Et siis nägemise parandamise programmi ajal nimelt. Vot see on küsimus. Paljud autorid soovitavad prillid kohe minema visata, et sundida silmi tööle. Mitmest kohast olen lugenud ka headest tulemustest, isegi kui miinused on väga suured olnud ja prillidest loobumine tähendab praktiliselt pimeduses käsikaudu kobamist.
Oleks elukorraldus veidi teine, ma tegelikult teeksin ka nii. Praegu see nädalane käsikaudu kobamine kodustes tingimustes on näidanud, et saab hakkama küll. Või peaaegu... No telekat väga ei näe, aga sellest loobumine tuleb ju kasukski. Asjad on enamasti seal, kuhu nad on pandud ja see, et sinise särgi asemel näed sinist laiku, ei tee seda vähem särgiks. No prügi ja tolmu maas ei näe... ehh... oleks millest puudust tunda. Ühesõnaga, arvestades et väike ebamugavus on suurema eesmärgi nimel, siis on see kõik talutav.
Aga... ma pean tööl ka käima. Ja mu töö on arvuti taga ja ekraanile ilma prillita ei näe. Ja ma pean sinna sõitma autoroolis (bussi ei lähe, jalgsi on liiga kaugel).
Mõned autorid soovitavad välja otsida vanad nõrgaks jäänud prillid ja hakata kasutama neid. Uusi pole ju mõtet teha, see kõik on ajutine, eesmärk on ju ikkagi silmad täiesti korda saada. No ma leidsin ühed igivanad, no tõesti igivanad. (Uuemad prillid on ühe ja sama kangusega, neist pole selles mõttes mingit kasu.) Ma ei mäletagi täpselt millal ma neid kasutasin, oma 15 aastat tagasi vist. Omas kodus julgen nendega liikuda küll, aga rahvale ei kõlba näidata. Kohutav, mis kunagi moes oli.
Üks autor pakkus välja kasutada läätsi. Soovitas leida silmaarsti või optometristi, kes on arusaaja ja töötab kaasa ning on nõus kirjutama pool dioptrit nõrgemad läätsed. See tundus olevat variant mida kaaluda. Ühepäevased läätsed on täitsa saadaval ja paarikaupa ostetavad. Iga teatud aja tagant peaks siis uuesti silmi kontrollima ja uued nõrgemad läätsed hankima.
Ma tõsiselt kaalun seda varianti, kuigi mul on hirm nende silmaarstide suhtes, kes on oma arust väga targad. Olen kohtunud sellistega, kes ei tunnista mingit võimalust, et silmi võiks üldse lühinägelikkusest ravida. Teine ebameeldiv juhtum oli seotud läätsedega. Aastaid tagasi läksin Tallinnas suurde kallisse prillipoodi, kus ka läätsi müüakse (olin ka ise sealt ostnud), küsima, et kas ehk neil on ka müügil kuuajalisi läätsi, mida ööseks silmast ära ei pea võtma. Olin tollal välismaal sellistega kokku puutunud ja tundus mugav ja hooletu. No mis te arvate, kas mind Tallinnas välja ei naerdud... Kõigepealt sain muidugi sõimata, et läätsedega ei tohi kunagi magada... No tere spetsialistid .... :( Kes huvi tunneb, siis võin öelda, et praeguseks on sellised läätsed igal pool Eestis müügil. Tegemist siis silikoonhüdrogeelläätsedega.
No eks ma annan teada, kuidas mul seekord läheb. Midagi pean vist varsti ette võtma, prillid ei ole veel liiga kanged, aga kui vahepeal olla üldse ilma, siis sellega ka harjub ja ma võiksin justkui hakkama saada ka veidi nõrgematega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.