Puhkuselt tagasi

Ja läbi ongi see mõnus soojamaapuhkus. Palju päikest ja mõnus stressivaba olemine oli. Nagu eesmärgiks seadsin, olin väga palju ilma läätsede ja prillideta, harjutasin palja silmaga nägemist, õnneks oli ilm päikseline ja erede valgusega ei olnud see üldse probleem. Läätsesid ei kasutanud selle aja jooksul kordagi, prille siiski küll, aga tuletasin endale kogu aeg meelde, et pean igal võimalusel need eest ära võtma. Enamus päevast mööduski ilma. Olin isegi natuke üllatunud kui hästi ma ilma prillideta kõike nägin ja millestki olulisest ilma ei jäänud.

Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.

Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.

Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.

Aga kuidas teil läinud on?

Võta prillid peast ära!

Eilsel seminaril jõudis mulle kohale, et mõned, kes kohe prillid tasku ära panid, on oma silmad juba korda saanud. Korda tähendab siinjuures seda, et nad igapäevaselt enam prille ei vaja. Mina, kes ma olen otsinud mugavamaid võimalusi ja sehkendanud nõrgemate prillide ja läätsedega, olen seeläbi oma piinu ainult pikendanud. Minu paranemine on toimunud teosammul ja mul on veel tükk maad minna. Batesil ja Ždanovil ja kõigil teistel oli ikkagi õigus, kui nad ütlesid, et prillid tuleb KOHE nurka visata.

viinamäetigu

Uute läätsede tellimise aeg

Nonii, on aeg jälle uued läätsed osta ja nüüd on väike probleem. Viimase nööritestiga sain ju tulemuseks -3 ja -3,5, aga nii nõrkasid ma küll ei julge tellida. Alati ei ole ju tingimused nii ideaalsed. Pealegi, mul on läätsesid vaja siis, kui mul on tõesti vaja näha. Muul ajal võiks ja saaks rohkem hoopis ilma läbi ajada.

Tegelikult olengi hakanud raamatuid lugema ilma läätsedeta (või prillideta). Esialgu oli nina ikka täitsa vastu lehekülge, nüüd on lugemiskaugus juba peaaegu normaalne ja aina paremaks läheb. Mõni on imestanud, et mida ma oma silmi siis veel lugemisega piinan, aga tegelikult pole ükski nägemisteraapia õpetus käskinud sellest loobuda. Vastupidi, näiteks laisa silma puhul on isegi soovitatud lugeda kord ühe, kord teise silmaga, teist siis kinni kattes. Et mõlemad silmad ikka oma koormuse kätte saaksid.

Muidu toimetades saan ka aina paremini ilma terava nägemiseta hakkama. Tuleb tunnistada, et väga palju on ikkagi harjumustes kinni. Või siis, nagu öeldakse - nägemine on enamat kui ainult füüsiliste silmadega nägemine, see on suures osas ka ajutöö. Ei ole mu silmad ju veel ju nii head, et ma võiks öelda, et ma palja silmaga midagi väga näeks. Ikka on ümberringi üks suur udukogu, aga see ei mõju enam samamoodi kui alguses. Meenutan aastatagust aega, kui väsitav ja masendav see tegelikult oli. Tahtsin ju kõiges väest kiireid tulemusi saada ja parim võimalus pidi olema prillid kohe täielikult nurka visata. No ei saanud mina niimoodi.

Praegused -4 ja -5 ei tundu nii väga üleliia kanged. Natuke vähemaks peaks võtma küll, eriti vasakut. Ilmselt on mu mõningase topeltnägemise põhjus see, et üks silm on teisega võrreldes liiga kange. Arvasin esiti, et mu astigmatism on hullemaks läinud, aga tegin mitmeid teste, vaatasin nii ja naapidi ja vist ikka ei ole. :-)

Lõpuks tuleb tunnistada, et ega see nööritest ikka väga täpne nüüd ka ikka ei ole. Aga no seda ju ei lubatudki. Lihtsalt üks viis arengut jälgida.

