Prillikandmisest

Olen nüüd nädalajagu käinud vaheldumisi prillidega ja läätsedega. Ja praegu on just õige aeg üles märkida prillikandmise miinused, sellepärast, et mõne aja pärast ma ilmselt harjun nendega ära ja siis ei pane enam tähele. Nüüd aga kandsin üle väga pika aja (umbes aasta vist) prille kogu päeva, tööl ja väljas ja igal pool, ja märkasin kohe, kuidas olemine oli teistsugune. 

Prillid ise on väga head, istuvad ilusti, ei pane silmi valutama ega tekita muid ebamugavusi, mis vahest uute prillidega kaasnevad. Aga praegu tahaks viidata prillikandmisele üldiselt.

Eks kõigepealt tulid välja pinged kehavormis. Märkasin, kuidas ma keerasin tervet pead korraga vaatamise suunas, kui muidu piisas vaid silmadega vaatamisest. Näiteks trepist liikudes vaatasin astmeid ja hoidsin pead palju rohkem allapoole kui palja silmaga või läätsedega. Märkasin, kuidas kael ja kukal hakkasid väsima ja kogusid pingeid. Kuklapinge, teatavasti, ei ole silmadele jälle üldse hea. Siis taipasin, et varem, kui kandsin prille päevast päeva, oligi selline olukord tavaline. Pikapeale harjud sellega ära ja enam ei pööra tähelepanu, pinge aga jääb. Teisest küljest, peaga vaatamise suunas keerates, saavad silmad ise palju vähem liikuda. See ongi kõikide prillikandjate suur probleem.

Teiseks tekitavad klaasid oma kumerusega teatud lainetusi ja väändumisi, mis on algusest üsna häirivad. Lisaks jäävad nägemisvälja ka raamid ning klaasidel olevad peegeldused, tolmust, plekkidest või muust sodist rääkimata. Nii et kokkuvõttes on seda mittevajalikku lisainformatiooni, mida läbi silmade vastu võtame, kohutavalt palju. Kogu see "müra" tegelikult kulutab meie energiat.

Võrreldes läätsedega on prillidel siiski ka plusse. Kõigepealt muidugi ei kuivata nad silmi ega hõõru. Kuna mul on nüüd mitu paari prille, siis on neid ka palju kergem vahetada, olenevalt mida ma teen ja kuhu vaatan. Arvutiga töötan nõrgematega, raamatu lugemiseks võtan üldse ära. Rohkem plusse ma ei tahagi leida, sest eesmärk on neist ikkagi kiiresti lahti saada. Las nad jääda pigem pahadeks.

Odavprillid internetist

Mul on uued prillid. Peale silmade kontrolli ja uut prilliretsepti tellisingi prillid Zenni Opticalist ära. Odavprillid internetist :-) Eile jõudsid juba kohale. Megakiiresti tulid ikka, alla nädala, kuller tõi koju ära ja puha. 

Mu meelest täista normaalsed prillid. Mõlemal ka prillitoos kaasas. Toos näeb küll odav välja, lihtne plastmass, aga see pole üldse oluline. Prillid ka odavad, saatmiskulu oli kallim kui kaks prilli kokku, aga välimus on küll tipp-topp. Kogu lõbu maksis $37.85

Tellisin kaks paari korraga, ühed siis selleks, et näeks autoga ka sõita ja teised lähitööks. Retsepti muidugi korrigeerisin natuke, ei ole mul vaja nendega 120% näha. Meenutasin, et kui mul kunagi olid prillid ja läätsed üheaegselt, siis läätsed olid veidi nõrgemad, sest nendega nägin paremini. Võtsin siis praegu tugevamad prillid parem silm -4, vasak -5, nõrgemad -3 ja -4. Silmavahe panin ka ikka tugevamatel kaugemale vaatamiseks ja nõrgematel lähemale vaatamiseks. Selleks mul oligi prilliretsepti vaja. Vahe ju erineb, minu puhul 2 mm võrra.

Täna päeval üritasin mõõta, kui hästi ma nendega näen. Nägin 20/25 rida täielikult ja 20/20 rida osaliselt või õigemini peale pilgutamisi lõi selgeks. Tegelikult ma vahepeal nägin 20/15 ka, korralik clear flash oli jälle. See oli siis kahe silmaga korraga, nii nagu tegelikult. Tingimused olid muidugi head, väljas päike paistis ja valgustas osaliselt mu tabelit, aga aeg oli peale tööpäeva ja enne harjutusi ei teinud. Just vahetult enne võtsin läätsed silmast ära. Nii et nendega võib autoga sõita küll. Päeval. Õhtul hiljem nägin ainult 20/125, see siis tubase üldvalgusega.

