Uusi prille oleks vaja

Nüüd on tegelikult see aeg käes, kui oleks tarvis uusi prille. Nimelt avastasin, et tööl väsivad silmad jubedalt ära, vaatamata sellele, et ma neile pidevalt puhkust püüan anda. Taipamine tuleb aeglasemalt, aga lõpuks jõudis kohale - mu prillid on lähedale vaatamiseks liiga kanged. Aga ilma prillita vaatamiseks on arvuti ekraan jälle liiga kaugel. Kodus kasutan üht paari igivanu prille, mis on nõrgemad, aga need näevad nii jubedad välja, et tööl ma neid küll kanda ei julge. Vaatad ja imestad, kuidas kunagi sellistega üldse käidi... No oli ikka mood... Need on suured ümarad ja rasked ning katavad pea pool nägu. Lisaks on klaasid parajad pudelipõhjad, tol ajal vist õhendatud plastklaase veel ei tuntud. Paras hernehirmutisele ninale panna.

Hakkasin nüüd uurima, kus saaks silmaarstile, mis ei oleks mõne prillipoe juures. Mul on haigekassa kindlustus ka ikkagi olemas ja polikliinikutes peaks ka ju ometi silmaarsti vastuvõtt olema. Aga paistab, et see on jälle üks lootusetu üritus. Sama lugu mis mujal - tahad vastuvõtule saada - maksa! Tasulises vastuvõtus on vabu aegu lähimaks kaheks kuuks ja kaugemale aegu üldse ei registreerita.  Üldiselt sain niipalju targemaks, et tuleb helistada kuu esimesel päeval enne kella 8.00, siis võib õnnestuda aeg saada. Kahe kuu pärast. Vägev!

Liigseid kulutusi püüan vältida ja tasuline silmaarst pole kindlasti see koht, kuhu ma oma raha pakkuma läheks. Läätsed ja prillid maksavad niikuinii paraja kopika.

Häda ajab härja kaevu ja teeb inimese nutikaks... Niisiis tellisin internetist omale paari läätsesid ära, nõrgema numbriga. Homme saab ehk juba kätte. Loodetavasti ei saanud liiga nõrgad nüüd.

Jaanid läbi

Jaanipäev möödus nagu eestlastel ikka kombeks väikse lõkke ja suure ülesöömise tähe all. Sai puhatud nii igapäevasest tööst kui ka silmaharjutustest. Võtsin veidi rahulikumalt ja lasin ka silmadel puhata. Ühest küljest ei teinud paar päeva harjutusi, teisest küljest ei olnud ei lugemist ega arvutitööd ega muud stressi. Kus võimalik, seal püüdsin olla ilma prillideta.

Eile alustasin taas igapäevase rutiiniga. Halvasti vahepealne puhkus igatahes mõjunud ei ole, ju siis tuli pigem kasuks. Püüdsin eile üles märkida uue mõõdu, kaugele selge nägemise piir mööda nööri ulatub. Ei saanud tulemust kirja, kuna olenevalt sellest kas paistis päike või mitte (ehk et kui hea oli valgus) ja kas olin just teinud paar harjutust koos pikema lõdvestusega, kõikusid tulemused lausa 5 cm ulatuses. Mitte kordagi ei olnud mõõt kül väiksem kui viimati mõõdetud. Siit siis kaks järeldust: esiteks - tagasiminekut ei ole, toimub siiski paranemine ja teiseks - korralik silmade lõdvestus parandab nägemist tunduvalt. No see pole küll mingi uus avastus, kuid hea oli seda oma naha peal kogeda.

Praegusest treeningplaanist ja päevakavast

Kui ma uue raamatu kätte sain, siis ma kirjutasin, et hakkan proovima harjutamist seal soovitatud plaani järgi. Põhimõtteliselt nii olengi teinud. Plaan koosnes kahest puhktist: 1) anda silmadele energiat 2) treenida nõrgemat silma kuni mõlemad silmad on võrdsed. Selleks on antud üks harjutus, mida seal nimetatakse nööri harjutuseks. (Sarnane tuntud trombooni mängimise harjutusega)

Harjutus on selline: hoida pliiatsit silme ees selge nägemise piiril, hingta aeglaselt ja sügavalt ning lõdvestuda. Tuua pliiats 5 cm enda poole ja viia seejärel tagasi ja 5 cm selgelt nägemise piirilt kaugemale. Liigutused olgu aeglased ja sujuvad. Ja nii korrata ca 5 minutit.

