Energeetiline harjutamine

Nüüd ma kirjutan natuke kiiksuga juttu, kellele ei sobi, jätke vahele.

Peeter Liiv kirjutas FB-s, et on suur vahe, kas teha silmaharjutusi energeetiliselt või tavaliselt, mehhaaniliselt. Pean ütlema, et olen temaga täiesti päri. On tõesti suur vahe. Aga kuidas siis harjutada energeetiliselt? 

Mehhaanilised harjutused toimuvad jõu pealt, lihas liigub, kulutab energiat ja selle tulemusel väsib. Kui eesmärgiks on muskli kasvatamine, siis õige treeningu ja puhkuse vahekorras nii seda tehaksegi. Lihas väsib, taastub puhkuse ajal ja on jälle valmis töötama. Toimub treening.

Energeetilise harjutamise ajal, lühidalt seletatult, aktiveeritakse keha meridiaanid ja täitutakse energiaga meridiaanide kaudu. Energeetiline substants liigub ees ja keha liigub järgi. Kui kanalid ja meridiaanid tööle saab, siis lisaboonusena toimub keha tervenemine ja energiavarustus paraneb.

Mis on meridiaanid ja kuidas neid aktiveerida? Keha energeetilise ülesehitusega on kindlasti enamus kursis, aga ühesõnaga, inimese keha ei ole mitte ainult füüsiline, vaid ka energeetiline, energia liigub mööda suuremaid kanaleid ja väiksemaid meridiaane. Kanalid on näiteks keskkanal, mis väljub pealaelt ja jalgevahelt, kanalid väljuvad ka peopesade keskelt ja jalapäkkade alt. Meridiaanid on hulka peenema energia kandjad ja väljuvad näiteks sõrme- ja varvaste otstest, aga ninaotsast jne.

Lisan siia ühe harjutuse meridiaanide aktiveerimise kohta, millega on lihtne alustada.

Üks paremini ennast tõestanud harjutusi on meridiaanide aktiviseerimine näpuotstes. Tehakse seda nii. Mugavas poosis istudes viige sõrmeotsad vastamisi. Kõige paremini töötavad keskmised näpud, tuli välja, et neid on mugavam nii hoida kui ka aktiviseerida. Peamine on tähelepanelikult kuulata oma näpuotsi. Umbes 3–4 mm kaugusel teineteisest tekib tavalisel inimesel näpuotste vahel magnetiefekt, tunne, nagu näpuotsad ioniseeruksid. Kui inimene seda piisavalt tähelepanelikult jälgib, tunneb ta juba mõne minuti pärast, et näpuotstes torgib, nagu võetaks sealt vereproovi. Seejärel tekib tunne, et näppude vahel on plasmasarnane juga. Seda „plasmat“ saab laiali tõmmata või siis jälle lähendada, kui tunne kaob. Kõige huvitavam selle harjutuse juures on see, et lühikese ajaga tekib kerge eufooria ja rahulolutunne sellest, mida teed. Pärast seda võime suunduda sinna, kus käed, omandanud tundlikkuse, võivad meelitada enda juurde mingeid substantse, töötada ripatsitega, jne.

Lõpetuseks kõrvalepõikeks veel seda, et olen enamuse oma kepikõnni tiirudest tänaseks vahetanud sörkjooksu vastu. Kuna ma ei ole just liiga heas vormis, siis tegelikult ma väga joosta ei jaksa. Aga kui hakkasin harjutama energeetilist jooksmist, siis jaksasin tükk maad rohkem. Loomulikult ei tulnud mul see ka kohe välja, läks ikka oma kuu või poolteist proovimist ja harjutamist enne kui asjale pihta sain. Muidugi ma väsin ka nüüd, eks see ole ka osaliselt mu eesmärk kaloreid põletada, aga vahe on ikka üsna suur. Ja lihased ei jää enam valusaks.