Vanad prillid

Otsisin välja oma vanad prillid, et lasta üle vaadata, kas mõnda neist saaks korduvkasutada, et ainult klaasid välja vahetada. Tegelikult neid prille väga palju ei olegi, sest vahepeal käisin väga pikka aega ainult läätsedega ja vanal vene ajal oli veel kombeks olemasolevates raamides klaase vahetada. Pildil on näha varu, mis sahtlitest välja tuli, ühed peaks veel kuskil peidus olema. Ei usu, et ma nad ära olen visanud, ehk on lihtsalt kadunud.

Need suured ümarad olid vist mu esimesed. Neis on mingil ajal kindlasti klaase vahetatud, seega praegu peaks olema midagi -3 või -4 vahel. Vähemalt tundub nii. Vahest kasutan neid kodus, kui vaja midagi vaadata, läätsesid ei hakka ju väikse asja pärast panema. Üldiselt hakkavad need prillid mulle varsti parajaks saama :) Probleem on muidugi selles, et selliste jubedate vanamoodsate öökulliprillidega ei julge välja minna. Täitsa kohutav, mismoodi nad välja näevad, kas tõesti oli see kunagi normaalne... Muidu võtaks nad kohe käiku ja ei jauraks enam uute prillide teemal.

Täna käisin siis Eesti Optiku poes neid raame näitamas (välja arvatud neid suuri ümmargusi loomulikult), et kas on võimalik klaase vahetada. No tegelikult läksin kindla sooviga lasta seekord silmad ära kontrollida ja siis need prillid ükskord ometi ära tellida. Nädal varem käisin küsimas ja siis öeldi, et optometristi juurde pole vaja aega kinni panna, võtke raamid kaasa ja tulge lihtsalt kohale. No ma siis nüüd läksin. Hommikul võimlesin silmad ilusti ära ja tegin palmingut pikalt ja üldse hoolitsesin, et silmad oleks nii head kui võimalik.

No alustasime siis vanade raamide ülevaatamisega. Rõhutati muidugi, et sellisel puhul raamidele mingit garantiid ei anta jne. No see selleks, keegi millegi eest vastutada ei taha, teame juba. Aga vähemalt niipalju selgitati, et plastikraamidesse olevat kõige raskem uusi klaase sättida, seega need jätaks kõrvale. Minu üllatuseks sobiksid need jõhvist äärtega raamid isegi kõige paremini. Teised metallraamid oleks ka head, aga neil olevat kruvisid vahetatud (tõesti võis olla) ja sellepärast need kõige paremini ei sobi. Teenindaja käis ja kontrollis kõikide prillide tugevused tagaruumis üle. Ausaltöeldes jäi mulle selgusetuks, milleks see vajalik oli. 

Minu silmade kontrollimiseni me igatahes ei jõudnudki. Kuna nad niisama silmi ei kontrolli, see teenus on kättesaadav ainult prilliostjatele, siis ma loobusin, kui sain klaaside hinnad teada ja natuke järgi mõtlesin. Klaaside paar maksab 81 ja midagi sente ja tööraha on 19 eurot. Hmmm... Prillikandmine ei ole odav lõbu, ma tean. Aga kuskil oli hiljuti pakkumine 35 euro eest raamid koos klaasidega. Peab uuesti vaatama seda asja. Ja siis on ju veel ka Zenni Opical, ka palju odavam, isegi koos transpordikulga.

Pärast viskasin pilgu peale veel ka polikliinikute silmaarstide vastuvõtu järjekordadele. Huvitaval kombel on Lasnamäe polikliinikus aega võimalik saada juba lähipäevil. Mõni aeg tagasi kui uurisin, siis oli kõige lühem ooteaeg Magdaleena polikliinikus, aga see ka mitu kuud. Kui mu aeg ükskord kätte jõudis, siis tuli välja, et ma pean sel päeval kindlasti sõidus olema ja ei jäänudki muud üle, kui tühistada.

