Trennist ka

Ma olen mitmel korral viitanud trennile, kus ma käin ja kust ma mitmeid huvitavaid nippe ja muid teadmisi olen ka silmade jaoks saanud. See ei ole mingi silmaharjutuste trenn tegelikult, kui olen vale mulje jätnud. See on midagi hoopis, hoopis muud...

Aga nüüd algamas uus hooaeg uue trenniga ja ma teeks siinkohal natuke reklaami:

Kindlasti tuleb seal juttu ka õigetest harjumustest ja LÕDVESTUSEST :) 

Ei ole see trenn siis pühendatud silmadele, vaid üleüldiselt terve olemisele, aga kindlasti on palju huvitavat. Usun, et see info ei jookse küll kellelgi mööda külgi maha.

Täpsem info Facebookis https://www.facebook.com/events/234063496715477/

Olukorrast ...

Teiste blogijate kirjutusi lugedes olen jätnud enda enda tegemistest teavitamata. Ega sellega muud olegi, et teen aga aeg-ajalt natuke harjutusi, liiga usin ei ole (kahjuks), päris lohe ka mitte. Viimati soetatud läätsed said tugevusega -3.75 ja -4.75. Neid olen nüüd paar nädalat juba kandnud ja väga parajad on. Parajad selles mõttes, et näen nendega piisavalt hästi, et käia tööl, ajada omi asju ja sõita autoga. Ükspäev käisin ka koolitusel, nägin slaide seina peal ja kõike, mis vaja. Ei ole hirmu, et jäävad nõrgaks ja ei näe. Pimedas on veidi hägune, aga õnneks pole mul viimasel ajal väga vaja olnud öisel ajal autoga sõitma minna, muu ei tekitagi probleeme. Öisteks autosõitudeks on mul ikka vanad kanged prillid igaks juhuks alles ja üks komplekt tugevamaid läätsesid ka. Aga nagu öeldud, pole vaja läinud. 

Teisest küljest, arvutiga töö tegemiseks võiks olla veel nõrgemad. See on jälle see teema, et prille oleks kergem vahetada, läätsedega on tülikas...

Kui võtta ette ameerika silmaarstide soovitused, siis silmade stressi vähendamiseks peaks lähedale vaatamise prillid olema umbes 2 D võrra nõrgemad kui kaugele vaatamise prillid. See nn Youngi valem kõlab nii -  lühinägelikkuse progresseerumise peatamiseks ja vältimiseks tuleks kasutada bifokaalseid klaase, nii et ülemine kaugele vaatamise klaas on umbes 0.5 D alakorrektsiooniga ja alumine lugemiseks +2.0 D rohkem kui ülemine klaas. Näiteks inimene -4.0 D lühinägelikkusega saab ülemise klaasi -3.5 D ja alumise klaasi (lugemiseks) -1.5 D või inimene nägemisega -1.25 saab -0.75 ülemise ja +1.25 alumise. 

Omast kogemusest lisan, et 2 dioptrine vahe võib tõesti aidata silmade stressi vähendada ja kindlasti raamatu, ajalehe jms lugemisel, aga kuna arvutiekraan asub üldjuhul silmadest kaugemal, siis jääb see natuke liiga nõrgaks. Vähemalt minul jäi. Raamatuid püüan lugeda aga hoopis ilma. Tegelikult enam ei püüa, nüüd ikka juba loengi!

Veel üks huvitav blogi

Leidsin internetis veel ühe blogi, mida oli päris huvitav lugeda, Mark825's blog. Paljud tema mõtted tekitasid äratundmisrõõmu. Ühena esimestest juhtusin lugema tema tõdemust, et hea valgusega on nägemine pea poole parem. Isegi olen rohkem kui kord selle üle üllatunud olnud.

Mark kirjutab, et ta alustas silmade treenimisega aprillis 2008. Enne seda olid ta silmad -5.50 ja -5.25. Praegu on prillide tugevuseks -3.00. Esimised õpetused leidis ta Leo angarti raamatust Improve Your Eyesight Naturally, David De Angelis raamatust The Secret of Perfect Vision ja Thomas Quackenbushi raamatust Relearning to See.

Mark teeb oma blogis ülevaateid ka raamatutest, kust ta nägemise parandamiseks häid soovitusi välja nopib ning teistega jagab. Aga põhiliselt loomulikult jagatakse oma isiklikke kogemusi, ja eks ole ette tulnud nii paremaid kui halvemaid päevi. Niipalju kui ma tema harjutamistest aru sain, teeb ta umbes 3 erinevat harjutust või tehnikat päevas, pühendades sellele 20-30 minutit. Suurt tähelepanu pöörab ta ka pinge, eelkõige vaimse pinge, vähendamisele. Lisaks muidugi ilma prillideta olemine ja nõrgemate prillide kasutamine.

