle pingutanud. Viimased valitud läätsetugevused olid nii enam-vähem sobivad keskpäevaseks valguseks, aga hommikud ja õhtud meil nüüd pimedad. Millegipärast ma ei ole viitsinud päeva jooksul läätsesid vahetada, olen vaid vahetanud läätsed prillide või prillid läätsede vastu kui vaja. Aga näiteks üks Rootsi poiss kirjutab Facebookis, kuidas tema on läätsede tugevuse alal juba eksperdiks muutunud, tal on päeva jooksul päris mitu paari erinevaid kasutusel, oleneb siis valgustusest, tegevusest, väsimusest ja muust. Peab hakkama õppust võtma. Lõpmatuseni ei jaksa ennast piinata, ja ega sest suurt kasu ka ole.

18. oktoober 2013

Uued läätsed

Suurem kriis hakkab vist läbi saama, juba ma viitsin vähemalt kirjutada. Harjutusi pole teinud, ei hakka varjamagi.

Võtsin kasutusele uued läätsed: -3,25 ja -4. Need on nüüd siis kumbki veerandi võrra eelmistest nõrgemad. Mitte et ma liiga hästi vanadega näeksin, lihtsalt sunnin oma silmi tööle. Selline meetod on mõnede inimeste puhul töötanud, mõnede puhul mitte, minu puhul vist õige natuke.

Esimese hooga muidugi tundub, et ei näe hästi. No ega ma tegelikult ka ju väga hästi ei näe, 20/50 või 20/60 rida tabelist (pilves sügisilm, natuke tehisvalgust), aga sellest peaks täielikult piisama igapäevaelus, et peaga vastu seina ei jookse või trepist alla ei kuku. Andsin endale aru, et suurim probleem on psühholoogiline, palju see veerand dioptrit vähem siis ikka muudab, pealegi kõigub silmanägemine päeva jooksul loomulikul moel oluliselt suuremas vahemikus. Pärast sellist teadvustamist oligi huvitav jälgida, kuidas ilma otseselt vaadata soovimata paistis näiteks majanumber  kõrvalmajal täiesti loetav, samuti bensiinihinnad eemal tanklas. Kui sihipäraselt vaatama hakkasin, ei olnud kõik sugugi nii selge. Oskan sellest praegu teha ainult sellise järelduse, et ma pingutan vaatamisel oma silmi ja see takistabki mind nägemast. Vaja õppida lõdvestama. See on täpselt see, mida ma teistele alati räägin...


12. oktoober 2013

Mõõn

Nagu aimata võib, on mind järjekordne mõõn tabanud. Ei ole tükk aega blogi kirjutanud ega harjutusi teinud. Lihtsalt polnud tahtmist ega viitsimist. Natuke väsinud ja tüdinud tunne, igat pidi. Aega nagu on, aga pole ka. Päev lendab käest, aga tööd jäävad ikka tegemata. Nädalavahetus ei too loodetud puhkust. Mingi vedru on maha käinud. Väsimus. Tüdimus. Igavus. Eks elus käib palju asju tõusude ja mõõnadena. Ja nii on lootust, et ka see läheb ükskord mööda.


22. august 2013

Uued läätsed

Viimasel ajal olen üsna palju kasutanud prille, aga aeg-ajalt ka ühepäevaseid läätsesid, mis ma mingi aeg tagasi koos tavaliste kuuajastega tellisin. Nüüd said ühepäevased peaaegu otsa ja pidin uued läätsed tellima. Hakkan jälle natuke katsetama erinevate tugevustega, mulle tegelikult ei meeldi see, et mul on vasakus silmas terve dioptri võrra tugevam lääts kui paremas. Sest kui ilma olla, siis peavad ju mõlemad pingutama, ega läätsedega ei saa nii olla, et ühte silma aidatakse rohkem kui teist.

Ühesõnaga,  tellisin läätsed -3,25 ja -3,5 ning -4,0 ja - 4,25, et saaks olla nii nagu seni harjunud ja proovida veidi teistmoodi ka. Vaatame siis...

Eile õhtul avastasin, et ilma prillita näen tabelit vasaku silmaga isegi paremini kui paremaga. Vasem on mul nõrgem silm. Samas olid enne prillid ees ja vasaku klaas on tugevam. Et kas põhjus võib siis olla selles, et päris ilma prillideta on nii suure lühinägelikkuse puhul ikkagi silmadele liigselt koormav? Et kui vasakut aitasin prillidega rohkem kaasa, siis ilma prillideta oli ta paremas konditsioonis ja puhanum kui parem silm? Oleks nüüd mõni tark, kes sellele täpset vastust teaks. Aga kahjuks ei ole, jälle peab hakkama ikka ise katsetama ja leiutama.


21. august 2013

Hõljum silmas

Viimases postituses kirjutasin ühest hõljumist, mida ma sabaga elukaks nimetasin ja mis mulle silma tekkis. Kahjuks ei läinud see järgmiseks päevaks ära ja oli hirmus suur ja tume ja kattis pikisuunas üle poole mu vaateväljast. 

Õnneks tõmbus ta järgmiseks hommikuks siiski natuke koomale, mis andis mulle lootust, et ta kaob varsti ära. 

Kahjuks tekkis järgmine päev veel üks sihuke samasse silma. 

Õnneks muutusid mõlemad paari päeva jooksul palju väiksemaks. 

Kahjuks on nad tänaseni alles ja olemas, kuigi õnneks juba üsna nähtamatud ...

Sihuke lugu siis. Ah jaa ...  nägemisteravust need hõljumid mul ei mõjutanud.

Loomulikult läksin algul närvi ja hakkasin kõiksugu hirmsaid asju ette kujutama. Siis googeldasin ja leidsin, et tegemist on nn klaaskeha hõljumitega, vahest kutsutakse ka "laevukesteks" või "paadikesteks" ja nende tekkimine on enamasti teadmata, kuigi vahel ka tõsiste haigustega seotud ning ametlikku ravi neile ei ole. Muidugi sattusin korraks ka paanikaosakonda, kui juhtusin lugema, et nende hõljumite tekkimine võib viidata võrkkesta rebendile ja seda ma nüüd küll omale ei tahaks. Aga siis lugesin edasi, et enamasti nad kaovad iseenesest nagu tekivadki ja loomulikult neile ravi ei ole ja enamasti pole ka vaja. Siis meenutasin juhtumeid, kus ametlik meditsiin tunnistab ravimatuks või lootusetuks seisundid, mis on tegelikkuses üsna hästi ravitavad, ainult et mitte tabletiga, ja siis ma sulgesin selle paanikaosakonna. Ja läksin šamaanirännakule ja ravisin oma silmi. Peale seda on palju parem. Nad jäid nii vaevumärgatavaks, et kui ma neid just taga ei otsi, siis neid ei näe. Tegelikult ma näengi vaid ühteainukest veel, teine on juba suht olematu. Nüüd peaks veel natuke "nõiduma" ja neist lõplikult lahti saama.

Alustasin ka väikese toortoidu paastuga oma organismi puhasamiseks, ehk aitab see puhastada ka silmi. Pealegi on praegune sügisene saagikoristusaeg ideaalne aeg selleks, kõike värsket on ju nii palju saada. Ja nii ma siis veedangi oma vabad hetked metsas ja maal, paadunud korilane nagu ma olen ja naudin seda täiega :)
Milline võrratu pidulaud! Kas mätas punetab või sinetab?


31. juuli 2013

Ebamugav

Eile siis lõpuks panin üle hulga aja uuesti läätsed silma. Nägemine on sama hea/kehva kui prillidegagi, aga kas olid läätsed vanad, silmad läätsedest võõrdunud või midagi muud, igatahes üks hakkas kriipima ja ebamugav oli. Päev varem hakkas prillidega ka ebamugav, võtsin ära, oli ebamugav, panin ette, oli ebamugav. Raske oli asu leida, igat moodi oli ebamugav. Nüüd oli läätsedega ka ebamugav. Eks selle ebamugavuse saab muidugi välja harjutada jälle, aga tegelikult oleks vaja hoopis põhjus üles leida. Äkki peaks läätsede või prillide tugevusi muutma? Raske oli midagi kindlaks teha, eks nüüd hakkan jälle oletama ja katsetama.

Täna ujub vasaku silma ees või sees veel mingi ... hmm ... sabaga elukas? 
Huvitav,  kas ta võiks homseks lahkuda?

26. juuli 2013

Goji marjad

Hoolimata sellest, et mina olen musikafänn, on siiski ka teisi marju, mis pidavat silmanägemisele hästi mõjuma. Üheks selliseks on goji (godži) marjad, mis on Hiina meditsiinis ammusest ajast olnud kasutusel üldtugevdava, eluiga pikendava, juuste hallinemist vältiva ja silmanägemist tugevdava ravimina.
 