Lumevalgus

Tänane lumine ilm on selline eredalt valge, et lausa pimestab. Päikest küll ei paista ja taevas on hall, aga valgus on nii ere ja värske puhas lumi võimendab seda veelgi. Silmadel on kohe nagu natuke valus. Selle eest on nägemine mul jälle hea. Esialgu ma ei saanudki aru, milles probleem on, tundus nagu oleksid läätsed äkitselt liiga kangeks saanud :) Alles mõne aja pärast taipasin, et täna selline teistsugune valgus.  

 

Muidu võtan siin hoogu, et ikka silmaarstile minna. Prille oleks vaja. Nõrgemaid. Seni olen küll ilma hakkama saanud, aga näiteks praegu on veidi nohu kallal ja teatavasti on siis silmad õrnemad, sel ajal ei soovitata läätsesid kanda. No ja siis ma olen siin dilemma ees, kas kanda ikkagi läätsesid või panna ette nüüd juba liiga tugevaks saanud prillid, millega silm harjub taas kiiresti ja siis on kogu mu vaev ja aeg maha kantud. Mnjah... hetkel piinan silmi ikkagi läätsedega.

 

Üks hea inimene soovitas isegi üht silmaarsti, kes õpetab ka silmaharjutusi. Võtsin ühendust ja rääkisin telefonitsi, aga aeg jäi veel kokku leppimata. Las settib veidi veel. Üks mõte jäi meie vestlusest küll natuke piinama. Ma nimelt küsisin, kas ma saaks silmakontrolli ilma prillide ostmise kohustuseta. Seda ei saavat, sest nad ei aktsepteeri seda, et prilliretsept on kirjutatud ühes kohas ja prillid valmistatakse teises kohas. Et siis nagu pole selge, kes vastutab. Võibolla ma torgin vales kohas, aga miskipärast jättis see mulje, et Eesti silmaarstid ei usalda üksteise tööd. Kummaline, või kuidas?

 

Miks ma sellist asja üldse küsisin? Põhjus väga lihtne - ma loodan, et ma harjutan end neist prillidest kiiresti välja ja seega ma ei taha sinna alla suurt summat panna. Silmaarsti tahaks normaalset, kes ei õienda, aga prillid ostaks kõige odavamad. Vaatasin isegi Zenni Optical kodulehte, kust saab prillid posti teel tellida. Hinnad on alates $6.95 ja selle hinna sees on raamid koos ühevaatelise klaasiga. Saatmiskulud muidugi lisanduvad. Huvi pärast saatsin sinna meili küsimusega, palju Eestisse saatmine maksab.

Olukorrast ...

Teiste blogijate kirjutusi lugedes olen jätnud enda enda tegemistest teavitamata. Ega sellega muud olegi, et teen aga aeg-ajalt natuke harjutusi, liiga usin ei ole (kahjuks), päris lohe ka mitte. Viimati soetatud läätsed said tugevusega -3.75 ja -4.75. Neid olen nüüd paar nädalat juba kandnud ja väga parajad on. Parajad selles mõttes, et näen nendega piisavalt hästi, et käia tööl, ajada omi asju ja sõita autoga. Ükspäev käisin ka koolitusel, nägin slaide seina peal ja kõike, mis vaja. Ei ole hirmu, et jäävad nõrgaks ja ei näe. Pimedas on veidi hägune, aga õnneks pole mul viimasel ajal väga vaja olnud öisel ajal autoga sõitma minna, muu ei tekitagi probleeme. Öisteks autosõitudeks on mul ikka vanad kanged prillid igaks juhuks alles ja üks komplekt tugevamaid läätsesid ka. Aga nagu öeldud, pole vaja läinud. 

Teisest küljest, arvutiga töö tegemiseks võiks olla veel nõrgemad. See on jälle see teema, et prille oleks kergem vahetada, läätsedega on tülikas...

Kui võtta ette ameerika silmaarstide soovitused, siis silmade stressi vähendamiseks peaks lähedale vaatamise prillid olema umbes 2 D võrra nõrgemad kui kaugele vaatamise prillid. See nn Youngi valem kõlab nii -  lühinägelikkuse progresseerumise peatamiseks ja vältimiseks tuleks kasutada bifokaalseid klaase, nii et ülemine kaugele vaatamise klaas on umbes 0.5 D alakorrektsiooniga ja alumine lugemiseks +2.0 D rohkem kui ülemine klaas. Näiteks inimene -4.0 D lühinägelikkusega saab ülemise klaasi -3.5 D ja alumise klaasi (lugemiseks) -1.5 D või inimene nägemisega -1.25 saab -0.75 ülemise ja +1.25 alumise. 