Vahepealsetest tegemistest ja palju raamatusoovitusi

Mõni aeg on nüüd mööda läinud ja ma pole midagi kirjutanud. Nüüd siis juhtuski see, miks paljud head kavatsused ja üritused pooleli jäävad. Ma väsisin ära, kuna tulemusi ei olnud. Ei saa öelda, et mingit muutust pole, on küll, aga see on liiga väike. Lisaks ma pingutasin vist oma harjutamistega üle. Silmad hakkasid valutama ja kui silmad valutavad, siis on väga paha olla ja ega suurt midagi muud ka teha ei taha. Lisaks tõmbas soe suvine tuul läbi ja ma olin kohe päris tõbine nädalakese.

Igatahes on hea, et ma seda blogi kirjutama hakkasin, see ikkagi distsiplineerib natuke ja niisama sellest projektist loobuda ei lase. Nüüd sean end uuesti lainele ja jätkan uue hooga. Ega ma päris ära pole harjutamist unustanud, aga olen teinud päevas vaid ühe või kaks lühikest seeriat. Asi seegi.

Vahepealsed avastused on siis sellised, et ainuüksi silmade harjutamisest ei piisa. Ma mõtlen siin neid harjutusi - silmad üles-alla, vasakule-paremale ja muu selline treenimine. Väga oluline, isegi mõistetamatult rohkem oluline on palming ja muu lõdvestus. Kui teeks katseid, võibolla tuleks välja, et ainult palmingust piisakski, ei tea...

Teine tähelepanek on seoses ilma prillideta olemisega. See ilmselt on hea mõte, kui prillid on nõrgad, nii umbes kuni -2.00. Suure miinuse puhul nagu mul väsivad silmad kiiresti ära ja väsinud silmi pole üldse hea veel rohkem väsitada. Nii, et kasu asemel tekib hoopis kahju. Olen sellele nüüd ka erinevates allikatest kinnitust leidnud ja edaspidi ei piina enam oma silmi sellisel viisil. Mõnest tunnist päevas ilma prillideta, olukorras, kus ei ole vaja erilise täpsusega detaile näha, peaks olema täiesti piisav.

Üle kahe nädala tagasi kirjutasin organismi puhastamise kuurist. Sellega olen nüüd lõpujoonel. Enesetundele on see igatahes hästi mõjunud.

Ja sain ka kätte tellitud raamatu - Leo Angart "Improve your eyesight naturally".  Hakkan kohe huviga lugema, ehk on uusi kasulikke näpunäiteid. Hankisin endale ka Thomas R Quackenbushi raamatu "Relearning to see". Materjali peaks nüüd piisavalt olema.

Lõpetuseks veel valik inglise keeles ilmunud raamatutest silmannägemise parandamise kohta:

Aldus Huxley, The Art of Seeing, 1943

Bates, William Horatio, Perfect Sight Without Glasses, New York, Central Fixation Publ., 1920. (Later abridged, revised and re-published as “Better Eyesight Without Glasses.” New York, Henry Holt, 1943

Barnes, Jonathan, Improve your eyesight: A guide to the Bates Method for better eyesight without glasses, 1990.

Benjamin, Harry, Better sight without glasses, 1929 (1st ed.) Wellingborough, Thorsons, 1992.

Beresford, Steven M., ed., Improve your vision without glasses or contact lenses,

Chaney, Earlyne, The eyes have it: A self-help manual for better vision, New York, Instant Improvement, 1991.

Cohen, Neville S., Out of sight into vision: There is more to good vision than reading fine print, 1977.

Corbett, Margaret Darst, Help yourself to better sight, New York, Prentice-Hall, 1949.

Corbett, Margaret Darst, A quick guide to better vision: How to have good eyesight without glasses, 1957.

Goodrich, Janet, Natural vision improvement, Berkeley, Calif. Celestial Arts, 1986.

Grossmann, Marc., An Encyclopedia of Natural Eye Care, 1997.

Hackett, Clara A., Relax and See: A daily guide to better vision, New York, Harper, 1955.

Hoops, Ann, Eye power: Improved self-awareness, vitality, and mental efficiency through visual training, New York, Knopf, 1970.

Kaplan Robert-Michael, The power behind your eyes: Improving your eyesight with integrated vision therapy.