Niisama lihtne ongi. Aga...    sealne soovitus oli teha seda kõike iga kahe tunni tagant. Seda ma pole suutnud ükski päev...   niisiis lõpetasin üritamise ja panin omale paika teistsuguse päevaplaani.

Kõigepealt - kuna ma olin juba hakanud harjuma igapäevaste silmalihaste harjutustega (üles-all, paremale-vasakule jne) ja omad vitsadki kätte saadud liialt hoogsalt alustamise pärast, siis mõtlesin, et ma teen neid harjutusi edasi. Küll mitte kogu päev igal võimalikul ja võimatul hetkel, aga teen. Kõigepeal andsin natuke silmadele aega taastuda, ilmselt mu peavalud ikka sellest olidki, et ma üle pingutasin. Ja siis otsustasin, et see on hea hommikuvõimlemine silmadele. Nii teengi hommikul neid harjutusi kuskil 5-10 minutit.

Päeva jooksul hoolitsen selle eest, et ma arvutiga töötades silmadele regulaarset puhkust annan - vaatan välja kaugusesse, pilgutan tihti ja teen neid lõdvestavaid pilgutamisharjutusi, mõne lühikese palmingu ka.

Õhtul siis hakkab see silmadega tegelemise aeg tegelikult. Siis teen ära energiaharjutused. Teinekord teen vahelduseks enda energiaravi või reikit või midagi sellist. Ja siis hakkan tromboonima. Ja kuna nägemisteravuse kaart on seinal, siis töötan sellega ka. Seda tuleb lihtsalt vaadata mingilt sobivalt kauguselt, kust mõn ülemine või keskmine rida näda on. Siis lõdvestada silmi ja vaadata rida allpoolt ja kui see on hägune, siis lasta silmadega lihtsalt üle rea käia ja veel lõdvestada ja siis vaadata. Et normaalne nägemine toimub tegelikult pingutamata, siis sellega harjutabki pingutamata nägemist. Lihtsalt pingutamata vaadata hägust tähte kuni ta läheb silme ees selgeks. Täiesti analoogiline joogaharjutustega, kus ebamugavas poosis püsimiseks tuleb lihaseid muudkui lõdvestada ja lõdvestada ja lõdvestada...

Lisaks kuulub mu treeningplaani juurde akupressuur, mida teen harjutuste vahepeal koos muude lõdvestusharjutustega. Päikselise ilmaga lasen ka päikest kinnistele silmadele paista. Kokku õhtune ajakulu umbes tund. Kui ma väga hoos olen, siis võib kauem ka minna.

Organismi puhastuskuur sai läbi, sellega on kõik selleks korraks. Porgand ja muud silmadele hea köögiviljad on mu toidulaual ikka edasi. Muid vitamiine ei võta. Kui väga vaja, siis kasutan taruvaiguekstraktiga silmatilku. Üldiselt väga ei ole vaja.

Veel üks selge nägemise hetk

Paar päeva tagasi panin omale kodus seinale nägemiskontrolli tabel. Leidsin internetist sellise, kus on nägemisteravuse näit peal (seal on küll need ameerika mõõdud, aga sobis see ka) ja mis on ette nähtud vaatamiseks 3 m kauguselt. Vot siit sikutasin.

Teadsin juba ennegi, et ega ma 3 meetri pealt ülemist rida ei näe, selles mõttes mingit pettumust polnud. Testisin nägemist koos prillidega ka ja ma nägin 20/20 rida. Vot see oli üllatus. Olin alati arvanud, et mu prillid on veidi nõrgemad kui vaja. Nüüd on siis kaks võimalust - kas mu silmad on veidike paranenud (mis oleks ju ometi loogiline) või see mida ma pean täiesti teravaks nägemiseks on rohkem kui tegelikult vaja. Tegelikult tekitas see veel igasugu mõtteid - nimelt vanasti kui ma rohkem läätsesid kandsin, olid mu läätsed umbes numbri võrra väiksemad kui prilliklaasid. Aga nüüd viimati, kui käisin silmaarstil (millest ma ka siin kirjutasin kui kohutavalt masendavast kogemusest), siis kirjutati täiesti sama retsept, mis mul siiani oli ja see on praktiliselt sama number, mis prillidel. Kuna mul on vanast portsust paar paari ühepäevaseid läätsesid alles ja kasutan neid näiteks ujulasse minnes, siis ma tean, et need on üsna kanged, silmadel kulub vähemalt pool tundi nendega harjumiseks. Et siis kivi selle optometristi kapsaaeda - nii ignorantselt ei tohiks üks arst ikka teiste nägemisse suhtuda.