Goji marjad on muutunud väga populaarseks tervisetoitude ja toidulisandite turul, neid saab osta nii loodusoodete poodidest kui tavalistest supermarkeitest. Meil müüdavad marjad on enamasti pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Tiibetis, Himaalajas, Mongoolias.

Tegelikult kasvab see taim ka Eestis, kui siin teatakse teda maakeelse nimega taralõng. Ja siinmail on ta pigem olnud ilu- kui marjapõõsas.

Foto: Hortes.ee

Goji-marjad sisaldavad 21 mineraalainet ja mikroelementi (sealhulgas tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 aminohapet, mis teevad goji-marjadest suurepärase proteiiniallika. Samuti rohkesti vitamiine (A, B1, B2, B6 ja E) ning antioksüdante – näiteks beetakaroteeni ja silmadele kasulikku zeaksantiini. Tõe huvides tuleks küll märkida, et zeaksantiinisisalduse osas lähevad allikad väga lahku, andes 100 g kuivatatud viljade zeaksantiinisisalduseks 2,4–200 mg.

Ühe hüpoteesi kohaselt stimuleerivad goji-marjades leiduvad polüsahhariidid käbinääret ja ajuripatsit juurde tootma kasvuhormoone. Goji sisaldab palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis on abiks kasvuhormooni tootmisel. Kasvuhormoon mõjutab ennekõike kudede võimet uueneda. See võib olla üks põhjuseid, miks goji-marja seostatakse traditsiooniliselt nooruse ja kõrge elueaga. Goji-marjad tugevdavad organismi vastupanuvõimet, kuna sisaldavad rohkesti pikaahelalisi suhkruühendeid, mis teadaolevalt toetavad immuunsüsteemi talitlust.
 

23. juuli 2013

Läätsevabad nädalad

Nüüd on nii läinud, et kolm nädalat järjest ei ole läätsesid kordagi silma pannud. Alguses, puhkuse ajal, hoidusin neist meelega, pärast läks aga omasoodu niiviisi edasi. Kahjuks ei tähenda see aga seda, et ma oleks ka sama tublilt kui puhkuse ajal ilma prillideta olnud. Kaugel sellest. Autoga tööle ja ikka ju prillid ninal, sinna nad kahjuks kipuvad jäämagi. Ei ole mitte hea.

Hakkasin mõtlema, et see läätsevaba aeg kipub pikaks venima, peaks nad uuesti vähemalt mõnel päeval silma panema. Ühes küljest võib olla hea silmadele lääsedest puhkust anda, teises küljest - ega need prillidki silmadele head ole. Aga mul õnnestus omale miski viirus hankida, mis tegi olemise kehvaks ja pani silmad valutama, seega täna jäid läätsed veel ära. Ja selle viiruse hea külg oli jälle see, et tänu sellele, et silmad valutasid, tegin hästi palju palmingut. Kohe ikka südamest. Tundide kaupa.
Meenutus puhkusereisilt


22. juuli 2013

21. juuli 2013

Mustikaaeg

Tänavuse mustikasaagi kohta on kuulda olnud, et olevat kehvapoolne. Et ma kolan tihti metsas, siis oma tähelepanekute põhjal võin öelda, et igal pool tõesti nii suurt saaki ei ole, kui eelmisel aastal,  aga ilma ei ole mets meid sugugi jätnud. Mustikaid on küll, eks alati ole paremaid ja halvemaid kohti. Kes otsib, see leiab ja kel on õnne, see saab oma noosi kätte. Mina käisin ja sõin kõhu täis ning tõin kotiga koju ka. Talvevarude kogumine jääb mõneks teiseks korraks, selleks varun rohkem aega. Täna oli niisama, rohkem kondamine.


Vaarikaid on palju, esimesed on valmis, aga suur osa veel valmimata. Minge aga julgelt metsa maiustama!



16. juuli 2013

Puhkuselt tagasi

Ja läbi ongi see mõnus soojamaapuhkus. Palju päikest ja mõnus stressivaba olemine oli. Nagu eesmärgiks seadsin, olin väga palju ilma läätsede ja prillideta, harjutasin palja silmaga nägemist, õnneks oli ilm päikseline ja erede valgusega ei olnud see üldse probleem. Läätsesid ei kasutanud selle aja jooksul kordagi, prille siiski küll, aga tuletasin endale kogu aeg meelde, et pean igal võimalusel need eest ära võtma. Enamus päevast mööduski ilma. Olin isegi natuke üllatunud kui hästi ma ilma prillideta kõike nägin ja millestki olulisest ilma ei jäänud.

Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.

Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.

Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.

Aga kuidas teil läinud on?

4. juuli 2013

Puhkus

Mul algas nüüd puhkus ja ma sõitsin ära puhkusele Emoji. Horvaatiasse. Horvaatia sai 1.juulis Euroopa Liidu liikmeks ja ma kohe sinna. Einoh, päris nii see ei olnud mõeldud, aga vahest asjad lihtsalt juhtuvad. Kahjuks nägemise paranemine lihtsalt niisama ei juhtu, sellele peab natuke kaasa aitama. Aga puhkus kindlasti aitab ka, ei mingit arvuti jõllitamist vaid palju õuesolemist, valgust, päikest ja liikumist. Püüan mitte kanda läätsesid, vaid ajada läbi prillidega ja veel rohkem hoopis ilma prillideta. Iga päeva sisse peab mahtuma natuke silmagümnastikat ja kindlasti üks palming.


2. juuli 2013

Võta prillid peast ära!

Eilsel seminaril jõudis mulle kohale, et mõned, kes kohe prillid tasku ära panid, on oma silmad juba korda saanud. Korda tähendab siinjuures seda, et nad igapäevaselt enam prille ei vaja. Mina, kes ma olen otsinud mugavamaid võimalusi ja sehkendanud nõrgemate prillide ja läätsedega, olen seeläbi oma piinu ainult pikendanud. Minu paranemine on toimunud teosammul ja mul on veel tükk maad minna. Batesil ja Ždanovil ja kõigil teistel oli ikkagi õigus, kui nad ütlesid, et prillid tuleb KOHE nurka visata.

viinamäetigu

1. juuli 2013

Energeetiline harjutamine

Nüüd ma kirjutan natuke kiiksuga juttu, kellele ei sobi, jätke vahele.
Peeter Liiv kirjutas FB-s, et on suur vahe, kas teha silmaharjutusi energeetiliselt või tavaliselt, mehhaaniliselt. Pean ütlema, et olen temaga täiesti päri. On tõesti suur vahe. Aga kuidas siis harjutada energeetiliselt? 

Mehhaanilised harjutused toimuvad jõu pealt, lihas liigub, kulutab energiat ja selle tulemusel väsib. Kui eesmärgiks on muskli kasvatamine, siis õige treeningu ja puhkuse vahekorras nii seda tehaksegi. Lihas väsib, taastub puhkuse ajal ja on jälle valmis töötama. Toimub treening.

Energeetilise harjutamise ajal, lühidalt seletatult, aktiveeritakse keha meridiaanid ja täitutakse energiaga meridiaanide kaudu. Energeetiline substants liigub ees ja keha liigub järgi. Kui kanalid ja meridiaanid tööle saab, siis lisaboonusena toimub keha tervenemine ja energiavarustus paraneb.

Mis on meridiaanid ja kuidas neid aktiveerida? Keha energeetilise ülesehitusega on kindlasti enamus kursis, aga ühesõnaga, inimese keha ei ole mitte ainult füüsiline, vaid ka energeetiline, energia liigub mööda suuremaid kanaleid ja väiksemaid meridiaane. Kanalid on näiteks keskkanal, mis väljub pealaelt ja jalgevahelt, kanalid väljuvad ka peopesade keskelt ja jalapäkkade alt. Meridiaanid on hulka peenema energia kandjad ja väljuvad näiteks sõrme- ja varvaste otstest, aga ninaotsast jne.

Lisan siia ühe harjutuse meridiaanide aktiveerimise kohta, millega on lihtne alustada.