Esoteeriliselt IV: Gunnar Aarma - visake prillid nurka

Gunnar Aarma on soovitanud prillid lihtsalt nurka visata, kuna need ei lahenda silmade probleeme. Silmade heaolu oleneb tema sõnul toitumisest, ainevahetusest, lihastoonusest ja närvide korrashoiust. Inimesed, kes tahavad oma nägemise kogu elu vältel korras hoida, peavad täitma mitte ainult silmade hügieeni nõudeid, vaid ka hoolitsema selle eest, et kogu organism oleks terve. Nii nagu enamiku elundite haigestumiste puhul kannatavad silmad, nii kannatab organismi üldseisund nägemishäirete puhul. 

 Alljärgnev on refereeritud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".

 Refraktsioonihäired ja funktsionaalsed nägemisevaegused on enamikus põhjustatud pingetest silmalihastes. See ei tarvitse olla üldse füüsiline pinge, sest ka vaimne pinge põhjustab lühinägelikkust ja kaugelenägevust ning teisi selliseid vaevusi.

Aarma soovitab silmade tervisele mõeldes aeg-ajalt silmi sulgeda ning keskenduda energia säilitamisele, samuti vanade joogide harjutusi, sh päikesevanne, massaaži, pesemist, käte hoidmist silmadel ja teisi harjutusi.

Kui teed silmadega pidevat lühikesele distantsile fokuseerivat nõudmist tegevust teed, näiteks oled arvutis või loed raamatut, siis on soovitav iga paari tunni järel 5-10 minutit hoia silmad suletud või vaata kaugusse. See kõrvaldab silmadest pinge ja võimaldab silmalihastele lõõgastust.

Veel parem on Päikese, Kuu või tähtede keskendunud vaatamine, selle asemel, et niisama silmapiirile vaadata. Seda väidet on isegi teadlased katsetega tõestanud, kes peavad hiilgavasse valgusesse või esemesse vaatamist silmade toonikumiks. Silmad vajavad valgust. 

Tahaks natuke hoiatada järgmise harjutuse eest  - eriti päikese vaatamise eest, kogu selle rohkem infot enne kui alustad selle praktiseerimisega! Aga toon harjutuse siiski ära sellisel kujul, nagu raamatus  esitatud.

Päikese ja kuu vaatamine.  On tuntud tõde, et päikesekiirtel on nii stimuleeriv kui ka raviv mõju ning silmadele on see tervistav. Päikest vaadatagu avatud silmadega, aga silmad peavad olema lõõgastunud. Üksisilmi ja pingutatult vahtida ei tohi. Kui tulevad pisarad, tuleb lõpetada. Päikese vaatamiseks on parim aeg päikesetõusu ja loojangu aeg. Alustada tuleks 1-2 minutist. Haiged ja nõrkade silmadega inimesed peaksid alustama vaatmisega päikese suunas, mitte otse päikesesse. Mingil tingimusel ei tohi päranisilmi ja pikemat aega vaadata keskpäeva päikesesse. Joogid väidavad, et õigesti tehtud päikese vaatamise harjutused parandavad märgatavalt nägemist.

Kuu ja tähtede vaatamine on lihtne ja täiesti ohutu. Seda võib teha selgetel öödel. Et hoiduda silmade ja kaela ülepingutamisest, peaksid vaadeldavad objektid asuma umbes 4-5 kraadise või veelgi väiksema nurga all.

Ülekoormatud silmalihaste ja meele rahustamise harjutus:

Tsentraalne fikseering silmade puhastamiseks. Proovi vaadata 40-50 cm kaugusel asuvat küünlaleegi tippu minuti vältel, nii et silmi ei pilguta. Asendi võib valida omale mugava, kuid tähtis on, et selg on sirge.

Pärast mõnekuulist leegile keskendumise harjutamist võib hakata vaatlema veepinda. Selleks sobib vesi kausis või merepinnal. Võib keskenduda välisvalguse peegeldusele veepinnal. Ruumis võib kasutada kunstlikku valgust. Peegelduv valgus ei tohiks olla liiga tugev, sest see harjutus peaks avaldama närvisüsteemile rahustavat toimet.

