Esoteeriliselt II: Aigar Säde vaegnägemisest

Jätkan eelmise postituse lainel. Seekord Aigar Säde arvamused tema kirjatüki põhjal.

Lühinägeliku kohta arvab sedasi:

Kui ta ei taha näha kõrgeid, üllaid ja ülendavaid eluideaale, sest need on pidevalt purunenud, klammerdub ta materiaalsetesse hüvedesse. Ta näeb ideaalselt teisi ümbritsevaid inimesi (ennekõike teiste vigu) ja oskab neid oma tarbeks ära kasutada. See on ühepäevaliblika mentaliteet. Ta kardab teha kaugeleulatuvaid ja laiaulatuslikke otsuseid, seega ei huvita teda oma tegemiste tagajärjed. Selle tulemusena annab inimene oma silmadele käsu näha vaid pisiasju, mida ta on võimeline valitsema.

Kaugnägelikkuse kohta:

Mida vähem talub inimene survet teiste inimeste poolt, seda rohkem tekib tal soov oma probleeme lahendada vaimsete vahenditega. Mida rohkem ennast teistest inimestest isoleeritakse, või ennast teiste poolt isoleerida lastakse, seda rohkem kasvab surve väljastpoolt ja seda vähem tahetakse pisiasju näha. Mida „vaimsem“ ehk jumalakartlikum on inimene, seda madalamad, pisemad ja tühisemad tunduvad teised inimesed.

Veel:

Kõõrdsilmsus tekib usaldamatusest või liigsest usaldusest.