Üks paremini ennast tõestanud harjutusi on meridiaanide aktiviseerimine näpuotstes. Tehakse seda nii. Mugavas poosis istudes viige sõrmeotsad vastamisi. Kõige paremini töötavad keskmised näpud, tuli välja, et neid on mugavam nii hoida kui ka aktiviseerida. Peamine on tähelepanelikult kuulata oma näpuotsi. Umbes 3–4 mm kaugusel teineteisest tekib tavalisel inimesel näpuotste vahel magnetiefekt, tunne, nagu näpuotsad ioniseeruksid. Kui inimene seda piisavalt tähelepanelikult jälgib, tunneb ta juba mõne minuti pärast, et näpuotstes torgib, nagu võetaks sealt vereproovi. Seejärel tekib tunne, et näppude vahel on plasmasarnane juga. Seda „plasmat“ saab laiali tõmmata või siis jälle lähendada, kui tunne kaob. Kõige huvitavam selle harjutuse juures on see, et lühikese ajaga tekib kerge eufooria ja rahulolutunne sellest, mida teed. Pärast seda võime suunduda sinna, kus käed, omandanud tundlikkuse, võivad meelitada enda juurde mingeid substantse, töötada ripatsitega, jne.

Lõpetuseks kõrvalepõikeks veel seda, et olen enamuse oma kepikõnni tiirudest tänaseks vahetanud sörkjooksu vastu. Kuna ma ei ole just liiga heas vormis, siis tegelikult ma väga joosta ei jaksa. Aga kui hakkasin harjutama energeetilist jooksmist, siis jaksasin tükk maad rohkem. Loomulikult ei tulnud mul see ka kohe välja, läks ikka oma kuu või poolteist proovimist ja harjutamist enne kui asjale pihta sain. Muidugi ma väsin ka nüüd, eks see ole ka osaliselt mu eesmärk kaloreid põletada, aga vahe on ikka üsna suur. Ja lihased ei jää enam valusaks.

22. juuni 2013

Igapäevane palming

Tegin kaks kuud tagasi otsuse igapäevaselt vähemalt 20 minutit palmingut endale teha. Selle asjaga on mul olnud nagu ikka nende asjadega kipub olema, aeg-ajalt olen ilusti järje peal ja siis tekib vahe sisse. Möödunud nädalal olin mitu päeva komandeeringus ära ja koos igapäevase rutiini kadumisega ununevad ka sellised asjad nagu palming. Aega oleks olnud. Aga millegipärast lihtsalt ei teinud. Et edaspidi mitte samamoodi tunnistada, et ma pole suutnud oma otsusest kinni pidada, sest elu teeb oma korrektuurid, sõnastan nüüd eesmärgid vähe teistmoodi ja arvestan kohe igasuguste teadaolevate korrektuuridega. Suvi ja puhkus ja nii edasi. 

Ühesõnaga niimoodi: selle nädala jooksul teen palmingut iga päev kaks korda, neist üks olgu vähemalt 20 min pikkune. See nädal algas mul tegelikult pühapäeval, seega enne jaanipäeva saab läbi. Seni olen korralikult suutnud oma plaanist kinni pidada. Ma annan endale aru, et ilmselt ma nädalavahetuse ja jaanipäeva ajal sellega nagunii ei tegeleks. Pärast on veel tulemas puhkus ja siis ma pean läbi mõtlema, kuidas ma oma aega ja tegevusi planeerin.

Silmaharjutustesse pikka puhkust mul ei tule, see on selge, sest suvi on ideaalne aeg päiksevannideks ja veeprotseduurideks. Sel puhul ongi kohane meenutada ka silmad vee all lahti ujumist, millest kirjutasin siin: Veeprotseduurid silmadele.

Kaunist suve ja head jaanipäeva!





13. juuni 2013

Valgest ajast, viimasest üritusest ja Pankovi prillidest

On ju suvi mõnus aeg :) Peale selle, et on ilus ja soe, on ka palju valgust. Valgus on kui balsam mu silmadele. Väike vahe on kirjutamisele sisse tulnud, aga suvel veedan ma meelsamini oma vaba aega õues kui arvuti taga. Ja mu silmadele meeldib see ka.

Vahepeal on juhtunud see, et vahetasin jälle läätsed nõrgemate vastu välja. Nüüd on siis tugevused -3,25 ja -4,25. Ja tunduvad silmas täiesti normaalsed, teinekord on olnud, et kui lähen nõrgemate peale üle, siis esialgu on läätsed harjumatult nõrgad. Mitte et ma 100% näeksin, sest ma kasutan ikka võimalikult nõrkasid läätsesid. Aga ikkagi tundub nägemine üsna hea juba. Aegajalt on ka selgema nägemise hetki ja teinekord olen isegi üllatunud kui hästi ma näha võin. Üks asi on küll, millega ma ei ole väga tegelenud - nimelt kui silmad on eri tugevusega, siis peaks treenima kõigepealt nõrgemat silma, et see tugevamaga samale tasemele jõuaks ja siis edasi juba mõlemaid koos. Mina aga ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ega see vist hea ei ole. Pealegi, kui silmad on eri tugevusega, siis nad ei tööta väga hästi koos, paremini nägev silm hakkab domineerima ja nõrgemini nägev võib sootuks laisaks muutuda. Ma saan aru, et ma pean selles osas midagi ette võtma.

Teiseks oli vahepeal järjekordne Batesi meetodi huviliste kogunemine. Kuigi ma ise olin sel ajal natuke tõbine, siis oli ikkagi tore näha nii vanu tuttavaid kui uusi inimesi ühinemas. Alustasime nagu ikka palmingu ja mõne silmaharjutusega ja siis tegi Andres põhjaliku ülevaate nägemise toimumisest ja normaalse silma töötamisest. Lõpuks uudistasime veel Pankovi prille - seadet, mis värvilise valgusega uuendab silma vikerkesta rakke. Polnud sellisest asjandusest varem kuulnud, nii et päris põnev oli. Siin ka üks venekeelne informatiivne video/reklaamiklipp selle seadme kohta  http://www.youtube.com/watch?v=xo9KMrfLrkk


Miskipärast seostusid need Pankovi prillid mulle kohe Eyeport'i nimelise seadmega, kuigi nii tööpõhimõte kui eesmärk on neil erinev. Ilmselt oli siis asi värvilises valguses, mida mõlemad kasutavad. Eyeport näeb välja selline ja mööda seda toru jooksevad sinised ja punased tuled: 

29. mai 2013

Metameditsiini koolitus

Infot liigub iga päeva nii palju, et kõike ei jõua vastu võtta. Siia tahaks nüüd iroonitsedes lisada midagi "mõtestatud ja kasuliku" kohta a la Postimehe reklaam ...  Aga ma loodan, et alljärgnevas on midagigi natuke kasulikku.

Niisiis, märkasin ükspäev FB-s sellise ürituse infot - Nägemishäirete mõistmine ja tervendamine läbi metameditsiini, 31.mai -2.juuni 2013, Tallinnas.

Ise ma sinna küll ei lähe, aga hakkasin kaevama lisainfot selle seminari kohta - missugune on metameditsiini lähenemine ja kes läbi viib. Üliselt tegeleb metameditsiin haiguste põhjuste otsimises emotsioonides ja mõtlemises. Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Seminari info kohaselt võib sealt saada abi nii lühi- kui kaugelenägevuse kui astigmatismi puhul, samuti käsitletakse silmaprobleeme nagu glaukoom, kollatähni degeneratsioon, kuivade silmade sündroom, konjunktiviit, odraiva jms. Läbiviija on Saksamaal elav silmaarst, kelle nimi on dr Kwesi Anan Odum ja kelle kohta on internetis kahjuks väga vähe lisamaterjali. Leidsin vaid ühe video tunniajase intervjuuga.

Metameditsiini lehel on tutvustatud teemakäsitlust sedaviisi (kopi-peist):