Omast kogemusest lisan, et 2 dioptrine vahe võib tõesti aidata silmade stressi vähendada ja kindlasti raamatu, ajalehe jms lugemisel, aga kuna arvutiekraan asub üldjuhul silmadest kaugemal, siis jääb see natuke liiga nõrgaks. Vähemalt minul jäi. Raamatuid püüan lugeda aga hoopis ilma. Tegelikult enam ei püüa, nüüd ikka juba loengi!

Uued läätsed

Vanade läätsede kandmisaeg sai läbi ja uued on nüüd tugevusega -4 ja -5, seega vasak silm sai veel 0.25 võrra nõrgem kui oli eelmine lääts. See vahe oli küll nüüd nii väike, et ei tajugi. Mõlemad läätsed on siiski mõnevõrra nõrgemad kui oleks vajalik päris sajaprotsendiliseks nägemiseks, aga ise olen rahul, sest nad on täiesti piisavad igapäevaseks eluks ja tööks. Selle nägemiskontrolli tabeli järgi, mis mul jätkuvalt kodus seina peal ripub, näen hea valgusega isegi 20/25 rida!

Kahjuks on nii, et mu prillid on jätkuvalt needsamad vanad, mille tugevus on midagi 7 kanti (ma ei viitsi praegu retsepti üles otsida ja ma enam peast ei mäleta) ja aeg-ajal ma kannan ka prille - õhtuti kui silmad on läätsedest väsinud näiteks. Tegelikult ma kardan, et see ei ole mul silmade parandamise eesmärgiga kooskõlas ja töötab isegi vastu. Peaksin ikka minema silmaarstile, aga eelmised kogemused on nii negatiivsed, et raske on end sundida.

Silmaarstid, kes te seda loete, tehke palun oma järeldused. Te ei pea alati minu seisukohtadega nõustuma, aga oma arvamust võib väljendada ka intelligentsel moel, ilma sõimamata.

Uusi prille oleks vaja

Nüüd on tegelikult see aeg käes, kui oleks tarvis uusi prille. Nimelt avastasin, et tööl väsivad silmad jubedalt ära, vaatamata sellele, et ma neile pidevalt puhkust püüan anda. Taipamine tuleb aeglasemalt, aga lõpuks jõudis kohale - mu prillid on lähedale vaatamiseks liiga kanged. Aga ilma prillita vaatamiseks on arvuti ekraan jälle liiga kaugel. Kodus kasutan üht paari igivanu prille, mis on nõrgemad, aga need näevad nii jubedad välja, et tööl ma neid küll kanda ei julge. Vaatad ja imestad, kuidas kunagi sellistega üldse käidi... No oli ikka mood... Need on suured ümarad ja rasked ning katavad pea pool nägu. Lisaks on klaasid parajad pudelipõhjad, tol ajal vist õhendatud plastklaase veel ei tuntud. Paras hernehirmutisele ninale panna.

Hakkasin nüüd uurima, kus saaks silmaarstile, mis ei oleks mõne prillipoe juures. Mul on haigekassa kindlustus ka ikkagi olemas ja polikliinikutes peaks ka ju ometi silmaarsti vastuvõtt olema. Aga paistab, et see on jälle üks lootusetu üritus. Sama lugu mis mujal - tahad vastuvõtule saada - maksa! Tasulises vastuvõtus on vabu aegu lähimaks kaheks kuuks ja kaugemale aegu üldse ei registreerita.  Üldiselt sain niipalju targemaks, et tuleb helistada kuu esimesel päeval enne kella 8.00, siis võib õnnestuda aeg saada. Kahe kuu pärast. Vägev!

Liigseid kulutusi püüan vältida ja tasuline silmaarst pole kindlasti see koht, kuhu ma oma raha pakkuma läheks. Läätsed ja prillid maksavad niikuinii paraja kopika.

Häda ajab härja kaevu ja teeb inimese nutikaks... Niisiis tellisin internetist omale paari läätsesid ära, nõrgema numbriga. Homme saab ehk juba kätte. Loodetavasti ei saanud liiga nõrgad nüüd.