Kaplan Robert-Michael, Seeing without glasses: Improving your vision naturally.

Lieppman, Michael E., Preserve your sight: The definitive nutritional and lifestyle guide to preventive eye care, 1994

Liberman, Jacob, Take off your glasses and see,

Mansfield Peter, The Bates Method, Alternative Health, 1997

Markert, Christopher, Seeing well again without glasses, 1983

McFadden, Berbarr, Strengthening the Eyes: A system of Scientific Eye Training, New York, McFadden Publ., 1925.

MacFaydyn, Ralph J. See Without Glasses, New York, Fawcett (Premier), 1958.

Peppard, Harold H., Sight Without Glasses, New York, Garden City Books, 1940.

Price, Cecial Stanley, The improvement of sight by natural methods, (1st ed. London 1934) Reprinted Cleveland, Sherwood Press, 1946.

Rosner, Jerome, Joy Rosner, Vision therapy in primary care practice, with procedures manual. 1988.

Rosannes-Berrett, Marilyn, Do you really need glasses?

Kolmas nädal

Kolmas nädal hakkab läbi saama. Silmaarstil pole käinud, seega mõõdetavaid tulemusi ette näidata ei ole. Küll aga otsustasin juba ära, et üks käik nägemise kontrollimiseks tuleks siiski lähiajal ette võtta. Esiteks sellepärast, et mul jäi ka alguspunkt ametlikult fikseerimata. Prillid, mida ma igapäevaselt kannan, on tehtud miski kaks-kolm aastat tagasi, võibolla on mu silmad vahepeal muutunud. Teiseks ma hakkasin arvama, et nii suure miinuse juures nagu mul on, ma ei märkagi mingi poole dioptrist muutust.

Panin ka osteopaadi juures aja kinni. Järgmine nädal käin ära.

Aga muidu on tunne küll selline, et midagi justkui oleks parem. No mõni teeviit, mis mul igapäevaselt nägemisulatuses on, tundub nagu sutike selgem. Võibolla ma kujutan seda ette, aga las ma siis kujutan.

Silmalihaste treenimise harjutused on juba osaks mu päevast saanud. Ma ei loe enam mitu korda ma neid teen, sest ma kasutan ära iga väikse vaba hetke. Tuli pähe mõte siduda harjutamine mingi teise tegevusega, et ei läheks meelest ära ega oleks vabandatav, et aega polnud. Tegelikult kulub ju ainult paar minutit. Sedamoodi siis et iga kord enne sööki teen kindlasti vähemalt paar harjutust. Mitte siis söögilaua taga, aga just enne kui sööma lähen. Ja iga kord kui toaletis käin, teen ka. Teinekord ei olegi rohkem aega, kui paar korda vaade vasemale ja paremale ja kõik, aga siis varsti teen jälle. Näiteks võib see pisike hetk tekkida autoga foori taga seistes. Siis olen seda harjutust natuke mugavdanud ja joonistan pilguga kolmnurka - vaade vasemale - vaade fooritulele - vaade paremale, selleks et mitte rohelist tuld maha magada ja teistele jalgu jääda. Sõidu ajal ma silmaharjutusi ikka ei tee, nii hull ma ka ei ole, liiklus nõuab oma tähelepanu.

Võimalikult palju olen ilma prillideta. Kodus praktiliselt kogu aja, välja arvatud mõned hetked, kui on vaja täppisvaatamist, no näiteks koristada suudan prillideta, aga tulemuse kontrollin korra nägija pilguga üle. Esialgu oli kohvi keetmine ilma prillideta ikka kohutav eneseületamine. Nüüd saan täitsa vabalt hakkama. Tuleb tunnistada, et suurem probleem oli ikka kõrvade vahel kinni, mitte silmades. Tänu prillideta olekule on dramaatiliselt vähenenud arvuti kasutamise aeg kodus. Telekat nagunii vaatasin juba ennegi minimaalselt. Vähemalt üle päeva püüan teha metsas ühe kepikõnnitiiru, ka ilma prillideta. Eile jalutasin ka poodi ja tagasi ilma. Minu jaoks oli see igatahes saavutus.