Tervikliku lähenemisega silmade tervishoid
Terviklik tervisekäsitlus ja metameditsiin on uus lähenemine terviseprobleemidele, mis aitavad lahti seletada, miks meid tabavad erinevad tervisehädad – alates vesistest silmadest, vistrikest ja lööbest kuni diabeedi, südamehaiguste ja vähini. Terviklik tervisekäsitlus selgitab, kuidas meie sümptomite taga on alati mingi tähenduslik põhjus; kuidas ja miks mõni sümptom või haigus algab; kuidas kõik haigused on oma olemuselt protsessid; kuidas on alati olemas side meele, keha ja sotsiaalse keskkonna vahel. Nende teadmistega on meil võimalik väestada ennast ja oma tervenemisprotsesse edukalt lõpule viia.
Kuidas uus lähenemine töötab?
Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Selleks kasutatakse 5-astmelist protsessi:
1)  Sümptomite tähenduse mõistmine
Haigus ei ole meid kunagi tabanud “mõttetult”. Terviklik tervisekäsitlus ütleb, et meie keha ei tee kunagi vigu, kõik kehareaktsioonid on alati mõtestatud. Sümptomid tekivad vastuseks toimunud elusündmustele, nende eesmärk on katsumused ületada, uuesti tasakaal luua ja ellu jääda.
2)  Algpõhjuse leidmine
Sageli süüdistame nägemisprobleemide tekkes näiteks seda, et me ei söö piisavalt porgandeid või seda, et probleem on geenides või veedame liiga palju aega arvuti taga vms, kuid tõsiasi on see, et ka silmaprobleemide taga on emotsionaalsed põhjused. Näiteks visuaalne lahusolek, kellegi silmist kaotamine on seotud silmaümbruse ekseemiga, konjunktiviidiga ja kaega. Visuaalne vastikustunne tekitab odraiva. Hirm tuleviku eest või kauguses oleva ohu tajumine ja soov seda paremini näha toob kaasa kaugnägelikkuse. Need on vaid mõned näited, silmaprobleemide taga avaneb lai emotsioonide ja uskumuste maastik, mida käesoleva seminari käigus täpsemalt tundma õpime.
3)  Leiame, millises protsessi osas on kliendi sümptomid
Kõik haigused võib jagada kahte faasi – stressifaasi ja taastumisfaasi. Stressifaasi ilmestavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivne töö, sundmõtted läbitud traumast või tugevaid emotsioone esile kutsunud teemast, šoki tekitanud koha või inimeste vältimine. Selles faasis tekivad näiteks lühi- ja kaugnägelikkus.
Taastumisfaasis meel rahuneb, keha läheb üle parasümpaatilisse närvisüsteemi juhtimisse, inimese käitumine muutub avatumaks. Ometigi on paljud sümptomid seotud just teise, taastumisefaasiga. Näiteks konjunktiviit ja katarakt (hallkae).
4)  Leiame haiguse taga peituva emotsiooni
Selleks, et inimest aidata, on äärmiselt oluline leida emotsioon ja uskumussüsteem, mis on probleemi esile kutsunud. Negatiivseid tundeid tekitanud sündmus võib olla toimunud juba kaua aega tagasi, kuid inimene on ikka veel selle sündmusega emotsionaalselt seotud. Just seetõttu muutuvad ka paljud haigused krooniliseks.
Dr Kwesi Anan Odum kasutab Lüscheri-värvidiagnostika meetodit haiguse taga olevate emotsioonide ja uskumussüsteemide väljaselgitamiseks.
5)  Loome teraapiaplaani, et terviseprobleem seljatada
Kui probleem on leitud, tuleb luua teraapiaplaan nii keha, meele, hinge kui sotsiaalse ümbruse tasandeid arvestades. See võib hõlmata endas erinevaid teraapiaid ja elustiilimuudatusi.

23. mai 2013

Silmarohi

Eile käisime koos mõne huvilisega metsas, õigemini raba peal, seal kasvavate taimedega tutvumas. Leidsime nii mõndagi huvitavat, ilusat või maitsvat. Õhtu säravaim täht oli selline kaunitar, saage palun tuttavaks - küüvits:
Küüvits
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. Rääkides ravimtaimedest tuli mulle meelde, et meil kasvab ju selline taim, kel nimeks silmarohi (Euphrasia officinalis). Muidugi me eile teda ei kohanud, sest ta pole veel õide puhkenud, aga peagi on see aeg käes ja siis tasuks silmad lahti hoida. Silmarohi on Eestis tavaline, kasvab niiskematel niitudel, metsa- ja teeservadel, õitseb juunist septembrini. Välja näeb selline: 
Silmarohi   Foto:Wikipedia
Silmarohu nimeks on silmarohi loomulikult seepärast, et teda on kasutatud silmade ravimisel. Aitab kõikvõimalike silmapõletike, ka allergiliste põletike korral. Samuti on teda kasutatud silmalaugude lõtvumise, nõrga nägemise ja silmade väsimuse puhul. Ravimiseks tarvitatakse silmarohu ürdi (taime maapealne osa koos õitega) tõmmist välispidiselt. Silmarohu teed on veel kasutatud hingamisteede limaskestade põletike korral, kollatõve ja mitmete seedehäirete puhul. 

Siit võib silmarohu kohta juurde lugeda. Muidugi on seda taime ka tablettideks pressitud ja apteekidesse müügile paisatud, olen seda kohanud Eyebright -i nime all loodustoodete poodides.

7. mai 2013

Esmaspäevane seminar

Esmaspäeva õhtul toimus järjekordne silmade tervendamise seminar. Kahjuks oli ilus kevadine ilm meie read üsna hõredaks teinud, aga siiski olid nii lühi- kui kaugelenägijate leerid esindatud.

Nagu ikka tegime läbi mõned silmaharjutused. Üks uus harjutus oli seekord  perifeerse nägemise treenimiseks. Lisaks uudistasime uut raamatut - Leo Angarti "Unusta prillid". Tegime läbi ka tema "põhivara", energia- ehk praanaharjutuse. Seejärel tutvustas Andres Batesi õpetusi tervete nägemisharjumuste kohta. Juttu oli tsentraalsest fiksatsioonist ning nihutamisest ja kiigutamisest (shifting and swinging), üles said märgitud märksõnad sway, long swing, universal swing, variable swing või siis hoopis - ära jõllita kunagi ühte puhkti!

5. mai 2013

Looduses

Ikka ja jälle panen looduses liikudes tähele, kuidas mu silmad metsaaluseid maatoone vaadates kiiresti väsivad. Seda on nii suvel selge rohelisega kui praegu kevadel. See ei ole mul mingi praeguse aja avastus, panin seda tähele juba kümmekond aastat tagasi, siis kui veel igapäevaselt tugevaid prille kandsin. Mulle väga meeldib nii seenel kui marjul käia ja selline probleem on mind väga häirinud. Üsna kiiresti on silmad kirjud ja pruuni või rohelisekirjust taustast on raske midagi täpsemalt eraldada. Loomulikult paistavad värvilised asjad, olgu siis lilled või marjad välja, aga tunne on ikka selline nagu oleks vaja kõike palju teravamaks keerata. 

Eilsel talgupäeval oksi ja prahti korjates jälle sama lugu. Silem ees kirju pruun-hall ümbrus ja kohutavalt väsitav silmadele. Vaatasin siis ükshaaval kummagi silmaga, et aru saada, mis täpsemalt toimub. Kandsin sel hetkel oma igapäevaseid (mitte täistugevusega) läätsesid ja vasaku silmaga paistis kõik nagu ikka, kergelt hägune, aga tavapärane. Parem silm seevastu oli see, mis asja uduseks ajas. Tavaliselt on mul parem silm juhtiv silm ja see oli nüüd küll täitsa fookusest väljas. Huvitav, mis küll põhjustab sellist asja. Kas äkki on õues liiga palju vaja korraga vaadata?


27. aprill 2013

Uudiseid

Jagan kiirelt ja lühidalt paari uudist.

On ilmunud uus raamat - Leo Angart, Unusta prillid.
Raamat tutvustab põhjalikult silmatreeningu aluseid ning silma- ja nägemisprobleemide tagamaid, samuti soovitab arusaadavaid harjutusi ja annab näpunäiteid profülaktikaks.

Silmade tervendamise huviliste kogunemine ja seminar toimub 6.mail kl 18.30 TTÜ Küberneetika Instituudis. Tasuta. Vt lisa ürituste lehelt või jälgi meid Facebookis.

Uued läätsed

Taas oli aeg uued läätsed tellida. Tugevus sama, mis viimasel korral -3,5 ja -4,5. 

Pöördusin seekord tagasi Acuve Oasyse juurde, mis mulle silmas kõige parem tundub. Need Pure Vision läätsed, mis ma eelmine kuu tellisin, jäid mul lõpuni silmas kuidagi karedaks. Ei teagi, kas põhjus on läätse materjalis või äkki hoopis mõõtudes, BC oli neil veidi erinev. 

See ei olnud muidugi esimene, ilmselt mitte ka viimane kord, kui ma proovin teist sorti läätsesid ja leian, et nad ei ole mulle ikka head. Mõnele kindlasti jälle sobivad, läätsepoes on kiitvaid kommentaare praktiliselt kõikide läätsede juures. Seega siis lihtsalt mulle ei ole need kõige paremad. Seekord võtsin lisaks ka mõned ühepäevased läätsed. Prooviks, kuidas need on. Kunagi olid mul ühed ühepäevased läätsed, mis minu mäletamist mööda olid silmas väga mugavad. Kahjuks ei mäleta enam nende nime.