Ja siis eile päeval muude toimetuste keskel äkki märkasin, et ma näen seina peal olevat tabelit. Mitte ainult kõige ülemist rida, vaid teist ka. Kuna ma ei olnud päris õigel kaugusel, siis võtsin asendi 3 m joone taga sisse ja uurisin,  mis rida on kõige väiksem mis ma näen. Ja see oli 20/100! See vastab umbes -2.0 D prillide vajadusele.

Ja kui te nüüd küsite, kuidas mul see õnnestus, siis vastus on üsna lihtne - päike paistis ja valgustus oli väga hea. Kui ma ennegi olen rääkinud, et prillid tunduvad natuke teravad, siis on see alati olnud hea valgusega, eriti õues päikselise ilmaga. Nüüd tuleb meelde ka, et ühest raamatust lugesin, et nägevusteravus võib inimesel päeva jooksul kõikuda isegi kuni 2 dioptri piirides. Olenevalt siis kui väsinud on silmad või kui hea-halb on valgustus. Tegelikult järeldub sellest, et vaja oleks vähemalt kahtesid eri tugevusega prille - ühed päikselise valge ilmaga kasutamiseks ja teised siseruumisesse või õhtuteks. Aga arstid kontrollivad nägemist ainult hämaras ruumis...

Lõpuks mõõtsin ka oma selge nägemise kaugust mööda nööri. Ootasin, kuni päike uuesti välja tuli ja kohe oligi tulemus parem kui eilne - parem silm 22,5 cm, vasak silm 19 cm. Kusjuures ma olen enamus aega treeninud ainult vasakut silma, et see kõigepealt teisele järele jõuaks.

Motivatsioonist

Motivatsioon on üks kummaline asi. Kui kõik läheb hästi ja ilusti, siis pole mingit probleemi oma eesmärkide poole pürgida. Iga sammuke toob juba iseenesest rõõmu ja muud präänikut polegi vaja. Kui aga ei lähe nii ladusalt, siis annab ka motivatsiooni tikutulega otsida.

Ei saa salata, mul on hetkel seda motsivatsiooni ikka hirmsasti juurde vaja. Püüan võtta mõistusega, et tulemused ei tule nii kiiresti. On vaja pühenduda pikkadeks kuudeks ja võibolla mõneks aastataks koguni. Aga lõpptulemus on ju ometi pingutamist väärt. Ja kui teised on sellega hakkama saanud, miks siis mina ei peaks saama. Leidsin sellise lehekülje http://www.snezha.com/ , kus üks naisterahvas kirjutab oma kogemusest. Võimatu see järelikult ei ole, lihtsalt on vaja natuke ennast sundida, kasvatada tahtejõudu ja mitte käega lüüa ning aega ja kannatust varuda.

See, mille üle ma siin kaeblen, on minu treeningu tulemused. Mõõtsin täna mööda nööri nägemisteravust ja selgelt nägemise piir on täpselt sama kaugel kui eelmisel nädalal :(

Teinekord aitab motivatsiooni hoida see, kui prillidele ja läätsedele tehtavad kulutused rahaliselt kokku lüüa. Mõelda, kui palju kulub raha lihtsalt selle pärast, et ma ei viitsi tunnikest päevas pühendada oma silmade eest hoolitusemisele. Ja kui lõpuks silmanäegemine on taastunud, siis ei lähe ju enam tunnikest päevas, siis saab juba vähemaga läbi.

Aga teinekord on lihtsalt suur masendus, siis peab suruma hambad risti ja kannatama selle nimel, et tulevik oleks ilusam. Võtame näiteks, kui paljud inimesed alustavad oma karjääri kõige madalamalt pulgalt töötades end üles, teades iga hetk raudkindlalt, et see kannatus tasub end kunagi kuhjaga ära.