 Veel neli hajutust silmade tugevdamiseks:

 1. Nina vaatamine. Istu mugavalt, hoia selg ja kael sirged ja koonda vaade silmaotsale. Hoia 1-2 minutit, seejärel sulge silmad. Korda paar korda enne pikemat puhkust.

2. Kulmude vaatamine.  Koonda silmavaade kulmude vahele, hoia 1-2 minutit. Järgneb silmade sulgemine ja puhkus.

3. Parema õla vaatamine.  Hoia selg ja kael sirge ja pea paigal. Koonda vaade paremale õlale. Hoia 1-2 minutit. Järgneb silmade sulgemine ja puhkus.

4. Vasaku õla vaatamine. Sama, mis eelmises harjutuses, kuid silmad suuna vasakule õlale. Pärast harjutust sule silmad.

Kõiki neid harjutusi võib teha eraldi või ka kombineeritult.

Silmade massaaž. Silitamine, vibreerimine, pressimine, käte pealepanemine ja kerge muljumine avaldab vereringele ja närvilõpmetele toniseerivat mõju.

Silmade kümblemine. Külma veega kümblemine tõstab toonust ja ergutab. Kasta silmad 3-4 korda külma vette või läigata käega mõned korrad külma vett avatud silmadele.

Esoteeriliselt III: nõid Nastja

Nõid Nastja arvamised noppisin välja "Nastja tarkuste raamatust", autor Kristiina Genno. 

Kust tulevad haigused?

Kõik haigused tulenevad närvidest ja valedest emotsioonidest.

Tervist tuleb kaitsta ja anda organismile emotsioonidest puhkust.

Kui lastel on kodus midagi, mida nad ei taha näha või kuulda, tekivad neil  tihti probleemid kõrvade või silmadega. Kui nad on sageli vanemate tülide tunnistajaks, hakkavad neil valutama kõrvad või halveneb nägemine.

Nastjagi tõdeb, et inimese silmad on algselt loodud kaugele vaatamiseks, aga mida aeg edasi, seda vähem me vaatame kaugemale ja rohkem lähemale, mistõttu nägemine muutub järjest halvemaks. Ta räägib, et temal ei ole kunagi olnud vajadust prillide järele, kuna teeb regulaarselt nägemisharjutusi ja tema nägemine on seni olnud korras. Aga oma abikaasa kasuisal aitas ta nägemise tagasi saada kuue lihtsa silmaharjutusega, mida aitas tal teha iga päev.

Harjutused peaks üsna tuttavad ette tulema, väikeste variatsioonidega, või kuidas?

1.  Vali välja kaks objekti, üks mis asub pisut kaugemal kui käeulatuses ja teine, mis on roheline ja asub kauguses. Näiteks vaata kordamööda lähedal asuva maja numbrit ja kaugemal asuvat puud. Ära kiirusta, silmitse rahulikult kõigepealt üht, siis teist. Anna silmadele mõni hetk aega harjuda.

2.  Joonista silmadega mõtteline ring. Võid ette kujutada kella numbrilauda. Tähtis on, et numbrilaud oleks kuldne ja et ring oleks päripäeva. Jälgi, et sa ei teeks ringile kuskile sakke sisse. Tee pigem aeglaselt ja hoolikalt, eriti seal, kus sakid sisse kipuvad tulema. Pidevalt harjutades ja ringi lihvides paraneb kogu organismi talitlus.

3. Vaata enda ette ja siis liigu mõtteliselt pilguga poolkaares üle pea oma kukla taha. Pea ei liigu pilguga kaasa, vaid jääb kogu harjutuse ajal samasse asendisse. Siis liigud poolkaares uuesti kukla tagant ette tagasi. Edasi korda sama harjutust, aga siis liigub pilk eest alla, lõuast mööda ja poolkaares altpoolt kukla taha. Ja uuesti tagasi. Nüüd vii pilk eest paremale, justkui piiluksid oma parema kõrva taha. Ja tagasi. Ja siis vasema kõrva taha ja tagasi.

