Lõdvestus

Istusin ükspäev lihtsalt niisama oma  silmakontrolli tabeli ees ja üritasin vaadata kuipalju ma näen. Siis tulid meelde need Meir Schneideri harjutused, kus ta ütleb, et tuleb niikaua vaadata ja silmi lõdvestada kuni järgmine rida udust välja tulema hakkab. Ja just tuleb lõdvestada, mitte mingil juhul pingutada.

Ja siis mõtlesin, et kui lõdvestus, siis olgu juba korralik. Töötasin läbi oma käed, pea, näo ja kaela nii nagu meil trennis õpetatakse. Trenni, kus ma käin, olen ma paar korda varem ka maininud, mitmed seal tehtavad lõdvestusharjutused on mu nägemisele üpris hästi mõjunud. Aga lähemalt ma neist siin ei kirjuta, et valesti ei läheks. Kel huvi, tuleb ise trenni. Augustis taas võimalus.

Vot nii, lõdvestasin korralikult oma näolihased ära ja klopsisin kogu keha ka takkaotsa üle. Kogu pikk tervendamise protseduur...

 Ja kui ma siis uuesti seina peal tabelit vaatasin, siis ma nägin viis rida rohkem kui enne!!!

Tõsi, ühest korrast ei piisa püsiva tulemuse jaoks. Selleks peaks palju, palju rohkem vaeva nägema. Oehh...