Siis ma tegin natuke uurimistööd, et selgeks saada, mis välismaakeelses kirjanduses (loe:ingliskeelses) tähendab nägemisteravus 20/20 ja sarnased numbrid ja kuipalju minu nägemine selle järgi on. Nimelt tahaks teada, et kui keegi kirjeldab, et tema nägemine oli 20/85 ja kolme kuuga suutis ta selle parandada 20/30 peale, siis mis ta nägemine mulle arusaadavates mõõtühikutes on. Ja kui kiiresti mina võiks tulemusi oodata. Tuleb välja, et üksüheselt vaste dioptritega puudub, kuna mõõdetakse veidi erinevat asja. Tegemist on Snelleni tabeliga ja see mõõdab nägemisteravust, arvestades ka silmahaigustega nagu katarakt, astigmatism jne. Puhtalt lühiägelikkuse puhul annab mingi ettekujutuse selline võrdlus:

Snelleni tabel   Dioptrid
20/10              0
20/20              0.. -0.25
20/40              -0.75
20/50             -1.00..1.25
20/100           -1.75..-2.00
20/200           -2.00..-2.50

Alla 20/200 siis legally blind. Vaat kus...
20/300           -3..-4
20/400           -4..-5
20/500           -5..-6

Ühesõnaga, mul ei maksa end võrrelda nendega, kes oma pisikese 20/85 lühinägelikkusega võitlevad. Pigem kuulun sinna 20/500 klassi. Muide, ma nagu mäletaks, et oma esimesed prillid sain ma tugevusega miski -1.5, järelikult kuni sinnamaani saab ilma prillideta praktiliselt hakkamagi.

Siin veel valik silmaharjutusi, et oleks vaheldust ja motivatsioon ei kaoks. Silmalihased vajavad treenimist, nagu muudki lihased. Harjutamine aktiviseerib vereringet, suurendab hapnikuga varustamist, aitab välja viia toksiine, suurendab lihaste töövõimet, vastupidavust ja on sajal muul viisil kasulik, ühesõnaga parandab nägemist. Selge see, et tekivad mingid lemmikud ja kujuneb oma rutiin.

Veel silmaharjutusi

1. Äääristamine - leida mingi objekt ja joonistada pilguga üle selle väliskontuur. Harjutus parandab tsentraalse fokusseerimise võimet. Ääristatavaks objektiks võib olla kuitahes suur või väike asi, lähedal või kaugel, peaasi, et selle ääri mööda saaks pilguga liikuda - maja, liiklusmärk, puu, telekas, raamat, kuni sellel leheküljel oleva kirjatäheni välja. Lihtne ja tõhus harjutus, mida saab teha praktiliselt kõikjal.

2. Ääristamine ninaga - eelmise harjutuse variatsioon, objekti äär joonistatakse ninaga, silmad liiguvad lihtsalt kaasa. Aitab lõdvestada ka pead ja kaela.

3. Ninaga kirjutamine. Selle harjutuse juures hoia silmad suletud. Kirjuta ninaga õhku tähti, numbreid või terveid lauseid. Alusta näiteks oma nime kirjutamisest, suurte trükitähtedega.

4. Pilgutamisharjutus tsentraalse fokusseerimise parandamiseks. Leida mingi objekt ning kiiresti kergte pilgutustega fokusseerida pilk järjest väiksemale detailile. Näiteks maja - akende grupp - üks aken - ristuv aknaraam; ajaleht - pealkiri - täht pealkirjas; inimene - nägu - parem silm. Pilgutamine ühtaegu lõdvestab silmalihaseid ja niisutab silma pisaraveega, mistõttu nägemine on selgem.

5. Harjutus perifeerse nägemise parandamiseks. Võta kumbagi kätte pliiats või tõsta lihtsalt pöidlad püsti ja hoia neid umbes 30 cm kaugusel silmade ees. Vaata pliiatsite/pöialde vahelt kaugusse, ära vaata pliiatseid/pöidlaid otse, vaid näe neid oma perifeerse nägemisega. Vii käed aeglaselt külgedele, kuni neid on veel võimalik perifeerse nägemisega näha. Liiguta käsi aeglaselt tagasi ette ja uuesti külgedele umbes 10 korda. Lõdvesta silmad pilgutades, kattes pihkudega või hoides mõne hetke silmad kinni. Seejärel liiguta üht kätt aeglaselt ülespoole ja teist allapoole ning tagasi 10 korda. Siis liiguta üht kätt diagonaalselt ülespoole ja teist diagonaalselt allapoolt 10 korda. Eksperimenteeri erinevate liigutustega. Peamine on hoida oma pilk otse ette kaugusse vaatamas ja näha pliiatseid/pöidlaid silmanurgast.

