Silmi kontrollimas, jätkub

Ma siis räägin nüüd ära, mis minuga teisipäeva hommikul tegelikult juhtus. 

Batesil on vist selline tähelepanek, et mõned lapsed ei näe arstikabinetis kontrolltabelist isegi ülemist rida lugeda, kuigi muidu koolis näevad tahvlile igast asendist. Midagi sarnast aga siiski teistsugust juhtus vist ka minuga.

Foto:Wikipedia

Kõigepealt kontrollisime silmi selle aparaadiga, mis silmad täpselt ära mõõdab. See oli halb tulemus, mis sealt tuli. Parem kui viimasel korral, see oli kuskil kaks aastat tagasi vist, kuigi mul pole täpseid numbreid enam meeles. Aga ma kavatsen selle järgi uurida, siis saan võrrelda. Igaljuhul näitsas masin ikka väga suurt miinust. Hea uudis oli see, et astigmatismi näitas vasakus silmas ainult -0,25, mille kohta arstitädi ütles, et see on nii väike, et tema seda prilliretseptile kirja ei paneks. Sellega olin meeleldi nõus. Aga kusjuures, ax on 175! Viitan oma varasemasele postitusele, kus ma kirjutasin, et tahan tõestada, et kalle on muutuv, järelikult ei saa astigmatismi kuidagi võtta kui jäävat suurust.

Edasi hakkasime vaatama läbi erinevate klaaside ja lugema tabelis olevaid tähti. Siin kisub asi vist kummaliseks. Mu viimased ametlikud prillid oleks mõõtmistulemuste järgi pidanud mulle ju parajad või isegi veidi nõrgad olema, aga tuli välja, et kummagi silmaga üksi näen nendega nagu peab ja kahe silmaga kokku kogunisti 120 % või isegi rohkem. Rohkem kahjuks mulle väiksemaid numbreid ette ei keritud. Aga niimoodi tuleb ju välja, et nad on liiga kanged. Mul ei ole kindlasti mitte vaja näha 140%. Ja eriti mitte nüüd kui ma üritan vajalikust nõrgemaid prille kanda. Kahjuks olin ma endast väljas nende refraktomeetri näitude pärast ja põdesin, et ma ei ole suutnud silmi ikka piisavalt paremaks saada ja nii ma siis ei jälginudki arstitädi reakstiooni sellele, et ma näen rohkem kui ma pidanuks nägema. Kahju muidugi. Huvitavaid mõttekäike tekitab see nüüd ikkagi. Nimelt, nii Bates kui teised on rääkinud sellest, et nägemine ei ole ainult füüsiline. Et siis huvitav, kas ma olen kuidagi hoopis oma mittefüüsilist nägemist parandanud? Et näen ilma silmadeta või? Igatahes kummaline. Kui väga loogiliselt mõelda, siis võib üks seletus olla muidugi, et masin oli lihtsalt nässus. Tegelikult ei ole see muidugi loogiline, aga see oleks loogiline seletus. Või kuidas?

Edasi ma palusin omale välja kirjutada eraldi prillid lähitöö, peamiselt arvuti jaoks. Selleks anti mulle kätte paber, kus tekst järjest väiksemaks muutub. Põhimõtteliselt sama ikka kui muidu Snelleni tabel, aga üksikute tähtede asemel terved laused. Sellist asja ei ole minuga enne olnud, nii, et see oli mulle uus. Arstitädi pani mulle mingid klaasid ette ja siis hakkas nõrgemate vastu välja vahetama. Mina muudkui lugesin aga viimast, kõige peenemat rida. Tegelikult ei pea viimast nägema, piisab alt neljandast või viiendast, aga ma nägin. Lisaks ma hoidsin seda paberit väljasirutatud kätes, et oleks umbes nii kaugel kui on arvuti ekraan. Tädi pani aga nõrgemaid klaase ja mina ikka kogu aeg lugesin viimast rida. Ma ei tea, kas tal tuli mingi tõrge ette või mis, igatahes sinnani ma ei jõudnudki, et oleks ainult seda neljandat ja mitte rohkem näinud. Kirja said klaasid -4,75 ja -5,75. Ja nendega ma näen jälle rohkem kui 120%.

Vaat, selline oligi see käik. Tegelikult on ju kõik hästi. Oleks nüüd keegi, kes aitaks mul need anomaaliad ära seletada. Mõtlemisainet jagub...

Silmi kontrollimas

Käisin täna hommikul silmi kontrollimas. Lasnamäe polikliinikus on optometristi vastuvõtt ja sinna ei olnudki järjekorda. Eile panin aja ja täna käisin ära. Tavaline arstiaeg, mitte tasuline. Väga normaalne arstitädi oli ka.

 

Ma põhimõtteliselt ei taha minna tasulisele vastuvõtule. On mingi selline põhimõte... või siis kius... Ma ei saa ümbrikupalka ega tee mustalt tööd, kõik maksud makstud, ravikindlustus olemas ja ma ootan, et riik oma osa ka täidaks.

