Käisin täna hommikul silmi kontrollimas. Lasnamäe polikliinikus on optometristi vastuvõtt ja sinna ei olnudki järjekorda. Eile panin aja ja täna käisin ära. Tavaline arstiaeg, mitte tasuline. Väga normaalne arstitädi oli ka.
Ma põhimõtteliselt ei taha minna tasulisele vastuvõtule. On mingi selline põhimõte... või siis kius... Ma ei saa ümbrikupalka ega tee mustalt tööd, kõik maksud makstud, ravikindlustus olemas ja ma ootan, et riik oma osa ka täidaks.
Aga tulemustest. Tegelikult olen pettunud. Kohutavalt. Esimese hooga mõtlesin, et ei kirjutagi sellest käigust üldse. Siis mõtlesin kõik sinnasamusesse saata. Kõik harjutamised ja nõrgemad prillid-läätsed ja udud ja väsimused. Ja alles siis hakkasin midagi positiivset leidma. Ja praegu istun oma arvuti taga ja vaatan aknast välja ning näen oma -3,5 ja -4,5 läätsedega vastasmaja ääres parkivate autode numberid lugeda. Niisiis väga lootusetu vist ikkagi ei ole.
Nüüd rohkem ei kirjuta, elan oma masendused ja muud segased emotsioonid läbi ja siis võibolla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.