21. aprill 2013

Palming

Otsustasin pöörata rohkem tähelepanu palmingule ja teha seda tihedamini, kuna seni olen ma ta üsna unarusse jätud. Eelmisel kogunemisel tuli kelleltki küsimus selle kohta, et kui pikk on pikk palming. Austalt öeldes ma pole ise selle peale varem mõelnudki, aga nüüd siis sain teada - pikk on nii 40 minuti kanti. Pole kunagi aega võtnud, aga nii pikalt ma kindlasti seda teinud ei ole. Nüüd siis kaks nädalat tagsi otsustasin, et teen iga päev vähemalt korra ühe 20 minuti pikkuse palmingu. Seni olen suutnud sellest kinni pidada, ainult ühel päeval jäi vahele. 

Tulemuste kohta ei oska veel väga kindlalt öelda, nagu on ja nagu ei ole ka. Selge nägemise hetki on küll oluliselt tihedamini. Samas on vahel õhtuti ka selline tunne, et üks udu kõik, suurt midagi ei erista. Aga ükspäev jälgisin huviga, kuidas mu silmad eemalolevat silti fokusseerisid. Kord oli täitsa selge, siis läks natuke fookusest välja, siis tagasi, siis uuesti uduseks. Täpselt nagu autofookusega fotokas :)

14. aprill 2013

Prillikandmisest

Olen nüüd nädalajagu käinud vaheldumisi prillidega ja läätsedega. Ja praegu on just õige aeg üles märkida prillikandmise miinused, sellepärast, et mõne aja pärast ma ilmselt harjun nendega ära ja siis ei pane enam tähele. Nüüd aga kandsin üle väga pika aja (umbes aasta vist) prille kogu päeva, tööl ja väljas ja igal pool, ja märkasin kohe, kuidas olemine oli teistsugune. 

Prillid ise on väga head, istuvad ilusti, ei pane silmi valutama ega tekita muid ebamugavusi, mis vahest uute prillidega kaasnevad. Aga praegu tahaks viidata prillikandmisele üldiselt.

Eks kõigepealt tulid välja pinged kehavormis. Märkasin, kuidas ma keerasin tervet pead korraga vaatamise suunas, kui muidu piisas vaid silmadega vaatamisest. Näiteks trepist liikudes vaatasin astmeid ja hoidsin pead palju rohkem allapoole kui palja silmaga või läätsedega. Märkasin, kuidas kael ja kukal hakkasid väsima ja kogusid pingeid. Kuklapinge, teatavasti, ei ole silmadele jälle üldse hea. Siis taipasin, et varem, kui kandsin prille päevast päeva, oligi selline olukord tavaline. Pikapeale harjud sellega ära ja enam ei pööra tähelepanu, pinge aga jääb. Teisest küljest, peaga vaatamise suunas keerates, saavad silmad ise palju vähem liikuda. See ongi kõikide prillikandjate suur probleem.

Teiseks tekitavad klaasid oma kumerusega teatud lainetusi ja väändumisi, mis on algusest üsna häirivad. Lisaks jäävad nägemisvälja ka raamid ning klaasidel olevad peegeldused, tolmust, plekkidest või muust sodist rääkimata. Nii et kokkuvõttes on seda mittevajalikku lisainformatiooni, mida läbi silmade vastu võtame, kohutavalt palju. Kogu see "müra" tegelikult kulutab meie energiat.

Võrreldes läätsedega on prillidel siiski ka plusse. Kõigepealt muidugi ei kuivata nad silmi ega hõõru. Kuna mul on nüüd mitu paari prille, siis on neid ka palju kergem vahetada, olenevalt mida ma teen ja kuhu vaatan. Arvutiga töötan nõrgematega, raamatu lugemiseks võtan üldse ära. Rohkem plusse ma ei tahagi leida, sest eesmärk on neist ikkagi kiiresti lahti saada. Las nad jääda pigem pahadeks.

6. aprill 2013

Mustikad silmadele

Kes sügisel tubli korilane, see leiab veel kevadelgi külmikust mustikaid.
;-)


Kes nii tubli ei olnud, aga mustikaid sooviks, siis näiteks Rhumveld Baltic müüb kuivatatud USA päritolu mustikaid. Laost saab osta ühe- või kümnekiloseid pakendeid. Kilose paki hind on 14.10+km, mahetootel 37.60+km.

3. aprill 2013

Odavprillid internetist

Mul on uued prillid. Peale silmade kontrolli ja uut prilliretsepti tellisingi prillid Zenni Opticalist ära. Odavprillid internetist :-) Eile jõudsid juba kohale. Megakiiresti tulid ikka, alla nädala, kuller tõi koju ära ja puha. 

Mu meelest täista normaalsed prillid. Mõlemal ka prillitoos kaasas. Toos näeb küll odav välja, lihtne plastmass, aga see pole üldse oluline. Prillid ka odavad, saatmiskulu oli kallim kui kaks prilli kokku, aga välimus on küll tipp-topp. Kogu lõbu maksis $37.85

Tellisin kaks paari korraga, ühed siis selleks, et näeks autoga ka sõita ja teised lähitööks. Retsepti muidugi korrigeerisin natuke, ei ole mul vaja nendega 120% näha. Meenutasin, et kui mul kunagi olid prillid ja läätsed üheaegselt, siis läätsed olid veidi nõrgemad, sest nendega nägin paremini. Võtsin siis praegu tugevamad prillid parem silm -4, vasak -5, nõrgemad -3 ja -4. Silmavahe panin ka ikka tugevamatel kaugemale vaatamiseks ja nõrgematel lähemale vaatamiseks. Selleks mul oligi prilliretsepti vaja. Vahe ju erineb, minu puhul 2 mm võrra.

Täna päeval üritasin mõõta, kui hästi ma nendega näen. Nägin 20/25 rida täielikult ja 20/20 rida osaliselt või õigemini peale pilgutamisi lõi selgeks. Tegelikult ma vahepeal nägin 20/15 ka, korralik clear flash oli jälle. See oli siis kahe silmaga korraga, nii nagu tegelikult. Tingimused olid muidugi head, väljas päike paistis ja valgustas osaliselt mu tabelit, aga aeg oli peale tööpäeva ja enne harjutusi ei teinud. Just vahetult enne võtsin läätsed silmast ära. Nii et nendega võib autoga sõita küll. Päeval. Õhtul hiljem nägin ainult 20/125, see siis tubase üldvalgusega.

2. aprill 2013

Huviliste kogunemine ja FB grupp

Suur tänu kõigile, kes eile kohal olid. Minul oli küll väga tore õhtu ja ma kohe tunnen kuidas see hoiab mu motivatsiooni üleval. Järgmine kogunemine toimub 6.mail. Neil, kel ei ole võimalik kokku tulla, on võimalus liituda Facebookis Prillidest Priiks grupiga ja oma mõtteid seal vahetada.


31. märts 2013

Meeldetuletus - kogunemine juba esmaspäeval 1.aprillil

Järjekordne Batesi meetodi huviliste kogunemine toimub juba esmaspäeval 1.aprilli õhtupoolikul 18.30. Üritus toimub Mustamäel Küberneetika Instituudi majas Akadeemia tee 21B. Kui linna poolt tulla, siis see maja jääb Akadeemia tee 90-kraadise kurvi peale ja on peale Keemia trollipeatust (troll nr 3) ja enne lõpp-peatust. Maja ees on ka suur parkla. Asukoha kaart siin.

28. märts 2013

Munad on silmadele head

Muna sisaldab palju kasulikke aineid olles üks täiuslikemaid toite üldse. Seal on täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses, muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine.

Viimaste teaduslike uurimuste andmetel ei tõstagi muna söömine kolesteroolitaset nagu seni ekslikult oli arvatud. Seega on muna tagasi tervislike toitude hulgas. 

Munarebus leidub vitamiine A, D ja E ning pantoteenhapet (vitamiin B5) ja biotiini (vitamiin B7). Lisaks sisaldab munakollane hulganisti letsitiini ja zeaksantiini, mis on võimsad antioksüdandid ning kaitsevad silmi kahjustuste eest. Luteiin ja zeaksantiin ainsad karotenoidid, mida on leitud inimese läätses. Teadlased arvavad, et luteiin ja zeaksantiin koos E-vitamiiniga avaldavad positiivset mõju silmade ainevahetusele ja nendel toitainetel on funktsionaalne roll läätse selguse säilitamises ning nad kaitsevad katarakti ehk hallkae tekkimise eest. Letsitiin on meile hädavajalik veel hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis.

Häid munadepühi!

Silmi kontrollimas, jätkub

Ma siis räägin nüüd ära, mis minuga teisipäeva hommikul tegelikult juhtus. 

Batesil on vist selline tähelepanek, et mõned lapsed ei näe arstikabinetis kontrolltabelist isegi ülemist rida lugeda, kuigi muidu koolis näevad tahvlile igast asendist. Midagi sarnast aga siiski teistsugust juhtus vist ka minuga.

