Vanad prillid

Otsisin välja oma vanad prillid, et lasta üle vaadata, kas mõnda neist saaks korduvkasutada, et ainult klaasid välja vahetada. Tegelikult neid prille väga palju ei olegi, sest vahepeal käisin väga pikka aega ainult läätsedega ja vanal vene ajal oli veel kombeks olemasolevates raamides klaase vahetada. Pildil on näha varu, mis sahtlitest välja tuli, ühed peaks veel kuskil peidus olema. Ei usu, et ma nad ära olen visanud, ehk on lihtsalt kadunud.

Need suured ümarad olid vist mu esimesed. Neis on mingil ajal kindlasti klaase vahetatud, seega praegu peaks olema midagi -3 või -4 vahel. Vähemalt tundub nii. Vahest kasutan neid kodus, kui vaja midagi vaadata, läätsesid ei hakka ju väikse asja pärast panema. Üldiselt hakkavad need prillid mulle varsti parajaks saama :) Probleem on muidugi selles, et selliste jubedate vanamoodsate öökulliprillidega ei julge välja minna. Täitsa kohutav, mismoodi nad välja näevad, kas tõesti oli see kunagi normaalne... Muidu võtaks nad kohe käiku ja ei jauraks enam uute prillide teemal.

Täna käisin siis Eesti Optiku poes neid raame näitamas (välja arvatud neid suuri ümmargusi loomulikult), et kas on võimalik klaase vahetada. No tegelikult läksin kindla sooviga lasta seekord silmad ära kontrollida ja siis need prillid ükskord ometi ära tellida. Nädal varem käisin küsimas ja siis öeldi, et optometristi juurde pole vaja aega kinni panna, võtke raamid kaasa ja tulge lihtsalt kohale. No ma siis nüüd läksin. Hommikul võimlesin silmad ilusti ära ja tegin palmingut pikalt ja üldse hoolitsesin, et silmad oleks nii head kui võimalik.

No alustasime siis vanade raamide ülevaatamisega. Rõhutati muidugi, et sellisel puhul raamidele mingit garantiid ei anta jne. No see selleks, keegi millegi eest vastutada ei taha, teame juba. Aga vähemalt niipalju selgitati, et plastikraamidesse olevat kõige raskem uusi klaase sättida, seega need jätaks kõrvale. Minu üllatuseks sobiksid need jõhvist äärtega raamid isegi kõige paremini. Teised metallraamid oleks ka head, aga neil olevat kruvisid vahetatud (tõesti võis olla) ja sellepärast need kõige paremini ei sobi. Teenindaja käis ja kontrollis kõikide prillide tugevused tagaruumis üle. Ausaltöeldes jäi mulle selgusetuks, milleks see vajalik oli. 

Minu silmade kontrollimiseni me igatahes ei jõudnudki. Kuna nad niisama silmi ei kontrolli, see teenus on kättesaadav ainult prilliostjatele, siis ma loobusin, kui sain klaaside hinnad teada ja natuke järgi mõtlesin. Klaaside paar maksab 81 ja midagi sente ja tööraha on 19 eurot. Hmmm... Prillikandmine ei ole odav lõbu, ma tean. Aga kuskil oli hiljuti pakkumine 35 euro eest raamid koos klaasidega. Peab uuesti vaatama seda asja. Ja siis on ju veel ka Zenni Opical, ka palju odavam, isegi koos transpordikulga.

Pärast viskasin pilgu peale veel ka polikliinikute silmaarstide vastuvõtu järjekordadele. Huvitaval kombel on Lasnamäe polikliinikus aega võimalik saada juba lähipäevil. Mõni aeg tagasi kui uurisin, siis oli kõige lühem ooteaeg Magdaleena polikliinikus, aga see ka mitu kuud. Kui mu aeg ükskord kätte jõudis, siis tuli välja, et ma pean sel päeval kindlasti sõidus olema ja ei jäänudki muud üle, kui tühistada.

Lumevalgus

Tänane lumine ilm on selline eredalt valge, et lausa pimestab. Päikest küll ei paista ja taevas on hall, aga valgus on nii ere ja värske puhas lumi võimendab seda veelgi. Silmadel on kohe nagu natuke valus. Selle eest on nägemine mul jälle hea. Esialgu ma ei saanudki aru, milles probleem on, tundus nagu oleksid läätsed äkitselt liiga kangeks saanud :) Alles mõne aja pärast taipasin, et täna selline teistsugune valgus.  

 

Muidu võtan siin hoogu, et ikka silmaarstile minna. Prille oleks vaja. Nõrgemaid. Seni olen küll ilma hakkama saanud, aga näiteks praegu on veidi nohu kallal ja teatavasti on siis silmad õrnemad, sel ajal ei soovitata läätsesid kanda. No ja siis ma olen siin dilemma ees, kas kanda ikkagi läätsesid või panna ette nüüd juba liiga tugevaks saanud prillid, millega silm harjub taas kiiresti ja siis on kogu mu vaev ja aeg maha kantud. Mnjah... hetkel piinan silmi ikkagi läätsedega.