 

Aga tulemustest. Tegelikult olen pettunud. Kohutavalt. Esimese hooga mõtlesin, et ei kirjutagi sellest käigust üldse. Siis mõtlesin kõik sinnasamusesse saata. Kõik harjutamised ja nõrgemad prillid-läätsed ja udud ja väsimused. Ja alles siis hakkasin midagi positiivset leidma. Ja praegu istun oma arvuti taga ja vaatan aknast välja ning näen oma -3,5 ja  -4,5 läätsedega vastasmaja ääres parkivate autode numberid lugeda. Niisiis väga lootusetu vist ikkagi ei ole.

 

Nüüd rohkem ei kirjuta, elan oma masendused ja muud segased emotsioonid läbi ja siis võibolla.

 

 

Ajalugu

Mul ei ole alles kõiki prilliretsepte ja ma enam ei mäleta kui kiiresti mul silmad halvemaks läksid. Aga aeg-ajalt tuleb tahtmine seda teada. Alustasin oma ajalooliste andmete kogumisega. Ehk on neis prillipoodides, mis tänaseni tegutsevad, minu andmed säilinud, vähemalt sellest ajast, kui arvutid kasutusele võeti. Varasemate andmetega ... noh, saab näha. 

Eks ma hakkan seda nimekirja siin täiendama, hetkel sai alustatud niimoodi.

2001.a.

prillid: OD -6,25 OS -7,25 cyl -0,25 ax 30 PD 36,0/34,0

läätsed: OD -6,0 OS -6,0 dia 14,2 BC 8,6

 

2006.a.

prillid: OD -5,5 OS -6,75 cyl -0,5 ax 5

Sel korral ma palusin natuke nõrgemad prillid välja kirjutada. Õnnestus.

2007.a.

prillid: OD -5,5 OS -6,75 cyl -0,5 ax 5

Retsept on täpselt sama, mis aasta varem. Seda korda ma mäletan, kuna vanad prillid sobisid, siis tehti uued vana retsepti järgi. Need on need prillid, mida ma viimati kasutasin. Kõige uuemad.

2011.a.

läätsed: OD -5,5 OS -6,5 

Neid läätsesid ma kanda ei saanud. Siis olin juba mingisuguste harjutustega alustanud ja läätsed olid liiga kanged.  Olin pärast hirmus pahane selle optometristi peale, kes uuris mu eelmist läätseretsepti ja kirjutas uued samasugused. Silmad kontrolliti küll ka üle, aga ju siis ei olnud tema arvates vahe väga suur.

Üks põhjus, miks ma neid vanu prilliretsepte taga ajan, on see, et ma tean, et mu astigmatism on aja jooksul muutunud. Nimelt just see kalle (axis), mis suunas silm (sarvkest, lääts või mis iganes) on lopergune. Ma tahan siin midagi tõestada selle kohta, et astigmatism ei ole püsiv, ei ole jääv ja ei ole loomulik ja ei ole silma omapära. Pigem panustan sellele hüpoteesile, et astigmatism on põhjustatud prillidest endast. See on prillikandmise kõrvalhäht! Ka Ždanov arvas sedasi. Leo Angart ütleb, et astigmatismist on tavaliselt kõige lihtsam lahti saada ja sellest tulebki silmade taastamisel alustada. Mõnikord kaovat see juba paari tunniga. Astigmatism teeb nägemise hägusaks, tekib topeltnägemine ühe silmaga vaadates. Paha, paha, paha. Aga üldse mitte nii lootusetu kui see mulje, mis astigmatismist on loodud.

Näpunäiteid teistelt blogijatelt

Sattusin taaskord ühele blogile, mis köitis mu tähelepanu - Sassisailor's webog. Kahjuks on see tegelane oma blogimise ammu katki jätnud, aga leidsin sealt siiski mõndagi huvitavat. Toon lühidalt välja mõned punktid tema kokkuvõttest.

Esiteks, kõrva taha panemiseks info, et on olemas selline riistpuu, millega on võimalik kodus oma silmanägemist mõõta. Focometer on selle asja nimi, aga ... ta ei maksa just eriti vähe. On võimalik veebist tellida.

Kõige olulisemaks oma edu juures peab ta:

- ilma prillideta käimist niipalju kui võimalik

- kaugusse vaatamist

- lastes silmadel näha ümbrust, vaadata ja jälgida objekte (vahetada fookuskaugust ja joonistada piirjooni)

Järjekorras olulisuselt järgmine on nõrgemate prillide kasutamine (0,5 kuni 0,75 D nõrgemad kui 20/20 nägemiseks vaja) ning isegi veel nõrgemad lähitööde ja arvuti jaoks.

Edasi nimetab ta autogeenset treeningut, korrektset hingamist, sagedasemat regulaarset pilgutamist, samuti palmingut, solarisatsiooni (alati kinniste silmadega) jt harjutusi ning silmade puhkamise ja lõdvestamise vajalikkuse teadvustamist. Veel märgib ta ära, et on abi leidnud neist kõikidest raamatutest ning veebimaterjalidest, mis  silmanägemise taastamise teemal avaldatud on, alates Batesi artiklitest kuni internetilehtedeni välja. 