Foto:Wikipedia
Kõigepealt kontrollisime silmi selle aparaadiga, mis silmad täpselt ära mõõdab. See oli halb tulemus, mis sealt tuli. Parem kui viimasel korral, see oli kuskil kaks aastat tagasi vist, kuigi mul pole täpseid numbreid enam meeles. Aga ma kavatsen selle järgi uurida, siis saan võrrelda. Igaljuhul näitsas masin ikka väga suurt miinust. Hea uudis oli see, et astigmatismi näitas vasakus silmas ainult -0,25, mille kohta arstitädi ütles, et see on nii väike, et tema seda prilliretseptile kirja ei paneks. Sellega olin meeleldi nõus. Aga kusjuures, ax on 175! Viitan oma varasemasele postitusele, kus ma kirjutasin, et tahan tõestada, et kalle on muutuv, järelikult ei saa astigmatismi kuidagi võtta kui jäävat suurust.

Edasi hakkasime vaatama läbi erinevate klaaside ja lugema tabelis olevaid tähti. Siin kisub asi vist kummaliseks. Mu viimased ametlikud prillid oleks mõõtmistulemuste järgi pidanud mulle ju parajad või isegi veidi nõrgad olema, aga tuli välja, et kummagi silmaga üksi näen nendega nagu peab ja kahe silmaga kokku kogunisti 120 % või isegi rohkem. Rohkem kahjuks mulle väiksemaid numbreid ette ei keritud. Aga niimoodi tuleb ju välja, et nad on liiga kanged. Mul ei ole kindlasti mitte vaja näha 140%. Ja eriti mitte nüüd kui ma üritan vajalikust nõrgemaid prille kanda. Kahjuks olin ma endast väljas nende refraktomeetri näitude pärast ja põdesin, et ma ei ole suutnud silmi ikka piisavalt paremaks saada ja nii ma siis ei jälginudki arstitädi reakstiooni sellele, et ma näen rohkem kui ma pidanuks nägema. Kahju muidugi. Huvitavaid mõttekäike tekitab see nüüd ikkagi. Nimelt, nii Bates kui teised on rääkinud sellest, et nägemine ei ole ainult füüsiline. Et siis huvitav, kas ma olen kuidagi hoopis oma mittefüüsilist nägemist parandanud? Et näen ilma silmadeta või? Igatahes kummaline. Kui väga loogiliselt mõelda, siis võib üks seletus olla muidugi, et masin oli lihtsalt nässus. Tegelikult ei ole see muidugi loogiline, aga see oleks loogiline seletus. Või kuidas?

Edasi ma palusin omale välja kirjutada eraldi prillid lähitöö, peamiselt arvuti jaoks. Selleks anti mulle kätte paber, kus tekst järjest väiksemaks muutub. Põhimõtteliselt sama ikka kui muidu Snelleni tabel, aga üksikute tähtede asemel terved laused. Sellist asja ei ole minuga enne olnud, nii, et see oli mulle uus. Arstitädi pani mulle mingid klaasid ette ja siis hakkas nõrgemate vastu välja vahetama. Mina muudkui lugesin aga viimast, kõige peenemat rida. Tegelikult ei pea viimast nägema, piisab alt neljandast või viiendast, aga ma nägin. Lisaks ma hoidsin seda paberit väljasirutatud kätes, et oleks umbes nii kaugel kui on arvuti ekraan. Tädi pani aga nõrgemaid klaase ja mina ikka kogu aeg lugesin viimast rida. Ma ei tea, kas tal tuli mingi tõrge ette või mis, igatahes sinnani ma ei jõudnudki, et oleks ainult seda neljandat ja mitte rohkem näinud. Kirja said klaasid -4,75 ja -5,75. Ja nendega ma näen jälle rohkem kui 120%.

Vaat, selline oligi see käik. Tegelikult on ju kõik hästi. Oleks nüüd keegi, kes aitaks mul need anomaaliad ära seletada. Mõtlemisainet jagub...

26. märts 2013

Silmi kontrollimas

Käisin täna hommikul silmi kontrollimas. Lasnamäe polikliinikus on optometristi vastuvõtt ja sinna ei olnudki järjekorda. Eile panin aja ja täna käisin ära. Tavaline arstiaeg, mitte tasuline. Väga normaalne arstitädi oli ka.
 
Ma põhimõtteliselt ei taha minna tasulisele vastuvõtule. On mingi selline põhimõte... või siis kius... Ma ei saa ümbrikupalka ega tee mustalt tööd, kõik maksud makstud, ravikindlustus olemas ja ma ootan, et riik oma osa ka täidaks.
 
Aga tulemustest. Tegelikult olen pettunud. Kohutavalt. Esimese hooga mõtlesin, et ei kirjutagi sellest käigust üldse. Siis mõtlesin kõik sinnasamusesse saata. Kõik harjutamised ja nõrgemad prillid-läätsed ja udud ja väsimused. Ja alles siis hakkasin midagi positiivset leidma. Ja praegu istun oma arvuti taga ja vaatan aknast välja ning näen oma -3,5 ja  -4,5 läätsedega vastasmaja ääres parkivate autode numberid lugeda. Niisiis väga lootusetu vist ikkagi ei ole.
 
Nüüd rohkem ei kirjuta, elan oma masendused ja muud segased emotsioonid läbi ja siis võibolla.
 
 

25. märts 2013

Kasutu vidin

Huvitav vidin on välja mõeldud nägemiskontrolliks Instrumentaarium optika kodulehel. Tegelikult muidugi täiesti kasutu, aga mängida ju võib.

Ma tegin testi ilma prillide või läätsedeta, kauguse ekraanist mõõtsin täpselt joonlauaga ära. Ja tulemus: minu nägemine on 8% alla keskmise (hm, ainult...), juhtiv silm on parem, paremas silmas võib esineda lühinägemine, vasakus kaugelenägemine (midagi uut...).

24. märts 2013

Ajalugu

Mul ei ole alles kõiki prilliretsepte ja ma enam ei mäleta kui kiiresti mul silmad halvemaks läksid. Aga aeg-ajalt tuleb tahtmine seda teada. Alustasin oma ajalooliste andmete kogumisega. Ehk on neis prillipoodides, mis tänaseni tegutsevad, minu andmed säilinud, vähemalt sellest ajast, kui arvutid kasutusele võeti. Varasemate andmetega ... noh, saab näha. 

Eks ma hakkan seda nimekirja siin täiendama, hetkel sai alustatud niimoodi.

2001.a.
prillid: OD -6,25 OS -7,25 cyl -0,25 ax 30 PD 36,0/34,0
läätsed: OD -6,0 OS -6,0 dia 14,2 BC 8,6
 
2006.a.
prillid: OD -5,5 OS -6,75 cyl -0,5 ax 5
Sel korral ma palusin natuke nõrgemad prillid välja kirjutada. Õnnestus.

2007.a.
prillid: OD -5,5 OS -6,75 cyl -0,5 ax 5
Retsept on täpselt sama, mis aasta varem. Seda korda ma mäletan, kuna vanad prillid sobisid, siis tehti uued vana retsepti järgi. Need on need prillid, mida ma viimati kasutasin. Kõige uuemad.

2011.a.
läätsed: OD -5,5 OS -6,5 
Neid läätsesid ma kanda ei saanud. Siis olin juba mingisuguste harjutustega alustanud ja läätsed olid liiga kanged.  Olin pärast hirmus pahane selle optometristi peale, kes uuris mu eelmist läätseretsepti ja kirjutas uued samasugused. Silmad kontrolliti küll ka üle, aga ju siis ei olnud tema arvates vahe väga suur.

Üks põhjus, miks ma neid vanu prilliretsepte taga ajan, on see, et ma tean, et mu astigmatism on aja jooksul muutunud. Nimelt just see kalle (axis), mis suunas silm (sarvkest, lääts või mis iganes) on lopergune. Ma tahan siin midagi tõestada selle kohta, et astigmatism ei ole püsiv, ei ole jääv ja ei ole loomulik ja ei ole silma omapära. Pigem panustan sellele hüpoteesile, et astigmatism on põhjustatud prillidest endast. See on prillikandmise kõrvalhäht! Ka Ždanov arvas sedasi. Leo Angart ütleb, et astigmatismist on tavaliselt kõige lihtsam lahti saada ja sellest tulebki silmade taastamisel alustada. Mõnikord kaovat see juba paari tunniga. Astigmatism teeb nägemise hägusaks, tekib topeltnägemine ühe silmaga vaadates. Paha, paha, paha. Aga üldse mitte nii lootusetu kui see mulje, mis astigmatismist on loodud.