Veel üks selge nägemise hetk

Paar päeva tagasi panin omale kodus seinale nägemiskontrolli tabel. Leidsin internetist sellise, kus on nägemisteravuse näit peal (seal on küll need ameerika mõõdud, aga sobis see ka) ja mis on ette nähtud vaatamiseks 3 m kauguselt. Vot siit sikutasin.

Teadsin juba ennegi, et ega ma 3 meetri pealt ülemist rida ei näe, selles mõttes mingit pettumust polnud. Testisin nägemist koos prillidega ka ja ma nägin 20/20 rida. Vot see oli üllatus. Olin alati arvanud, et mu prillid on veidi nõrgemad kui vaja. Nüüd on siis kaks võimalust - kas mu silmad on veidike paranenud (mis oleks ju ometi loogiline) või see mida ma pean täiesti teravaks nägemiseks on rohkem kui tegelikult vaja. Tegelikult tekitas see veel igasugu mõtteid - nimelt vanasti kui ma rohkem läätsesid kandsin, olid mu läätsed umbes numbri võrra väiksemad kui prilliklaasid. Aga nüüd viimati, kui käisin silmaarstil (millest ma ka siin kirjutasin kui kohutavalt masendavast kogemusest), siis kirjutati täiesti sama retsept, mis mul siiani oli ja see on praktiliselt sama number, mis prillidel. Kuna mul on vanast portsust paar paari ühepäevaseid läätsesid alles ja kasutan neid näiteks ujulasse minnes, siis ma tean, et need on üsna kanged, silmadel kulub vähemalt pool tundi nendega harjumiseks. Et siis kivi selle optometristi kapsaaeda - nii ignorantselt ei tohiks üks arst ikka teiste nägemisse suhtuda.

Ja siis eile päeval muude toimetuste keskel äkki märkasin, et ma näen seina peal olevat tabelit. Mitte ainult kõige ülemist rida, vaid teist ka. Kuna ma ei olnud päris õigel kaugusel, siis võtsin asendi 3 m joone taga sisse ja uurisin,  mis rida on kõige väiksem mis ma näen. Ja see oli 20/100! See vastab umbes -2.0 D prillide vajadusele.

Ja kui te nüüd küsite, kuidas mul see õnnestus, siis vastus on üsna lihtne - päike paistis ja valgustus oli väga hea. Kui ma ennegi olen rääkinud, et prillid tunduvad natuke teravad, siis on see alati olnud hea valgusega, eriti õues päikselise ilmaga. Nüüd tuleb meelde ka, et ühest raamatust lugesin, et nägevusteravus võib inimesel päeva jooksul kõikuda isegi kuni 2 dioptri piirides. Olenevalt siis kui väsinud on silmad või kui hea-halb on valgustus. Tegelikult järeldub sellest, et vaja oleks vähemalt kahtesid eri tugevusega prille - ühed päikselise valge ilmaga kasutamiseks ja teised siseruumisesse või õhtuteks. Aga arstid kontrollivad nägemist ainult hämaras ruumis...

Lõpuks mõõtsin ka oma selge nägemise kaugust mööda nööri. Ootasin, kuni päike uuesti välja tuli ja kohe oligi tulemus parem kui eilne - parem silm 22,5 cm, vasak silm 19 cm. Kusjuures ma olen enamus aega treeninud ainult vasakut silma, et see kõigepealt teisele järele jõuaks.

Täiesti masendunud peale silmaarstil käiku

Täiesti masendunud peale silmaarstil käiku. Kohutav jõuetu masendus, tuju rikutud mitmeks päevaks. Igasugune isu üldse midagi teha kadus ära. Jätsin kõik plaanid kus see ja teine ja jõllitasin kogu õhtu tühja pilguga seina. No kas tõesti peavad sellised inimesed töötama inimestega, kes teisi masendavad.

Käisin ära siis lõpuks jah, oleks parem võinud käimata jääda. Mitte selle pärast pole nii pahane, et silmad pole piisavalt paranenud, vaid optometristi või silmaarsti (ma ei tea, kumb ta seal ameti poolest oli) suhtumise pärast. Praegused prillid sobivad küll, pole vaja retsepti muuta... Ja ma ei saanudki teada, mis aparaat näitas, kas on mingi muutus või mitte. Kas on raske siis öelda, mis aparaat näitas, ahh??