 

Üks hea inimene soovitas isegi üht silmaarsti, kes õpetab ka silmaharjutusi. Võtsin ühendust ja rääkisin telefonitsi, aga aeg jäi veel kokku leppimata. Las settib veidi veel. Üks mõte jäi meie vestlusest küll natuke piinama. Ma nimelt küsisin, kas ma saaks silmakontrolli ilma prillide ostmise kohustuseta. Seda ei saavat, sest nad ei aktsepteeri seda, et prilliretsept on kirjutatud ühes kohas ja prillid valmistatakse teises kohas. Et siis nagu pole selge, kes vastutab. Võibolla ma torgin vales kohas, aga miskipärast jättis see mulje, et Eesti silmaarstid ei usalda üksteise tööd. Kummaline, või kuidas?

 

Miks ma sellist asja üldse küsisin? Põhjus väga lihtne - ma loodan, et ma harjutan end neist prillidest kiiresti välja ja seega ma ei taha sinna alla suurt summat panna. Silmaarsti tahaks normaalset, kes ei õienda, aga prillid ostaks kõige odavamad. Vaatasin isegi Zenni Optical kodulehte, kust saab prillid posti teel tellida. Hinnad on alates $6.95 ja selle hinna sees on raamid koos ühevaatelise klaasiga. Saatmiskulud muidugi lisanduvad. Huvi pärast saatsin sinna meili küsimusega, palju Eestisse saatmine maksab.

Uusi prille oleks vaja

Nüüd on tegelikult see aeg käes, kui oleks tarvis uusi prille. Nimelt avastasin, et tööl väsivad silmad jubedalt ära, vaatamata sellele, et ma neile pidevalt puhkust püüan anda. Taipamine tuleb aeglasemalt, aga lõpuks jõudis kohale - mu prillid on lähedale vaatamiseks liiga kanged. Aga ilma prillita vaatamiseks on arvuti ekraan jälle liiga kaugel. Kodus kasutan üht paari igivanu prille, mis on nõrgemad, aga need näevad nii jubedad välja, et tööl ma neid küll kanda ei julge. Vaatad ja imestad, kuidas kunagi sellistega üldse käidi... No oli ikka mood... Need on suured ümarad ja rasked ning katavad pea pool nägu. Lisaks on klaasid parajad pudelipõhjad, tol ajal vist õhendatud plastklaase veel ei tuntud. Paras hernehirmutisele ninale panna.

Hakkasin nüüd uurima, kus saaks silmaarstile, mis ei oleks mõne prillipoe juures. Mul on haigekassa kindlustus ka ikkagi olemas ja polikliinikutes peaks ka ju ometi silmaarsti vastuvõtt olema. Aga paistab, et see on jälle üks lootusetu üritus. Sama lugu mis mujal - tahad vastuvõtule saada - maksa! Tasulises vastuvõtus on vabu aegu lähimaks kaheks kuuks ja kaugemale aegu üldse ei registreerita.  Üldiselt sain niipalju targemaks, et tuleb helistada kuu esimesel päeval enne kella 8.00, siis võib õnnestuda aeg saada. Kahe kuu pärast. Vägev!

Liigseid kulutusi püüan vältida ja tasuline silmaarst pole kindlasti see koht, kuhu ma oma raha pakkuma läheks. Läätsed ja prillid maksavad niikuinii paraja kopika.

Häda ajab härja kaevu ja teeb inimese nutikaks... Niisiis tellisin internetist omale paari läätsesid ära, nõrgema numbriga. Homme saab ehk juba kätte. Loodetavasti ei saanud liiga nõrgad nüüd.

Täiesti masendunud peale silmaarstil käiku

Täiesti masendunud peale silmaarstil käiku. Kohutav jõuetu masendus, tuju rikutud mitmeks päevaks. Igasugune isu üldse midagi teha kadus ära. Jätsin kõik plaanid kus see ja teine ja jõllitasin kogu õhtu tühja pilguga seina. No kas tõesti peavad sellised inimesed töötama inimestega, kes teisi masendavad.

Käisin ära siis lõpuks jah, oleks parem võinud käimata jääda. Mitte selle pärast pole nii pahane, et silmad pole piisavalt paranenud, vaid optometristi või silmaarsti (ma ei tea, kumb ta seal ameti poolest oli) suhtumise pärast. Praegused prillid sobivad küll, pole vaja retsepti muuta... Ja ma ei saanudki teada, mis aparaat näitas, kas on mingi muutus või mitte. Kas on raske siis öelda, mis aparaat näitas, ahh??

Tegelikult oli eile enne seda masendavat kogemust paar helgemat hetke ka. Oli üks selline selgusehetk, kus ma nägin selgemini. Istusin töö juures laua taga ja puhkasin veidi silmi, tegin paar harjutust ja pilgutasin ja masseerisin natuke silmi ja kaela. Ja siis vaatasin otse vastasseinas olevat kalendrit ja ma NÄGIN NEID NUMBREID! Mingi kummaline tunne valdas mind, hästi ei julgenud ei pilgutada ega liigutada, lihtsalt jõllitasin seda kalendrit. See oli siis üks selline selgem vilksatus, millest paljudes nägemise parandamise õpetustes kirjutatakse. Neid pidavat esinema silmade treenijatel tihti ja kestus varieerub paarist sekundist kuni paari tunnini. Minu oma kestis seekord umbes minuti, siis pilgutasin silmi ja selge pilt kadus.