Goji marjad

Hoolimata sellest, et mina olen musikafänn, on siiski ka teisi marju, mis pidavat silmanägemisele hästi mõjuma. Üheks selliseks on goji (godži) marjad, mis on Hiina meditsiinis ammusest ajast olnud kasutusel üldtugevdava, eluiga pikendava, juuste hallinemist vältiva ja silmanägemist tugevdava ravimina.
 

Goji marjad on muutunud väga populaarseks tervisetoitude ja toidulisandite turul, neid saab osta nii loodusoodete poodidest kui tavalistest supermarkeitest. Meil müüdavad marjad on enamasti pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Tiibetis, Himaalajas, Mongoolias.

Tegelikult kasvab see taim ka Eestis, kui siin teatakse teda maakeelse nimega taralõng. Ja siinmail on ta pigem olnud ilu- kui marjapõõsas.

Foto: Hortes.ee

Goji-marjad sisaldavad 21 mineraalainet ja mikroelementi (sealhulgas tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 aminohapet, mis teevad goji-marjadest suurepärase proteiiniallika. Samuti rohkesti vitamiine (A, B1, B2, B6 ja E) ning antioksüdante – näiteks beetakaroteeni ja silmadele kasulikku zeaksantiini. Tõe huvides tuleks küll märkida, et zeaksantiinisisalduse osas lähevad allikad väga lahku, andes 100 g kuivatatud viljade zeaksantiinisisalduseks 2,4–200 mg.

Ühe hüpoteesi kohaselt stimuleerivad goji-marjades leiduvad polüsahhariidid käbinääret ja ajuripatsit juurde tootma kasvuhormoone. Goji sisaldab palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis on abiks kasvuhormooni tootmisel. Kasvuhormoon mõjutab ennekõike kudede võimet uueneda. See võib olla üks põhjuseid, miks goji-marja seostatakse traditsiooniliselt nooruse ja kõrge elueaga. Goji-marjad tugevdavad organismi vastupanuvõimet, kuna sisaldavad rohkesti pikaahelalisi suhkruühendeid, mis teadaolevalt toetavad immuunsüsteemi talitlust.
 

Mustikaaeg

Tänavuse mustikasaagi kohta on kuulda olnud, et olevat kehvapoolne. Et ma kolan tihti metsas, siis oma tähelepanekute põhjal võin öelda, et igal pool tõesti nii suurt saaki ei ole, kui eelmisel aastal,  aga ilma ei ole mets meid sugugi jätnud. Mustikaid on küll, eks alati ole paremaid ja halvemaid kohti. Kes otsib, see leiab ja kel on õnne, see saab oma noosi kätte. Mina käisin ja sõin kõhu täis ning tõin kotiga koju ka. Talvevarude kogumine jääb mõneks teiseks korraks, selleks varun rohkem aega. Täna oli niisama, rohkem kondamine.

Vaarikaid on palju, esimesed on valmis, aga suur osa veel valmimata. Minge aga julgelt metsa maiustama!

Mustikad silmadele

Kes sügisel tubli korilane, see leiab veel kevadelgi külmikust mustikaid.
;-)

Kes nii tubli ei olnud, aga mustikaid sooviks, siis näiteks Rhumveld Baltic müüb kuivatatud USA päritolu mustikaid. Laost saab osta ühe- või kümnekiloseid pakendeid. Kilose paki hind on 14.10+km, mahetootel 37.60+km.

Munad on silmadele head

Muna sisaldab palju kasulikke aineid olles üks täiuslikemaid toite üldse. Seal on täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses, muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine.

Viimaste teaduslike uurimuste andmetel ei tõstagi muna söömine kolesteroolitaset nagu seni ekslikult oli arvatud. Seega on muna tagasi tervislike toitude hulgas. 

Munarebus leidub vitamiine A, D ja E ning pantoteenhapet (vitamiin B5) ja biotiini (vitamiin B7). Lisaks sisaldab munakollane hulganisti letsitiini ja zeaksantiini, mis on võimsad antioksüdandid ning kaitsevad silmi kahjustuste eest. Luteiin ja zeaksantiin ainsad karotenoidid, mida on leitud inimese läätses. Teadlased arvavad, et luteiin ja zeaksantiin koos E-vitamiiniga avaldavad positiivset mõju silmade ainevahetusele ja nendel toitainetel on funktsionaalne roll läätse selguse säilitamises ning nad kaitsevad katarakti ehk hallkae tekkimise eest. Letsitiin on meile hädavajalik veel hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis.

Häid munadepühi!