Ja läbi ongi see mõnus soojamaapuhkus. Palju päikest ja mõnus stressivaba olemine oli. Nagu eesmärgiks seadsin, olin väga palju ilma läätsede ja prillideta, harjutasin palja silmaga nägemist, õnneks oli ilm päikseline ja erede valgusega ei olnud see üldse probleem. Läätsesid ei kasutanud selle aja jooksul kordagi, prille siiski küll, aga tuletasin endale kogu aeg meelde, et pean igal võimalusel need eest ära võtma. Enamus päevast mööduski ilma. Olin isegi natuke üllatunud kui hästi ma ilma prillideta kõike nägin ja millestki olulisest ilma ei jäänud.
Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.
Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.
Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.
Aga kuidas teil läinud on?
Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.
Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.
Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.
Aga kuidas teil läinud on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.