4. Joonista paberile kaks nelja tiivaga liblikat. Üks liblikas võiks olla A4 paberi suurune. Nummerda esimese liblika tiivad, alustades alumisest vasakust, millele märgi number üks. Ülemisele paremale märgi number kaks. Alumisele paremale kolm ja viimaselt number neli. Teise liblika tiivad nummerda vastupidi, alustades alumisest paremast. Võta ette esimene liblikas ja hakka numbrite jrjekorda järgides silmadega mööda liblika tiivaääri liikuma, joonistades silmadega liblikaid. Korda harjutust kümme korda ja siis võta ette teine liblikas. Nüüd korda harjutust vastupidises suunas samuti kümme korda.
Kui veidi harjutada, siis pole varsti enam joonistatud pilti vaja. Kui suudad harjutust sooritada ilma pildita, suurenda liblikate suurust. Liblikas võib olla isegi ühe toaseina suurune - mida suurem seda parem. Pead ise kontrollima, et suudaksid kõik jooned täpselt välja joonistada.

5. Ka järgmise harjutuse juures võid vajadusel alustuseks appi võtta paberi ja pliiatsi. Joonista paberile suur külili kaheksa ja hakka silmadega liikuma mööda selle külgi. Eriti hea on, kui suudad selle oma silmade ette manada terve majaseina suurusena ja siis pilguga hoolikalt mööda ettekujutletavaid jooni liikuda. Ära kiirusta ega kurna liialt silmi. Piisab kui teed kümme korda.

6.  Hõõru käsi, peopesad vastakuti, tugevasti kokku. Hõõru kolmkümmend sekundit, kuni tunned, et peopesadesse kontsentreerub energia ja pihud lähevad kuumaks. Aseta käed päikesepõimikule. Selle harjutusega anname endale energiat juurde. Seejärel lase nägu aeglaselt alla, et energia läheks silmade juurde. Sule õrnalt silmad, ripsmed ei tohi puudutada põski. Seda harjutust tuleb sooritada pimedas toas ja kinnisilmi. Sa tunned kohe, et kätelt tuleb energia silmadesse. See lõdvestab ja tekitab meeldiva tunde. Kui käed ära võtad, ära ava silmi järsult, vaid pikkamööda. Kõik liigutused on sujuvad.

 Harjutused aitavad ka neid, kel silmadega probleeme ei ole - nende nägemise saab veel paremaks muuta.

 Ei ole vaja teha ilmtingimata kõiki kuut harjutust. Tähtis on, et harjutusi tuleb teha regulaarselt viis minutit päevas, kuid tuleb olla kannatlik, sest tulemusi on oodata alles kuu või kahe pärast.

Esoteeriliselt II: Aigar Säde vaegnägemisest

Jätkan eelmise postituse lainel. Seekord Aigar Säde arvamused tema kirjatüki põhjal.

Lühinägeliku kohta arvab sedasi:

Kui ta ei taha näha kõrgeid, üllaid ja ülendavaid eluideaale, sest need on pidevalt purunenud, klammerdub ta materiaalsetesse hüvedesse. Ta näeb ideaalselt teisi ümbritsevaid inimesi (ennekõike teiste vigu) ja oskab neid oma tarbeks ära kasutada. See on ühepäevaliblika mentaliteet. Ta kardab teha kaugeleulatuvaid ja laiaulatuslikke otsuseid, seega ei huvita teda oma tegemiste tagajärjed. Selle tulemusena annab inimene oma silmadele käsu näha vaid pisiasju, mida ta on võimeline valitsema.

Kaugnägelikkuse kohta:

Mida vähem talub inimene survet teiste inimeste poolt, seda rohkem tekib tal soov oma probleeme lahendada vaimsete vahenditega. Mida rohkem ennast teistest inimestest isoleeritakse, või ennast teiste poolt isoleerida lastakse, seda rohkem kasvab surve väljastpoolt ja seda vähem tahetakse pisiasju näha. Mida „vaimsem“ ehk jumalakartlikum on inimene, seda madalamad, pisemad ja tühisemad tunduvad teised inimesed.

