Harjutamisest

Nädala tabelit pole ma rohkem viitsinud siia postitada ja otsustasin, et jätan selle ära. Ei see hoia mind sugugi rohkem distsiplineeritud, see on ikka mingi sisemine vajadus, mis hoiab asjaga tegelemas. Hiljuti tekkis mul selline suur sisemine soov rohkem harjutada, nüüd lasen korralikult hooga iga päev. Tihtipeale teen oma silmaringid valgusfoori taga oodates, samal hetkel ju kirja ikka ei pane. Selge see, et siis ma ju läätsesid silmast ära ei võta, kuigi parem oleks harjutada ilma. Õhtul kodus teen ilma ka. Teen ikka enamasti need silmaringid ja üles-alla, paremale-vasakule ja muudpidi liigutused. Endiselt on mu lemmik ninaots-punkt kaugemal, kas siis seinal või aknast väljas õues. Palming ei meeldi ja kipub ajal ära jääma. Ei teagi kohe, ei leia nagu sellist mugavat asendit, kus oleks hea käsi silmadel hoida.
 
Veel tuli meelde ja olen tegelenud harjutusega, mida Angart nimetas tuleb-ja-läheb-harjutuseks. Selleks tuleb selge nägemise tsoonis hoida mingit eset mingi teksiga, näiteks kasvõi reklaamtekstiga pastakat. Liigutada eset aeglaselt eemale, kuni tekst ei ole enam loetav ja seejärel jälle tagasi. Võib ka üles-alla ja muus suunas. Eset tuleb jälgida silmadega, pea jääb paigale. Põhimõtteliselt tromboonimängimise harjutuse sarnane.

Väljas liikumist olen ka korrapäraselt harrastanud - vähemalt kolm korda nädalas. Loen sinna hulka tempokad jalutuskäigud ja kepikõnnid ja olen suutnud sellest kolmest korrast nädalas ka kinni pidada. Enamasti saab isegi rohkem. Tänagi oli nii mõnus ja ilus ilm, sai kohe mitu pikka tiiru metsa all tehtud.