Oluline on iga harjutuse järel silmad lõdvestada, näiteks võib teha palmingut, mida ei saa kunagi liiga palju. Harjutusi soovitatakse alati teha ilma prillideta.

Teine nädal läbi

Nädalavahetus möödus enamus ajast prillideta. Käisin nimelt ühel enesearenduse kursusel ja õpetaja arvas, et tunnetuse arendamise juures prillid ainult segavad. Hoolimata minu protestist, et ma ilma midagi ei näe, kästi need eest ära võtta. No pole midagi öelda, tal oli õigus - kursus möödus edukalt ja silmad said meelivalt pikalt puhkust. Õhtul püüdsin kodus ka täitsa ilma prillideta toimetada ega kasutanud neid nõrgemaid prille, mis mul muidu kodus peas on. Täitsa hästi sain hakkama, ei tekkinud mingit stressi sellest et ei näe. Vältisin ka teadlikult telerivaatamist ja arvutikasutust. Raamatut lugeda näen ilma ka, parem muidugi kui valgustus on hea ja nädalavahetuse päikseline ilm oli selleks ideaalne.

Lisaks kasutasin päikesepaistet ära mitmesuguste solariseerimisharjutuste tegemiseks. Selleks on mitmeid variante, üks kõige lihtsamaid on lasta päikesel lihtsalt läbi suletud laugude silmadele paista. Kui sinna juurde kasutada veel kujutlust sellest, kuidas päikesevalgus silmi tervendab ja toidab, on efekt veel suurem. Seejärel teha palmingut kuni kõik päikesejänkud on silmade eest kadunud.

On olemas veel erinevad pendeldamise ja pöörlemisega harjutused, kus kord on silmad päikesevalguse käes, kord varjus. Kindlasti peavad silmad olema suletud, lahtiste silmadega päikest vaadata on ohtlik. Siin näiteks kaks harjutust:

solariseerimisharjutused

1. Pendeldamine - seista mugavalt jalad õlgade laiuselt harkis valguse ja varju piirile, nii et pool näost on varjus, pool päikese käest. Võib ära kasutada puid, maju või muid objekte, mis piisavalt suurt varju heidavad. Päike võib paista ka läbi akna, klaas ei ole takistuseks. Silmad on harjutuse ajal suletud. Viia keharaskus kord ühele, kord teisele jalale, keha on sirge. Niimoodi pendeldada endale sobivas tempos kord varju, kord päikese kätte. Soovitatav 40 kordust, võib ka rohkem. Lõpetuseks keerata silmi avamata seljaga päikese poole ja teha palmingut kuni päikesejänkud silme eest kaovad ja silmad on rahunenud.

2. Pöörlemine - seista jalad õlgade laiuselt harkis näoga päikese poole, silmad suletud. Teha kehapööre paremale, päike paistab läbi suletud laugude vasakult; teha kehapööre vasakult, päike paistab läbi suletud laugude paremalt. Tempo hoidmiseks võib kaasa lugeda: päike vasakult - päike paremalt, võib kaasa ümiseda lauluviisi või kuulata muusikat. Käed liiguvad vabalt pöörlemisega kaasa, keha on vaba.  Soovitav 40 kordust. Lõpetuseks keerata silmi avamata seljaga päikese poole ja teha palmingut kuni päikesejänkud silme eest kaovad ja silmad on rahunenud.