Veel:

Kõõrdsilmsus tekib usaldamatusest või liigsest usaldusest.

 

Esoteeriliselt I: Luule Viilma silmade probleemidest

Tuli mõte teha üks põige nõidade ja sensitiivide lainele ja vaadata üle, mida nad nägemisprobleemide kohta on arvanud või mis nõu annavad. Ehk leiab midagi kasulikku või järelemõtlemist väärivat. Keda see teema ei kõneta, võib vabalt paar järgmist lugu vahele jätta.

Alustaks Luule Viilmast, kes õpetas, et kõik hädad ja haigused tõmbame me ise vale mõtlemisega enale ligi. Nägemisprobleemide kohta on ta arvanud nii mõndagi:

Silmanägemise vähenemine on enesehaletsuse paikne tagajärg, mis tekib sellest, kui teete elevandist sääse. Mida rohkem võtate üldist isiklikult, seda rohkem on see Teile pinnuks silmas ja seda vähem näevad Teie silmad oma ninast kaugemale.

Lühinägelikkuse põhjuseks on hirm kaugele vaadata. Tal on hirm tuleviku ees, mis ärritab ja vihastab. See on noortele iseloomulik nägemishäire. Kui kellelegi öeldakse, et ta ei näe oma ninast kaugemale, siis see viitab egoismile ja on eriti solvav. Mida parem tahab noor inimene olla, seda vähem ta tunnistab, et tal ei ole elulises mõttes kaugelenägemise oskust ja seda lootusetum on tema miinusprillide miinuste vähenemine.

Kes on kaugelenägelik, see on oma hea sooviga üle pingutanud. See on tahtmine näha kaugele ehk tahtmine saada kohe palju ja suurt, aga ei taha näha vähest ja väikest. Elus peab õppima kõigepealt pisiasjadest rõõmu tundma, siis võib elu sellele inimesele suured asjad usaldada. Teistelt, sealhulgas riigilt, oma tuleviku kindlustamise nõudmine hävitab nägemise, kui see inimene ei näe, et kõigepealt peab igaüks ise oma elu heaks tegema.

Vananemisega seotud nägemise kaotus on seotud tahtmatusega näha elu häirivaid pisiasju. Vananedes tahab inimene näha, et on midagi suurt ja asjalikku elus teinud või saavutanud. Kui ta ei mõista, et elu algab pisiasjadest, mis on sama tähtsad kui suured, sest ilma üheta ei ole teist, ja hakkab vihkama pisisegajaid, siis need pisiasjad takistavad teda üha enam. 

Ema enesehaletsus ja ema pärast haletsemine tekitavad lapsele lühinägelikkuse ehk kaugelenägemise häired. Kui ema mängib märtrit, kes kannatab isa pärast ja laps võtab seda tõena, siis laps ei tahagi meeste maailma näha ja ta ei näe ei kaugele ega lähedale.

Silmalihaste tundlikkus langeb iseenda tuimaks tegemisest selle suhtes, mida ei taheta näha või mida häbenetakse vaadata.

Täielik tahtmatus oma lähedasi näha ei lase lähedale näha. Kõigepealt on see alati vanematega seotud probleem.

Kui tahtmine näha, et hea olla ja mittetahtmine näha, et hea olla võistlevad omavahel, siis silmades on pinge.

Silmade kuivamine on häbi näha.

Läätse lubjastumine ehk hallkae tekib siis, kui inimene tahab olla kurvastavatest pisiasjadest kui elu pinnapealsetest asjadest üle. Mida kindlam ehk jäigem inimene oma maailmanägemise õigsuses on, seda lootusetum on tema hallkae prognoos.

Silmapõhjade lubjastumine tekib siis, kui inimene kurvastab oma elu põhjapanevate kui äärmiselt oluliste asjade pärast, mis tegelikult ongi olulised, aga tahab sellest kurvastusest mehiselt üle olla.