Uurisin kirjandusest silma anatoomiat. Mitte et silma ehituse põhjalik tundmine peaks minu eesmärgi juures kuidagi väga oluline olema, aga parem siiski omada mingitki ettekujutust. Kummastav on see, et tänapäevase arstiteaduse juures ei ole teadlastel ikka veel ühtset selget ettekujutust sellest, kuidas nägemine toimub. Lisaks kohtasin silmaarstide väljaütlemisi, et silmade harjutused ei paranda kuidagi nägemist. Nojah... see oli muidugi laserlõikusele kutsumise kontekstis, aga ikkagi... natuke masendav...
No igatahes natuke kasu oli ehk ka. Sain aru, mis asi on astigmatism ja sain aru, et seda tekitavad ja süvendavad muu hulgas ka prillid ja paljudel juhtudel eelkõige prillid. Nüüd saan aru, miks mulle on kerge astigmatism tekkinud, kui seda varem ei olnud. Väga labaselt ära seletatult on astigmatism siis selline probleem, kus silm ei ole ühtlaselt kumer ja seetõttu kujutis silmapõhjale ei teki selge, vaid moonutatud. Nägemine on ebaselge nii lähedale kui kaugele, kujutisel võivad olla varjud, tähed vahetavad asukohti jms. Astigmatismi üheks põhjuseks võib olla halvasti määratud või valmistatud prillid, kui prilliklaasid ei fokusseeri kujutist täpselt silmapõhja keskele, vaid veidi küljele. Silm hakkab selle vastu võitlema ja püüdes pilti teravaks ajada, muutub silma kuju loperguseks, et kujutis siiski silmapõhja keskel saada. Kes iganes on uute prillide saamisel tundnud, et need ei istu täpselt ja on vaja prillidega harjuda, siis see ongi täpselt see, millest ma räägin.
Ždanovi juhendamise järgi leidsin ka oma silma astigmatismipunktid üles (nii tema neid igatahes nimetas). Sellele punktile läbi silmalau kergelt vajutades on nägemine kohe selgem. Seda punkti lubati aeg-ajalt kergelt sõrmeotsaga masseerida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.