Tänu tihedale päevakavale päris kuus korda silmaarjutusi teha ei õnnestunud. Teadlikult võtsin need 4 korda ette, kuigi kõik vabad hetked kasutasin vaikselt silmade liigutamisteks. Lisaks veel solariseerimised ja lihtsalt prillivaba olek päris pikalt. Metsa all kepikõnnil käisin ka prillideta. Hommikul panin prillid ette, et autoga sõitma minna, siis tundsid teised juba üsna teravad. Ehk on hea märk sellest, et miski areng toimub. Töö juures vaatan aknast välja ja maantee ääres olev sinine silt ei ole enam lihtsalt sinine laik, vaid vaikselt hakkavad eralduma mingid märgid sellest, et seal on ka sõidusuunad peal.

Pimekana otsib tera

Eile käisin metsa all kepikõndimas täitsa ilma prillideta. Tee oli tuttav, hullu polnud midagi, ei komistanud, ei kukkunud, ei jooksnud kuskile otsa. Igaks juhuks olid prillid muidugi taskus kaasas, aga ette ei pannud neid kordagi. Sain niisma ka treppidest alla ja üle sõidutee. See esialgne ehmatav tunne, et kui prillid ära võtta, siis kõik on üks suur hall udukogu, hakkab vaikselt järgi andma. Mitte et pilt nüüd selgem oleks, vaid kuidagi harjub selle udukoguga. Ja mingi perspektiivitunne tekib selles udus. No ma loodan, et seegi on mingi samm paremuse suunas. Lasin kõndimise ajal silmadel vaheldumisi uidata mööda üht ja teist teeäärt, andes silmadele rohkem liikumist, mitte ei hoidnud pilku ainult pingsalt jalge ees maas.  

Aga antagu mulle andeks kui ma kellestki tervitamata mööda kõndisin, ma tõesti ei näe ühtki nägu, isegi mitte paari meetri kauguselt. Lasin silmadel puhata ja mulle täista meeldis. Teen seda kindlasti veel.

Prillidega või prillideta

Et siis nägemise parandamise programmi ajal nimelt. Vot see on küsimus. Paljud autorid soovitavad prillid kohe minema visata, et sundida silmi tööle. Mitmest kohast olen lugenud ka headest tulemustest, isegi kui miinused on väga suured olnud ja prillidest loobumine tähendab praktiliselt pimeduses käsikaudu kobamist.

Oleks elukorraldus veidi teine, ma tegelikult teeksin ka nii. Praegu see nädalane käsikaudu kobamine kodustes tingimustes on näidanud, et saab hakkama küll. Või peaaegu... No telekat väga ei näe, aga sellest loobumine tuleb ju kasukski. Asjad on enamasti seal, kuhu nad on pandud ja see, et sinise särgi asemel näed sinist laiku, ei tee seda vähem särgiks. No prügi ja tolmu maas ei näe... ehh... oleks millest puudust tunda. Ühesõnaga, arvestades et väike ebamugavus on suurema eesmärgi nimel, siis on see kõik talutav.

Aga... ma pean tööl ka käima. Ja mu töö on arvuti taga ja ekraanile ilma prillita ei näe.  Ja ma pean sinna sõitma autoroolis (bussi ei lähe, jalgsi on liiga kaugel).

Mõned autorid soovitavad välja otsida vanad nõrgaks jäänud prillid ja hakata kasutama neid. Uusi pole ju mõtet teha, see kõik on ajutine, eesmärk on ju ikkagi silmad täiesti korda saada. No ma leidsin ühed igivanad, no tõesti igivanad. (Uuemad prillid on ühe ja sama kangusega, neist pole selles mõttes mingit kasu.)  Ma ei mäletagi täpselt millal ma neid kasutasin, oma 15 aastat tagasi vist. Omas kodus julgen nendega liikuda küll, aga rahvale ei kõlba näidata. Kohutav, mis kunagi moes oli.

Üks autor pakkus välja kasutada läätsi. Soovitas leida silmaarsti või optometristi, kes on arusaaja ja töötab kaasa ning on nõus kirjutama pool dioptrit nõrgemad läätsed. See tundus olevat variant mida kaaluda. Ühepäevased läätsed on täitsa saadaval ja paarikaupa ostetavad. Iga teatud aja tagant peaks siis uuesti silmi kontrollima ja uued nõrgemad läätsed hankima.

