Olen nüüd nädalajagu käinud vaheldumisi prillidega ja läätsedega. Ja praegu on just õige aeg üles märkida prillikandmise miinused, sellepärast, et mõne aja pärast ma ilmselt harjun nendega ära ja siis ei pane enam tähele. Nüüd aga kandsin üle väga pika aja (umbes aasta vist) prille kogu päeva, tööl ja väljas ja igal pool, ja märkasin kohe, kuidas olemine oli teistsugune.
Prillid ise on väga head, istuvad ilusti, ei pane silmi valutama ega tekita muid ebamugavusi, mis vahest uute prillidega kaasnevad. Aga praegu tahaks viidata prillikandmisele üldiselt.
Eks kõigepealt tulid välja pinged kehavormis. Märkasin, kuidas ma keerasin tervet pead korraga vaatamise suunas, kui muidu piisas vaid silmadega vaatamisest. Näiteks trepist liikudes vaatasin astmeid ja hoidsin pead palju rohkem allapoole kui palja silmaga või läätsedega. Märkasin, kuidas kael ja kukal hakkasid väsima ja kogusid pingeid. Kuklapinge, teatavasti, ei ole silmadele jälle üldse hea. Siis taipasin, et varem, kui kandsin prille päevast päeva, oligi selline olukord tavaline. Pikapeale harjud sellega ära ja enam ei pööra tähelepanu, pinge aga jääb. Teisest küljest, peaga vaatamise suunas keerates, saavad silmad ise palju vähem liikuda. See ongi kõikide prillikandjate suur probleem.
Teiseks tekitavad klaasid oma kumerusega teatud lainetusi ja väändumisi, mis on algusest üsna häirivad. Lisaks jäävad nägemisvälja ka raamid ning klaasidel olevad peegeldused, tolmust, plekkidest või muust sodist rääkimata. Nii et kokkuvõttes on seda mittevajalikku lisainformatiooni, mida läbi silmade vastu võtame, kohutavalt palju. Kogu see "müra" tegelikult kulutab meie energiat.
Võrreldes läätsedega on prillidel siiski ka plusse. Kõigepealt muidugi ei kuivata nad silmi ega hõõru. Kuna mul on nüüd mitu paari prille, siis on neid ka palju kergem vahetada, olenevalt mida ma teen ja kuhu vaatan. Arvutiga töötan nõrgematega, raamatu lugemiseks võtan üldse ära. Rohkem plusse ma ei tahagi leida, sest eesmärk on neist ikkagi kiiresti lahti saada. Las nad jääda pigem pahadeks.