Uus treeningplaan

Otsustasin teha korrektuuri oma harjutustesse, kuna tulemused ei ole mitte nii head ja käegakatsutavad kui oleks lootnud. Lisaks sellele avastasin üks õhtu, et mu parem silm näeb prillidega halvemini kui vasak silm. Et mu parem silm on alati olnud parem ja ka prillidega jäänud paremaks, siis oli see paras ehmatus. Püüdsin end maha rahustada mõttega, et ehk olen lihtsalt üle treeninud ja silm on lihtsalt väsinud, aga ikkagi jäi asi kripeldama.

Lugesin Angarti raamatut ja otsustasin mõni aeg proovida tema välja töötatud treeningplaani. Ehk mõjub kuidagi efektiivsemalt. No ja kui ei mõju, eks siis otsin jälle uue viisi.

Selle järgi peaks ma oma praeguse hetkeseisuga (tugev lühinägelikkus ja silmad eri tugevusega) peamiselt tähelepanu pöörama silmade energeetilisele laadimisele ehk sellele energiaravile, mis mind algselt seda raamatut ostma oli meelitanud. Harjutus on iseenesest lihtne, aga tuleb seda teha iga 2 tunni tagant. Pean tunnistama, et nii tihti pole suutnud sellele keskenduda. Eks selle võrra ole tulemused halvemad muidugi. Lisaks pean tegema nõrgema silmaga ühtainukest harjutust, kuni mõlemad silmad on ühetugevused. Harjutus ka väga lihtne -  tuleb ühe silmaga vaadata näiteks pliiatsil olevat kirja ja tasakesi pliiatsit nihutada terava nägemise piiril paar cm siia- ja sinnapoole. Lõdvestada silma, ja vaadata aga uuesti. Nii umbes 5 min korraga, aga samuti umbes 10 korda päevas.

Täna ei õnnestunud plaanist kinni pidada, homme püüan uuesti.

Nägemise kontroll koduste vahenditega

Uuest raamatust on juba palju kasu. Seal on õpetus, kuidas kontrollida enda nägemisteravust. Snelleni tabeli abil on see lihtne, kui lühinägelikkus on väike või mõõdukas. Snelleni tabelit tuleb vaadata 6 m kauguselt ja vaadata kõige alumist rida, mida silm seletab. Selle rea kõrvalt tuleb lugeda nägemisteravuse näit. Sellega saab määrata nägemisteravust, kui see on kuni -4.00

Minul sellest eriti abi ei ole, sest ma ei näe nõutud kauguselt ülemist rida. Niisiis tuleb võtta üks nöör, umbes 1,5 m pikk, siduda üht otsa pidi tooliotsa või ukselingi külge kinni ja hoida teine ots silma all. Teine silm sulgeda. Ja siis vaadata mööda nööri, hoides teises käes markerit. Liigutada markerit aeglaselt nii kaugele mööda nööri eemale kui veel tekstid markeri peal paistavad selged. Sinna, kus on viimane piir, kus veel täiesti selgelt näeb, tõmmata markeriga nöörile kriips. Korrata teise silmaga. Nüüd saab kriipsude kaugused nööril ära mõõta ja arvutada nägemisteravuse. Valem on selline:

1 / selgelt nägemise kaugus cm x 100 = dioptrid

Mul tänase seisuga parem silm 21 cm ehk -4,75
ja vasak silm 18 cm ehk -5,5

Vahepealsetest tegemistest ja palju raamatusoovitusi

Mõni aeg on nüüd mööda läinud ja ma pole midagi kirjutanud. Nüüd siis juhtuski see, miks paljud head kavatsused ja üritused pooleli jäävad. Ma väsisin ära, kuna tulemusi ei olnud. Ei saa öelda, et mingit muutust pole, on küll, aga see on liiga väike. Lisaks ma pingutasin vist oma harjutamistega üle. Silmad hakkasid valutama ja kui silmad valutavad, siis on väga paha olla ja ega suurt midagi muud ka teha ei taha. Lisaks tõmbas soe suvine tuul läbi ja ma olin kohe päris tõbine nädalakese.

Igatahes on hea, et ma seda blogi kirjutama hakkasin, see ikkagi distsiplineerib natuke ja niisama sellest projektist loobuda ei lase. Nüüd sean end uuesti lainele ja jätkan uue hooga. Ega ma päris ära pole harjutamist unustanud, aga olen teinud päevas vaid ühe või kaks lühikest seeriat. Asi seegi.