Ühena esimestest asjadest hankis ta endale kaks paari prille, ühed siis kaugemale vaatamiseks ja teised lähitöö jaoks. Kaugemale vaatamise prillidega on  korrigeeritud nägemine umbes 0,5 ehk 20/40 ehk siis mitte päris ideaalne, vaid veidikene vähem. Lähemale vaatamise prillid on terve dioptri võrra nõrgemad. Ehk siis täpselt see, mida minagi üritan. Kuigi läätsesid on tunduvalt tülikam vastavalt olukorrale vahetada.

Oleks võimalusaed piiramatud, oleks mul isegi vähemalt kolm paari prille. Ühed lähitöö (arvuti) jaoks, need peaks olema täpselt nii tugevad, et pingutamata (ja see on oluline, et just silmi pingutamata) ekraanile näha. Palja silmaga peaksin ma praegu veel ninapidi vastu ekraani olema, et midagi näha ja see koormab nii silmi kui ka kaela ja selga liiga palju. Teine paar siis niiöelda kaugemale vaatamiseks, lihtsalt olemiseks, toimetamiseks, elamiseks. Ja kolmas paar eriti nõudlikeks olukordadeks nagu näiteks öisteks autosõitudeks.

Kokkuvõttes oli tema blogi väga kosutav lugeda ja mõista, et ta teistel on samasuguseid kõhklusi ja kahtlusi kui mul ning mõtteid, mida tahaks jagada.

Teisi blogijaid

Tuhnisin internetis otsides teiste kogemusi ja leidsin Sorrisi blogi. Hea on tutvuda tegelike inimeste reaalsete tulemustega koos tagasilöökidega, mis elus ikka ette tulevad.

Ütlen seda sellepärast, et internet on täis ühes küljest õpetusi, mis on muidugi hea, et see teadmine on kättesaadav, aga teisest küljest reklaami raamatutele-videotetele, mida müüakse kas suurema või väiksema raha eest, lubadusega, et silmad saavad kohe (30...60 päevaga) korda. See on müügimehe jutt ja sellel on tegeliku eluga vähe pistmist.

Oma blogis kirjutab Sorrisi, et ta alustas  2007 aasta novembris kandes prille tugevusega -8.00 D koos astigmatismi korrigeerimisega  -0.5 D mõlemas silmas. Viimastel andmetel saab hakkama -5.00 D prillidega, eriti nõudlikes olukordades kasutab ka natuke tugevamaid, kuid veedab osa aega päevast ka üldse ilma prillideta. Sorrisi kirjeldab päris põhjalikult mida ja kuidas ta oma silmade treenimiseks teeb. Aluseks on Batesi meetodi põhine heade nägemisharjumuste omandamine, aga ta teeb ka Meir Schneideri pakutud võimlemisharjutusi silmadele ning Huxley visualisatsiooniharjutusi. Lisaks jooga ja autogeenne treening. 

Foto: Sorrisi/Seeing Beauty

Veidi kurb on lugeda, et ta on ligi viie aastaga nii vähe edenenud. Et tegelikult lähebki nii kohutavalt kaua aega. Kuigi vahepealsel ajal oli ta nägemine vist isegi natuke parem. Tegelikult peaks ju ikkagi rõõmustama, et ta üldse on selle tee ette võtnud. Ja paranemine on toimunud.

Teiste kogemusest õppimiseks oli seda blogi ikkagi väga hea lugeda, tegin sellest omale päris mitu järeldust. Esiteks olen ma ikka väga laisk ja lohe olnud oma harjutamiste koha pealt. Mul ikka jääb vahest päevi vahele kus ma midagi ei tee. Teiseks olen ma oma silmanägemist koduste vahenditega mõõtes üritanud kirja saada parima tulemuse, mis on tegelikult väga üle hinnatud. Enesepettus. No ma jõudsin selleni ka ise juba paar nädalat tagasi kui ma uusi läätsesid valisin. Kolmandaks tundub, et ongi täiesti normaalne, et nägemisteravus muutub päeva jooksul päris suurtes piirides. Ja neljandaks - ma olen õigel teel. Sorrisi kirjutab ka asjadest, mis toimivad ja mis ei toimi, annab soovitusi, mida teha ja mida tegemata jätta. Ma olen jõudnud samadele järeldustele ja selles mõttes on hea leida sellele kinnitust.