Tegelikult oli eile enne seda masendavat kogemust paar helgemat hetke ka. Oli üks selline selgusehetk, kus ma nägin selgemini. Istusin töö juures laua taga ja puhkasin veidi silmi, tegin paar harjutust ja pilgutasin ja masseerisin natuke silmi ja kaela. Ja siis vaatasin otse vastasseinas olevat kalendrit ja ma NÄGIN NEID NUMBREID! Mingi kummaline tunne valdas mind, hästi ei julgenud ei pilgutada ega liigutada, lihtsalt jõllitasin seda kalendrit. See oli siis üks selline selgem vilksatus, millest paljudes nägemise parandamise õpetustes kirjutatakse. Neid pidavat esinema silmade treenijatel tihti ja kestus varieerub paarist sekundist kuni paari tunnini. Minu oma kestis seekord umbes minuti, siis pilgutasin silmi ja selge pilt kadus.

Tegemistest

Internetis surfates sattusin sellise tegelase peale nagu Leo Angart. See mees on ka välja töötanud ühe nägemise parandamise programmi, kirjutanud sellest raamatu ja korraldab ka koolitusi. Kuigi reklaamides lubatud väited nagu 10 päevaga -2 prillidest vabaks tunduvad labase reklaamitrikina, tekitas miski siiski huvi tema meetodiga lähemalt tutvuda. Võibolla sellepärast, et väidetavalt kandis ta ka ise -5,5 prille (võrreldes teiste tegijatega, kes vajasid prille vahemikus -0,25-1,5 on see tunduvalt lähemal minu olukorrale), aga võibolla ka sellepärast, et väidetavalt kasutab ta mingit energiaravi tehnikat. Ma üritan hankida tema raamatu ja asjaga lähemalt tutvuda.

Ostsin omale ühe soovituse peale taruvaiku sisaldavad silmatilgad. Odav ei olnud, maksis 8.50, aga silmas tundus hea. Lubaduste järgi peaks need olema niisutavad, vähendama väsimustunnet, punetust, kipitust ja kaitsema silmi selliste ärritajate vastu nagu tolm, arvutiga töötamine, TV, kuiv õhk, keskonna saaste, tuul, UV kiired jt. Soovitus, mis mulle korda läks ja neid ostma pani, oli nende niisutav, bakteritsiidne ja taruvaigu puhastav toime silmadele.

Üleeile kepikõnnil leiutasin omale uue silmade treenimise harjutuse. Õigustöelda modifitseerisin vahelduvalt lähedale ja kaugemale vaatamise harjutust, nii et saaks seda kõndimise ajal kasutada. Välja kukkus siis sedamoodi - sammumise rütmis pilk ühele kõndimiskepi käepidemele, kui käsi tõukeks taha ära liigub, siis pilk teisele käepidemele, siis kahe sammu jooksul 10-20 m eemal olevale puule või laternapostile ja siis taas käepidemele ja kõik kordub. Päris korralik trenn sai, isegi ära väsitas kergelt. Siis vahepeal andsin silmadele puhkust ja joonistasin puude või põõsaste piirjooni. Tegelikult see hästi ei õnnestunud, sest liikumist ma ei katkestanud ja siis jõudis tihtipeale puu enne mööda minna, kui mina oma ääristamisega valmis sain. No ja väga kauget objekti ei saanud ju valida, mets oli ees.

Eile käisin Maagilise Matrixi seltskonnaga pointimas. Eks mu silmad said ka sellest osa, taotlus sai küll sisse pandud. Õhtul kodus pointisin silmanägemist veel. Täna igatahes on aknast paistval sinisel teeviidal juba sõidusuunad aimatavad. See sinine viit on hetkel minu parim nägevusteravuse tabel :)

Prillidega või prillideta

Et siis nägemise parandamise programmi ajal nimelt. Vot see on küsimus. Paljud autorid soovitavad prillid kohe minema visata, et sundida silmi tööle. Mitmest kohast olen lugenud ka headest tulemustest, isegi kui miinused on väga suured olnud ja prillidest loobumine tähendab praktiliselt pimeduses käsikaudu kobamist.

