Kolmas nädal

Kolmas nädal hakkab läbi saama. Silmaarstil pole käinud, seega mõõdetavaid tulemusi ette näidata ei ole. Küll aga otsustasin juba ära, et üks käik nägemise kontrollimiseks tuleks siiski lähiajal ette võtta. Esiteks sellepärast, et mul jäi ka alguspunkt ametlikult fikseerimata. Prillid, mida ma igapäevaselt kannan, on tehtud miski kaks-kolm aastat tagasi, võibolla on mu silmad vahepeal muutunud. Teiseks ma hakkasin arvama, et nii suure miinuse juures nagu mul on, ma ei märkagi mingi poole dioptrist muutust.

Panin ka osteopaadi juures aja kinni. Järgmine nädal käin ära.

Aga muidu on tunne küll selline, et midagi justkui oleks parem. No mõni teeviit, mis mul igapäevaselt nägemisulatuses on, tundub nagu sutike selgem. Võibolla ma kujutan seda ette, aga las ma siis kujutan.

Silmalihaste treenimise harjutused on juba osaks mu päevast saanud. Ma ei loe enam mitu korda ma neid teen, sest ma kasutan ära iga väikse vaba hetke. Tuli pähe mõte siduda harjutamine mingi teise tegevusega, et ei läheks meelest ära ega oleks vabandatav, et aega polnud. Tegelikult kulub ju ainult paar minutit. Sedamoodi siis et iga kord enne sööki teen kindlasti vähemalt paar harjutust. Mitte siis söögilaua taga, aga just enne kui sööma lähen. Ja iga kord kui toaletis käin, teen ka. Teinekord ei olegi rohkem aega, kui paar korda vaade vasemale ja paremale ja kõik, aga siis varsti teen jälle. Näiteks võib see pisike hetk tekkida autoga foori taga seistes. Siis olen seda harjutust natuke mugavdanud ja joonistan pilguga kolmnurka - vaade vasemale - vaade fooritulele - vaade paremale, selleks et mitte rohelist tuld maha magada ja teistele jalgu jääda. Sõidu ajal ma silmaharjutusi ikka ei tee, nii hull ma ka ei ole, liiklus nõuab oma tähelepanu.

Võimalikult palju olen ilma prillideta. Kodus praktiliselt kogu aja, välja arvatud mõned hetked, kui on vaja täppisvaatamist, no näiteks koristada suudan prillideta, aga tulemuse kontrollin korra nägija pilguga üle. Esialgu oli kohvi keetmine ilma prillideta ikka kohutav eneseületamine. Nüüd saan täitsa vabalt hakkama. Tuleb tunnistada, et suurem probleem oli ikka kõrvade vahel kinni, mitte silmades. Tänu prillideta olekule on dramaatiliselt vähenenud arvuti kasutamise aeg kodus. Telekat nagunii vaatasin juba ennegi minimaalselt. Vähemalt üle päeva püüan teha metsas ühe kepikõnnitiiru, ka ilma prillideta. Eile jalutasin ka poodi ja tagasi ilma. Minu jaoks oli see igatahes saavutus.

Siis ma tegin natuke uurimistööd, et selgeks saada, mis välismaakeelses kirjanduses (loe:ingliskeelses) tähendab nägemisteravus 20/20 ja sarnased numbrid ja kuipalju minu nägemine selle järgi on. Nimelt tahaks teada, et kui keegi kirjeldab, et tema nägemine oli 20/85 ja kolme kuuga suutis ta selle parandada 20/30 peale, siis mis ta nägemine mulle arusaadavates mõõtühikutes on. Ja kui kiiresti mina võiks tulemusi oodata. Tuleb välja, et üksüheselt vaste dioptritega puudub, kuna mõõdetakse veidi erinevat asja. Tegemist on Snelleni tabeliga ja see mõõdab nägemisteravust, arvestades ka silmahaigustega nagu katarakt, astigmatism jne. Puhtalt lühiägelikkuse puhul annab mingi ettekujutuse selline võrdlus:

Snelleni tabel   Dioptrid
20/10              0
20/20              0.. -0.25
20/40              -0.75
20/50             -1.00..1.25
20/100           -1.75..-2.00
20/200           -2.00..-2.50

Alla 20/200 siis legally blind. Vaat kus...
20/300           -3..-4
20/400           -4..-5
20/500           -5..-6

Ühesõnaga, mul ei maksa end võrrelda nendega, kes oma pisikese 20/85 lühinägelikkusega võitlevad. Pigem kuulun sinna 20/500 klassi. Muide, ma nagu mäletaks, et oma esimesed prillid sain ma tugevusega miski -1.5, järelikult kuni sinnamaani saab ilma prillideta praktiliselt hakkamagi.

Siin veel valik silmaharjutusi, et oleks vaheldust ja motivatsioon ei kaoks. Silmalihased vajavad treenimist, nagu muudki lihased. Harjutamine aktiviseerib vereringet, suurendab hapnikuga varustamist, aitab välja viia toksiine, suurendab lihaste töövõimet, vastupidavust ja on sajal muul viisil kasulik, ühesõnaga parandab nägemist. Selge see, et tekivad mingid lemmikud ja kujuneb oma rutiin.

Veel silmaharjutusi

1. Äääristamine - leida mingi objekt ja joonistada pilguga üle selle väliskontuur. Harjutus parandab tsentraalse fokusseerimise võimet. Ääristatavaks objektiks võib olla kuitahes suur või väike asi, lähedal või kaugel, peaasi, et selle ääri mööda saaks pilguga liikuda - maja, liiklusmärk, puu, telekas, raamat, kuni sellel leheküljel oleva kirjatäheni välja. Lihtne ja tõhus harjutus, mida saab teha praktiliselt kõikjal.

2. Ääristamine ninaga - eelmise harjutuse variatsioon, objekti äär joonistatakse ninaga, silmad liiguvad lihtsalt kaasa. Aitab lõdvestada ka pead ja kaela.

3. Ninaga kirjutamine. Selle harjutuse juures hoia silmad suletud. Kirjuta ninaga õhku tähti, numbreid või terveid lauseid. Alusta näiteks oma nime kirjutamisest, suurte trükitähtedega.

4. Pilgutamisharjutus tsentraalse fokusseerimise parandamiseks. Leida mingi objekt ning kiiresti kergte pilgutustega fokusseerida pilk järjest väiksemale detailile. Näiteks maja - akende grupp - üks aken - ristuv aknaraam; ajaleht - pealkiri - täht pealkirjas; inimene - nägu - parem silm. Pilgutamine ühtaegu lõdvestab silmalihaseid ja niisutab silma pisaraveega, mistõttu nägemine on selgem.

5. Harjutus perifeerse nägemise parandamiseks. Võta kumbagi kätte pliiats või tõsta lihtsalt pöidlad püsti ja hoia neid umbes 30 cm kaugusel silmade ees. Vaata pliiatsite/pöialde vahelt kaugusse, ära vaata pliiatseid/pöidlaid otse, vaid näe neid oma perifeerse nägemisega. Vii käed aeglaselt külgedele, kuni neid on veel võimalik perifeerse nägemisega näha. Liiguta käsi aeglaselt tagasi ette ja uuesti külgedele umbes 10 korda. Lõdvesta silmad pilgutades, kattes pihkudega või hoides mõne hetke silmad kinni. Seejärel liiguta üht kätt aeglaselt ülespoole ja teist allapoole ning tagasi 10 korda. Siis liiguta üht kätt diagonaalselt ülespoole ja teist diagonaalselt allapoolt 10 korda. Eksperimenteeri erinevate liigutustega. Peamine on hoida oma pilk otse ette kaugusse vaatamas ja näha pliiatseid/pöidlaid silmanurgast.

Oluline on iga harjutuse järel silmad lõdvestada, näiteks võib teha palmingut, mida ei saa kunagi liiga palju. Harjutusi soovitatakse alati teha ilma prillideta.