Vahepealsed avastused on siis sellised, et ainuüksi silmade harjutamisest ei piisa. Ma mõtlen siin neid harjutusi - silmad üles-alla, vasakule-paremale ja muu selline treenimine. Väga oluline, isegi mõistetamatult rohkem oluline on palming ja muu lõdvestus. Kui teeks katseid, võibolla tuleks välja, et ainult palmingust piisakski, ei tea...

Teine tähelepanek on seoses ilma prillideta olemisega. See ilmselt on hea mõte, kui prillid on nõrgad, nii umbes kuni -2.00. Suure miinuse puhul nagu mul väsivad silmad kiiresti ära ja väsinud silmi pole üldse hea veel rohkem väsitada. Nii, et kasu asemel tekib hoopis kahju. Olen sellele nüüd ka erinevates allikatest kinnitust leidnud ja edaspidi ei piina enam oma silmi sellisel viisil. Mõnest tunnist päevas ilma prillideta, olukorras, kus ei ole vaja erilise täpsusega detaile näha, peaks olema täiesti piisav.

Üle kahe nädala tagasi kirjutasin organismi puhastamise kuurist. Sellega olen nüüd lõpujoonel. Enesetundele on see igatahes hästi mõjunud.

Ja sain ka kätte tellitud raamatu - Leo Angart "Improve your eyesight naturally".  Hakkan kohe huviga lugema, ehk on uusi kasulikke näpunäiteid. Hankisin endale ka Thomas R Quackenbushi raamatu "Relearning to see". Materjali peaks nüüd piisavalt olema.

Lõpetuseks veel valik inglise keeles ilmunud raamatutest silmannägemise parandamise kohta:

Aldus Huxley, The Art of Seeing, 1943

Bates, William Horatio, Perfect Sight Without Glasses, New York, Central Fixation Publ., 1920. (Later abridged, revised and re-published as “Better Eyesight Without Glasses.” New York, Henry Holt, 1943

Barnes, Jonathan, Improve your eyesight: A guide to the Bates Method for better eyesight without glasses, 1990.

Benjamin, Harry, Better sight without glasses, 1929 (1st ed.) Wellingborough, Thorsons, 1992.

Beresford, Steven M., ed., Improve your vision without glasses or contact lenses,

Chaney, Earlyne, The eyes have it: A self-help manual for better vision, New York, Instant Improvement, 1991.

Cohen, Neville S., Out of sight into vision: There is more to good vision than reading fine print, 1977.

Corbett, Margaret Darst, Help yourself to better sight, New York, Prentice-Hall, 1949.

Corbett, Margaret Darst, A quick guide to better vision: How to have good eyesight without glasses, 1957.

Goodrich, Janet, Natural vision improvement, Berkeley, Calif. Celestial Arts, 1986.

Grossmann, Marc., An Encyclopedia of Natural Eye Care, 1997.

Hackett, Clara A., Relax and See: A daily guide to better vision, New York, Harper, 1955.

Hoops, Ann, Eye power: Improved self-awareness, vitality, and mental efficiency through visual training, New York, Knopf, 1970.

Kaplan Robert-Michael, The power behind your eyes: Improving your eyesight with integrated vision therapy.

Kaplan Robert-Michael, Seeing without glasses: Improving your vision naturally.

Lieppman, Michael E., Preserve your sight: The definitive nutritional and lifestyle guide to preventive eye care, 1994

Liberman, Jacob, Take off your glasses and see,

Mansfield Peter, The Bates Method, Alternative Health, 1997

Markert, Christopher, Seeing well again without glasses, 1983

McFadden, Berbarr, Strengthening the Eyes: A system of Scientific Eye Training, New York, McFadden Publ., 1925.

MacFaydyn, Ralph J. See Without Glasses, New York, Fawcett (Premier), 1958.

Peppard, Harold H., Sight Without Glasses, New York, Garden City Books, 1940.

Price, Cecial Stanley, The improvement of sight by natural methods, (1st ed. London 1934) Reprinted Cleveland, Sherwood Press, 1946.

Rosner, Jerome, Joy Rosner, Vision therapy in primary care practice, with procedures manual. 1988.

Rosannes-Berrett, Marilyn, Do you really need glasses?