Oleks elukorraldus veidi teine, ma tegelikult teeksin ka nii. Praegu see nädalane käsikaudu kobamine kodustes tingimustes on näidanud, et saab hakkama küll. Või peaaegu... No telekat väga ei näe, aga sellest loobumine tuleb ju kasukski. Asjad on enamasti seal, kuhu nad on pandud ja see, et sinise särgi asemel näed sinist laiku, ei tee seda vähem särgiks. No prügi ja tolmu maas ei näe... ehh... oleks millest puudust tunda. Ühesõnaga, arvestades et väike ebamugavus on suurema eesmärgi nimel, siis on see kõik talutav.

Aga... ma pean tööl ka käima. Ja mu töö on arvuti taga ja ekraanile ilma prillita ei näe.  Ja ma pean sinna sõitma autoroolis (bussi ei lähe, jalgsi on liiga kaugel).

Mõned autorid soovitavad välja otsida vanad nõrgaks jäänud prillid ja hakata kasutama neid. Uusi pole ju mõtet teha, see kõik on ajutine, eesmärk on ju ikkagi silmad täiesti korda saada. No ma leidsin ühed igivanad, no tõesti igivanad. (Uuemad prillid on ühe ja sama kangusega, neist pole selles mõttes mingit kasu.)  Ma ei mäletagi täpselt millal ma neid kasutasin, oma 15 aastat tagasi vist. Omas kodus julgen nendega liikuda küll, aga rahvale ei kõlba näidata. Kohutav, mis kunagi moes oli.

Üks autor pakkus välja kasutada läätsi. Soovitas leida silmaarsti või optometristi, kes on arusaaja ja töötab kaasa ning on nõus kirjutama pool dioptrit nõrgemad läätsed. See tundus olevat variant mida kaaluda. Ühepäevased läätsed on täitsa saadaval ja paarikaupa ostetavad. Iga teatud aja tagant peaks siis uuesti silmi kontrollima ja uued nõrgemad läätsed hankima.

Ma tõsiselt kaalun seda varianti, kuigi mul on hirm nende silmaarstide suhtes, kes on oma arust väga targad. Olen kohtunud sellistega, kes ei tunnista mingit võimalust, et silmi võiks üldse lühinägelikkusest ravida. Teine ebameeldiv juhtum oli seotud läätsedega. Aastaid tagasi läksin Tallinnas suurde kallisse prillipoodi, kus ka läätsi müüakse (olin ka ise sealt ostnud), küsima, et kas ehk neil on ka müügil kuuajalisi läätsi, mida ööseks silmast ära ei pea võtma. Olin tollal välismaal sellistega kokku puutunud ja tundus mugav ja hooletu. No mis te arvate, kas mind Tallinnas välja ei naerdud... Kõigepealt sain muidugi sõimata, et läätsedega ei tohi kunagi magada...  No tere spetsialistid .... :( Kes huvi tunneb, siis võin öelda, et praeguseks on sellised läätsed igal pool Eestis müügil. Tegemist siis silikoonhüdrogeelläätsedega.

No eks ma annan teada, kuidas mul seekord läheb. Midagi pean vist varsti ette võtma, prillid ei ole veel liiga kanged, aga kui vahepeal olla üldse ilma, siis sellega ka harjub ja ma võiksin justkui hakkama saada ka veidi nõrgematega.

Märgid kõnelevad

Universum kõneleb meiega märkide keeles. Kõigepealt saabus Halensi uudiskiri pealkirjaga Prillid pähe. Seejärel tuli Eagle visioni uudiskiri - kahed prillid ühe hinnaga. Ja täna õhtul oli massaažisalongi, kus mõnikord oma raviteraapiaid läbi viin, ilmunud seinale nägemiskontrolli tabel. Ja see kõik kahe viimase päeva jooksul.

Hhmmmmmmmmmmmm???


Aga muidu olen täna korralikult oma silmaharjutused ära teinud, tööl olles ei unustanud iga natukese aja tagant silmi korraks puhata, enesetunne on hea ja meel rõõmus. Üritasin ära mõõta vahemaa, kui kaugelt suudan palja silmaga raamatut lugeda. Kuskil 20 cm on see piir, kust veel kuidagi saab, edasi muutuvad tähed juba väga häguseks. Täpsemat mõõtu on raske anda, 18 cm juures on pilt veel täitsa selge, 21 juures peab juba hakkama ükshaaval iga tähe pärast pingutama. Olgu siis 20 cm märk maas. Mõõtsin niimoodi, et panin joonlaua otsapidi silma alla ja siis hoidsin raamatut otse ees servaga vastu joonlauda.