23. märts 2013

Vanad prillid

Otsisin välja oma vanad prillid, et lasta üle vaadata, kas mõnda neist saaks korduvkasutada, et ainult klaasid välja vahetada. Tegelikult neid prille väga palju ei olegi, sest vahepeal käisin väga pikka aega ainult läätsedega ja vanal vene ajal oli veel kombeks olemasolevates raamides klaase vahetada. Pildil on näha varu, mis sahtlitest välja tuli, ühed peaks veel kuskil peidus olema. Ei usu, et ma nad ära olen visanud, ehk on lihtsalt kadunud.

Need suured ümarad olid vist mu esimesed. Neis on mingil ajal kindlasti klaase vahetatud, seega praegu peaks olema midagi -3 või -4 vahel. Vähemalt tundub nii. Vahest kasutan neid kodus, kui vaja midagi vaadata, läätsesid ei hakka ju väikse asja pärast panema. Üldiselt hakkavad need prillid mulle varsti parajaks saama :) Probleem on muidugi selles, et selliste jubedate vanamoodsate öökulliprillidega ei julge välja minna. Täitsa kohutav, mismoodi nad välja näevad, kas tõesti oli see kunagi normaalne... Muidu võtaks nad kohe käiku ja ei jauraks enam uute prillide teemal.

Täna käisin siis Eesti Optiku poes neid raame näitamas (välja arvatud neid suuri ümmargusi loomulikult), et kas on võimalik klaase vahetada. No tegelikult läksin kindla sooviga lasta seekord silmad ära kontrollida ja siis need prillid ükskord ometi ära tellida. Nädal varem käisin küsimas ja siis öeldi, et optometristi juurde pole vaja aega kinni panna, võtke raamid kaasa ja tulge lihtsalt kohale. No ma siis nüüd läksin. Hommikul võimlesin silmad ilusti ära ja tegin palmingut pikalt ja üldse hoolitsesin, et silmad oleks nii head kui võimalik.

No alustasime siis vanade raamide ülevaatamisega. Rõhutati muidugi, et sellisel puhul raamidele mingit garantiid ei anta jne. No see selleks, keegi millegi eest vastutada ei taha, teame juba. Aga vähemalt niipalju selgitati, et plastikraamidesse olevat kõige raskem uusi klaase sättida, seega need jätaks kõrvale. Minu üllatuseks sobiksid need jõhvist äärtega raamid isegi kõige paremini. Teised metallraamid oleks ka head, aga neil olevat kruvisid vahetatud (tõesti võis olla) ja sellepärast need kõige paremini ei sobi. Teenindaja käis ja kontrollis kõikide prillide tugevused tagaruumis üle. Ausaltöeldes jäi mulle selgusetuks, milleks see vajalik oli. 

Minu silmade kontrollimiseni me igatahes ei jõudnudki. Kuna nad niisama silmi ei kontrolli, see teenus on kättesaadav ainult prilliostjatele, siis ma loobusin, kui sain klaaside hinnad teada ja natuke järgi mõtlesin. Klaaside paar maksab 81 ja midagi sente ja tööraha on 19 eurot. Hmmm... Prillikandmine ei ole odav lõbu, ma tean. Aga kuskil oli hiljuti pakkumine 35 euro eest raamid koos klaasidega. Peab uuesti vaatama seda asja. Ja siis on ju veel ka Zenni Opical, ka palju odavam, isegi koos transpordikulga.

Pärast viskasin pilgu peale veel ka polikliinikute silmaarstide vastuvõtu järjekordadele. Huvitaval kombel on Lasnamäe polikliinikus aega võimalik saada juba lähipäevil. Mõni aeg tagasi kui uurisin, siis oli kõige lühem ooteaeg Magdaleena polikliinikus, aga see ka mitu kuud. Kui mu aeg ükskord kätte jõudis, siis tuli välja, et ma pean sel päeval kindlasti sõidus olema ja ei jäänudki muud üle, kui tühistada.

21. märts 2013

Täna

Täna on silmad kuidagi väga udused. Eile oli jälle üks pika sõidu päev, tööasjad. Hommikul viiest üles, õhtul peale üheksat koju tagasi. Väsitav autosõit ja mitmed olulised kohtumised. Ja selleks et end kindlamana tunda, panin järjekordselt paremasse silma tugevama läätse, et ei peaks pimedas kobama ja ikka kõike hästi näeks. Seega siis mõlemas silmas ühesuguse tugevusega lääts, muidu mul parem silm näeb paremini ja lääts on sellevõrra nõrgem. Tegelikult oleks kindlasti ka ilma hakkama saanud. Tagantjärele tarkus muidugi. See tugevam lääts ühes silmas pani õhtuks ka pea kergelt pööritama. Või oli see lihtsalt väsimus, ei teagi. 

Õhtul koju jõudes leidsin postkastist ka pruuni ümbriku uute läätsedega. Mõtlesin, et proovin seekord veidi kallimaid ja tellisingi ära. Tugevus on siiski sama, mis eelmistel: -3,5 ja -4,5. Komm käib kaasas nagu ikka :-)


Võibolla on nad silmas lihtsalt teistugused ja harjumatud ja võibolla on hoopis sellepärast täna silmad udused. Või siis mõjus kangem lääts kohe niimoodi, et rikkus nägemise uuesti ära, või siis on hoopis vahe eilsega tunda. Eks see ole paari päevaga selge. Täna oli muidugi jälle pingeline tööpäev ja ega silmad pole korralikult välja puhata saanud. Harjutused ka tegemata, eile jäi niikuinii vahele.

Aga nüüd järgneb palming...

16. märts 2013

Nägemine on õpitud tegevus

Huvitav video sellest, et nägemine on õpitud tegevus.

Tai lapsed harjutavad vee all nägemist. Neil on erakordne võime näha vees hämmastavalt selgelt. Hiljutised uuringud kinnitavad, et selliseid trikke on võimelised õppima kõik lapsed. 

14. märts 2013

Silmatilgad

Küsitakse mu käest, kas ma silmatilkasid kasutan? Jah, kasutan. Hyal-Drop on nimeks. Pärast mõningast katsetamist erinevate silmatilkadega olen jäänud nende juurde pidama. Ei, ma ei soovita neid kõigile, soovitan ise järgi proovida, mis kellelegi paremini sobib. Aga juba mõnda aega on mul minu silmatilgad alati kaasas, et saaksin vajadusel silmi niisutada. Ja kuiv silm on mitte ainult ebamugav, vaid ka lausa ohtlik. Muide, silmade treenimise käigus olen tähele pannud, et mu silmad on loomulikul moel rohkem niisutatud. Ja selliselt on ka nägemine parem :)

Loomulikult on neiski silmatilkades igasugu imelikke ained, mille kohta mul puudub täpne teadmine, kuivõrd nad mulle head või halvad on. Nagu näiteks dinaatriumfosfaatdodekahüdraat ja naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat. Niivõrd, kuivõrd saan järjest teadlikumaks keemiliste ühendite kahjulikkusest toidus, olmekeemias ja ümbritsevas keskkonnas, olen hakanud peenes kirjas koostisosade nimekirju lugema.

11. märts 2013

Kena pühapäev

Pühapäeval sain kokku grupi Batesi meetodi ja silmade tervendamise huvilistega. Nii palju toredaid inimesi ja muljetavaldavalt palju selle teema kohta lugenud ja uurinud. Suur tänu Madisele, kes mu kodulehe kaudu minuga ühendust võttis ja sellele kogunemisele kutsus. Kogemuste jagamine on üks vägev asi. Nii saab palju kiiremini selgemaks, mis toimib ja mis mitte.

Madis kui ürituse kokkukutsuja tegi kõigepealt ülevaate Batesist ja tema uuringutest silma kohta ning seejärel rääkis ka oma loo. Ilmselt nagu paljud teised enne teda, sealhulgas ka mina, oli ka tema esmane kogemus selline, et tehes küll korrapäraselt harjutusi, ei olnud tulemusi esialgu kuskilt näha. Point on siis selles, et ikkagi tuleb prillid tasku pista ja anda silmale võimalus nägema hakata. Kui lihtsalt nürilt harjutused ära teha ja ülejäänud päev vanal viisil nägemise abivahendeid kasutada, ei tule mingeid tulemusi. 

Kuna kohalolnud otsustasid, et oleks ka edaspidi mõtet koguneda, siis sai kokku lepitud, et üritus hakkab korduma. Ja järgmine kord näitan mina mõned harjutused, mida kõik saavad kohe kaasa teha. Kõik huvilised on oodatud. Aga palun andke eelnevalt oma tulekust teada, et saaks ruumi suurusega arvestada. 
Lisainfo ürituste lehel!