Eraldi on veel lisatud kaks olulist punkti. Esiteks ei ole ta silmade treenimise algusest alates kasutanud enam päikeseprille, lastes silmadel harjuda loomuliku valgusega ning seetõttu ei ole ta silmad enam valgustundlikud. Ja teiseks, püüab ta ära kasutada niipalju kui võimalik loomulikku valgust, nii et ta loeb tihti õues ja alati hoiab akendelt kardinad eemal, et valgus pääseks tuppa.

Nööritest

Ma pole ammu enam selle koduse nööritestiga oma nägemist mõõtnud. Eks mingil ajal tundus, et tulemused on kas liiga tillukesed või lausa olematud ja iga nädal sama numbrit kirja panna oleks mõttetu. Pealegi on nöör ja joonlaud nagunii üsna robustsed mõõtmisvahendid ja annavad vaid mingi umbkaudse hinnangu olukorrale. Olenevalt kui puhanud või väsinud on silmad ja missugune on valgus, võivad tulemused erineda lausa mitme sentimeetri võrra.

Aga täna tuli meelde ja tegin ära. Et paremat tulemust saada, valisin nagu varemgi hetke, kus valgus on mulle soodne. Päike tuli ka pilve tagant välja. On see nüüd aus või mitte, aga ka varasemad mõõtmised on tehtud hea valgusega. Enne harjutamist ei teinud silmaharjutusi ega midagi, lihtsalt oli nagu oli.

Tulemus: parem silm 32 cm, vasak silm 28 cm.

Et siis umbes -3 ja -3,5. Ma ise olen küll väga rahul! Olgugi, et ma olen väga tihti harjutamise koha pealt laisk ja looder olnud, on ikka mingi kasu sees. Olgu see mulle õpetuseks.

Tegelikult oli seekord väga raske täpselt mõõta, kui kaugele ma hästi näen. Vanasti oli selge ja häguse nägemise vahel kohe väga konkreetne piir, nüüd on see piir selline lailivalguv ala, üsna mitu sentimeetrit siia-sinna. Kirja sai siiski konservatiivsem tulemus, kindla peale minek.

Pärast tegin natuke silmaharjutusi ja siis mõõtsin veelkord. Nagu arvata võis, paranes tulemus oluliselt :-) Lausa kuni 3 cm. Olen hakanud tähele panema, kuidas harjutamine annab kohese tulemuse. Ja veel olen tähele pannud, et neid täiesti selgelt nägemise välgatusi on aina sagedamini. Aga üks halvem asi on ka - teinekord ma näen topelt, justkui silmad ei teeks koostööd. Selle asja parandamiseks on ka harjutused olemas, pean need lihtsalt uuesti välja otsima.

Viimase aja harjutustekompleks näeb mul välja umbes selline:
1. Lähemale ja kaugemale vaatamine: vaatan 2-3 sekundit oma ninaotsa ja seejärel 2-3 sek umbes 5 meetri kaugusel asuvat punkti. Fikseerin oma pilgu sinna, mitte ei vaata lihtsalt kaugusse. Kordan mõned korrad (näiteks 5 korda), siis vaatan kaugusse (aknast välja) ja lasen silmadel lõdvestuda.
2. Siis teen mõned jõulised pilgutamised - surun silmad tugevasti kinni, kohe nii tugevasti, et nägu krimpsus. Hoian 2-3 sek ja siis lasen lahti.
3. Lõpetuseks vaatan paar korda üles-alla, paremale vasakule ja teen mõned silmaringid üht- ja teistpidi.
Nii lihtne ongi.

Nägemise kontroll koduste vahenditega

Uuest raamatust on juba palju kasu. Seal on õpetus, kuidas kontrollida enda nägemisteravust. Snelleni tabeli abil on see lihtne, kui lühinägelikkus on väike või mõõdukas. Snelleni tabelit tuleb vaadata 6 m kauguselt ja vaadata kõige alumist rida, mida silm seletab. Selle rea kõrvalt tuleb lugeda nägemisteravuse näit. Sellega saab määrata nägemisteravust, kui see on kuni -4.00

Minul sellest eriti abi ei ole, sest ma ei näe nõutud kauguselt ülemist rida. Niisiis tuleb võtta üks nöör, umbes 1,5 m pikk, siduda üht otsa pidi tooliotsa või ukselingi külge kinni ja hoida teine ots silma all. Teine silm sulgeda. Ja siis vaadata mööda nööri, hoides teises käes markerit. Liigutada markerit aeglaselt nii kaugele mööda nööri eemale kui veel tekstid markeri peal paistavad selged. Sinna, kus on viimane piir, kus veel täiesti selgelt näeb, tõmmata markeriga nöörile kriips. Korrata teise silmaga. Nüüd saab kriipsude kaugused nööril ära mõõta ja arvutada nägemisteravuse. Valem on selline:

1 / selgelt nägemise kaugus cm x 100 = dioptrid

Mul tänase seisuga parem silm 21 cm ehk -4,75
ja vasak silm 18 cm ehk -5,5