Ma tõsiselt kaalun seda varianti, kuigi mul on hirm nende silmaarstide suhtes, kes on oma arust väga targad. Olen kohtunud sellistega, kes ei tunnista mingit võimalust, et silmi võiks üldse lühinägelikkusest ravida. Teine ebameeldiv juhtum oli seotud läätsedega. Aastaid tagasi läksin Tallinnas suurde kallisse prillipoodi, kus ka läätsi müüakse (olin ka ise sealt ostnud), küsima, et kas ehk neil on ka müügil kuuajalisi läätsi, mida ööseks silmast ära ei pea võtma. Olin tollal välismaal sellistega kokku puutunud ja tundus mugav ja hooletu. No mis te arvate, kas mind Tallinnas välja ei naerdud... Kõigepealt sain muidugi sõimata, et läätsedega ei tohi kunagi magada...  No tere spetsialistid .... :( Kes huvi tunneb, siis võin öelda, et praeguseks on sellised läätsed igal pool Eestis müügil. Tegemist siis silikoonhüdrogeelläätsedega.

No eks ma annan teada, kuidas mul seekord läheb. Midagi pean vist varsti ette võtma, prillid ei ole veel liiga kanged, aga kui vahepeal olla üldse ilma, siis sellega ka harjub ja ma võiksin justkui hakkama saada ka veidi nõrgematega.

Lõdvestusharjutused silmadele

Normaalse nägemise taastamiseks on ülioluline, et silmad ja silmalihased oleksid pingevabad. Dr. Ždanov rääkis sellist huvitavat asja, et üks põhjus, mis prillide kandmine silmanägemist ei paranda, vaid sootuks halvendab, on see, et kõrvale vaatamiseks keerab prillikandja kogu pead, hoides silma suhteliselt jäigalt paigal. Normaalne silm aga liigub kogu aeg ja kui vaja kõrvale vaadata, siis liigub ta vilksti otseasendist ära, lõõgastades sellega ka silmalihaseid. Väga huvitav. Polegi varem selle peale mõelnud, aga tundub õige olevat. Kasvõi sellepärast, et neil aastail, kui kandsin läätsesid, ei läinud mu silmad nii järjepidevalt kogu aeg halvemaks nagu muidu prillidega. Võibolla on siis läätsedega ka nagu ilma prillideta, et vajadusel saab vaadata ka silmanurgast.

Igatahes üks esimesi soovitusi nägemise parandamise programmides on prillidest loobumine või nende minimaalne kasutamine. Mina olen prillideta suht koba ja pime. Päris ilma ei saa kohe kuidagi, sest arvuti ekraani ilma ei näe. Püüan siiski niipalju kui võimalik ilma prillita olla, eriti kodus. Suht raske oli küll täna kartulit praadida ninapidi kuumas pannis... ellu jäin... :)

Siin on mõned harjutused, mida ma teen ja teistelegi soovitan. Kõiki harjutusi tehakse ilma prillideta.

Pilgutamine - kiire kerge pilgutamine, nii umbes 10 pilgutust järjest. Teha nii tihti kui võimalik ja vajalik. Kindlasti on vajalik peale pingutust. Mitte silmi tugevalt kinni pigistades vaid just kergelt-kergelt.

Silmade katmine kätega - Bates kasutas sõna palming (inglise keelest palm-peopesa).  Istuda mugavalt, sulgeda silmad ja katta need pihkudega. Silmadel peab olema pihkude all ruumi, st pihud on veidi kumerad, õige on asend siis kui saab vabalt silmi avada. Teiseks peavad olema silmad kaetud nii, et pihkude vahelt ei paistaks valgust läbi. Küünarnukid toetuvad põlvedele või lauale. Asend võib olla veidi teine, oluline on, et oleks mugav ja pingevaba. Niiviisi puhkavad silmad paremini kui mõne muu võtte abil. Lõõgastus on seda täielikum, mida sügavam on silmade ees olev must värv. Soovitav on visualiseerida musta sametist kardinat või midagi sarnast. Hoida minimaalselt 5 minutit, võimalusel pikemalt. Võib teha nii tihti kui vaja, kuid heade tulemuste saavutamiseks soovitatakse kokku vähemalt tund päevas.