9. märts 2013

Ta tuleb siiski ... kevad!

Ilus päikseline ilm täna kohe tõmbas välja jalutama. Mõeldes silmadele, oli järjekordne võimalus anda silmadele seda asendamatut päikesevalgust.

Ja, kes vaadata oskab, see märkab looduses juba paisunud pungasid. Kevad ei ole enam üldse kaugel.


8. märts 2013

Esoteeriliselt IV: Gunnar Aarma - visake prillid nurka

Gunnar Aarma on soovitanud prillid lihtsalt nurka visata, kuna need ei lahenda silmade probleeme. Silmade heaolu oleneb tema sõnul toitumisest, ainevahetusest, lihastoonusest ja närvide korrashoiust. Inimesed, kes tahavad oma nägemise kogu elu vältel korras hoida, peavad täitma mitte ainult silmade hügieeni nõudeid, vaid ka hoolitsema selle eest, et kogu organism oleks terve. Nii nagu enamiku elundite haigestumiste puhul kannatavad silmad, nii kannatab organismi üldseisund nägemishäirete puhul. 



 Alljärgnev on refereeritud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".
 Refraktsioonihäired ja funktsionaalsed nägemisevaegused on enamikus põhjustatud pingetest silmalihastes. See ei tarvitse olla üldse füüsiline pinge, sest ka vaimne pinge põhjustab lühinägelikkust ja kaugelenägevust ning teisi selliseid vaevusi.
Aarma soovitab silmade tervisele mõeldes aeg-ajalt silmi sulgeda ning keskenduda energia säilitamisele, samuti vanade joogide harjutusi, sh päikesevanne, massaaži, pesemist, käte hoidmist silmadel ja teisi harjutusi.
Kui teed silmadega pidevat lühikesele distantsile fokuseerivat nõudmist tegevust teed, näiteks oled arvutis või loed raamatut, siis on soovitav iga paari tunni järel 5-10 minutit hoia silmad suletud või vaata kaugusse. See kõrvaldab silmadest pinge ja võimaldab silmalihastele lõõgastust.
Veel parem on Päikese, Kuu või tähtede keskendunud vaatamine, selle asemel, et niisama silmapiirile vaadata. Seda väidet on isegi teadlased katsetega tõestanud, kes peavad hiilgavasse valgusesse või esemesse vaatamist silmade toonikumiks. Silmad vajavad valgust. 

Tahaks natuke hoiatada järgmise harjutuse eest  - eriti päikese vaatamise eest, kogu selle rohkem infot enne kui alustad selle praktiseerimisega! Aga toon harjutuse siiski ära sellisel kujul, nagu raamatus  esitatud.
Päikese ja kuu vaatamine.  On tuntud tõde, et päikesekiirtel on nii stimuleeriv kui ka raviv mõju ning silmadele on see tervistav. Päikest vaadatagu avatud silmadega, aga silmad peavad olema lõõgastunud. Üksisilmi ja pingutatult vahtida ei tohi. Kui tulevad pisarad, tuleb lõpetada. Päikese vaatamiseks on parim aeg päikesetõusu ja loojangu aeg. Alustada tuleks 1-2 minutist. Haiged ja nõrkade silmadega inimesed peaksid alustama vaatmisega päikese suunas, mitte otse päikesesse. Mingil tingimusel ei tohi päranisilmi ja pikemat aega vaadata keskpäeva päikesesse. Joogid väidavad, et õigesti tehtud päikese vaatamise harjutused parandavad märgatavalt nägemist.
Kuu ja tähtede vaatamine on lihtne ja täiesti ohutu. Seda võib teha selgetel öödel. Et hoiduda silmade ja kaela ülepingutamisest, peaksid vaadeldavad objektid asuma umbes 4-5 kraadise või veelgi väiksema nurga all.
Ülekoormatud silmalihaste ja meele rahustamise harjutus:
Tsentraalne fikseering silmade puhastamiseks. Proovi vaadata 40-50 cm kaugusel asuvat küünlaleegi tippu minuti vältel, nii et silmi ei pilguta. Asendi võib valida omale mugava, kuid tähtis on, et selg on sirge.
Pärast mõnekuulist leegile keskendumise harjutamist võib hakata vaatlema veepinda. Selleks sobib vesi kausis või merepinnal. Võib keskenduda välisvalguse peegeldusele veepinnal. Ruumis võib kasutada kunstlikku valgust. Peegelduv valgus ei tohiks olla liiga tugev, sest see harjutus peaks avaldama närvisüsteemile rahustavat toimet.
 Veel neli hajutust silmade tugevdamiseks:
 1. Nina vaatamine. Istu mugavalt, hoia selg ja kael sirged ja koonda vaade silmaotsale. Hoia 1-2 minutit, seejärel sulge silmad. Korda paar korda enne pikemat puhkust.
2. Kulmude vaatamine.  Koonda silmavaade kulmude vahele, hoia 1-2 minutit. Järgneb silmade sulgemine ja puhkus.
3. Parema õla vaatamine.  Hoia selg ja kael sirge ja pea paigal. Koonda vaade paremale õlale. Hoia 1-2 minutit. Järgneb silmade sulgemine ja puhkus.
4. Vasaku õla vaatamine. Sama, mis eelmises harjutuses, kuid silmad suuna vasakule õlale. Pärast harjutust sule silmad.
Kõiki neid harjutusi võib teha eraldi või ka kombineeritult.
Silmade massaaž. Silitamine, vibreerimine, pressimine, käte pealepanemine ja kerge muljumine avaldab vereringele ja närvilõpmetele toniseerivat mõju.

Silmade kümblemine. Külma veega kümblemine tõstab toonust ja ergutab. Kasta silmad 3-4 korda külma vette või läigata käega mõned korrad külma vett avatud silmadele.

23. veebruar 2013

Raamat

Huvitav, et ma alles nüüd avastasin, et on ilmunud selline raamat nagu "Silmade tervendamine Hiina meditsiini abil". Leidsin selle raamatukogust ja loomulikult lugesin läbi.

See raamat ei käsitle mitte niivõrd lühi- ja kaugnägelikkuse korrigeerimist, kuivõrd degeneratiivsete silmahaiguste nagu makulaarse degeneratsiooni, pigmentoosse retiniidi või diabeetilise retinopaatia ravi. Kõigepealt tutvustatakse traditsioonilist Hiina meditsiini, haiguste diagnoosimist ja nägemisnõrkuse põhjuseid. Seejärel tutvustatakse erinevaid ravivõtteid nagu akupunktuur, moksibutsioon, Hiina taimravi, akupressuur, silmaharjutused, qigong jt. Antakse ka konkreetsed taimravi retseptid koos koostisosade ja doosidega. Iseasi muidugi kuidas nende taimede kättesaadavusega siinmail on. 

Hiina meditsiini järgi on silmad "maksa väravad" ning neid juhib maks. Sellest ma olen vist ka kunagi varem kirjutanud, aga ega kordamine liiast ole. Ühesõnaga, silmad on maksa seisundi peegeldaja ning kui silmad on haiged, siis tuleb maksa tasakaalustada. Et aga selle põhjused omakorda võivad olla erinevad, siis ilma hea Hiina meditsiini sptsialistita on raske kindalaks teha, kas maks on kuiv, kuum, nõrk või niiske ja vastav raviskeem leida.

Nüüd aga silmaharjutused sealt raamatust:


  • Ettevalmistus. Istu või lama, lõdvestades meele ja keha. Hinga mõned korrad sisse ja välja ja vabasta end segavatest mõtetest.
  • Lõpmatuse ringid. Liiguta silmi lõpmatuse märgi \infty kujuliselt.  Tee seda mindlasti mõlemat pidi, kumbagi kümme korda. Hinga loomulikult. Kujutle kuidas silmadesse voolab rohkesti energiat ja verd.
  • Akupressuur. Suru kummagi põidlaga punktile mõlema silmakoopa sisemises ülaservas (luu peal). Keskendu surumise ajal täielikult neile punktidele. Sissehingamise ajal suru tahapoole, väljahingamise ajal vajuta kergelt silmamunadele. Peaksid silmades tundma küllaltki tugevat pakitsust või venitust. 
  • "Silmade pesemine". Sule kergelt silmad. Hõõru kummagi käe nelja sõrme vastamisi, kuni need soojenevad. Seejärel hõõru silmi suunaga sisenurkadest väljapoole, kolmkümmend korda. Keskendu pigem kätele, mitte silmadele.
  • Lõpetamine. Sule silmad ja puhka mõni hetk pärst nende harjutuste sooritamist. Kujutle, et sul on selged ja terved silmad.
  • Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...