Enne kui uus saab alata, peab vana lõppema

On vist kirjutamatagi selge, et selle blogi aeg on ümber saanud. Jäänud on vaid tunnistada selle loomulikku lõppu.

Edaspidi saab jooksva infoga end kursis hoida Prillidest Priiks grupis Facebookis.

Jätkuvalt käib koos Batesi meetodi huviliste seltskond ja iga kuu esimesel esmaspäeval olete teiegi oodatud.

Avatuks jääb ka lehekülg http://prillidestpriiks.weebly.com/

Sellega panen siis punkti oma blogile. Rõõmsat aastavahetust ja Uut Aastat!

Rahvaravi soovitusi silmadele

Katarakti ehk läätsekae ehk silmaläätse hägustumise puhul aitab lihtne vanarahva tarkus. Selleks on õunamahla-mee tilgad.

Valmistamine on ülilihtne. Tuleb õunal ülemine osa ära lõigata. See läheb hiljem kaanena kasutusse. Õunal võetakse südamik välja ja tekkinud tühimik täidetakse meega. Kui õun on äralõigatud osaga kaanetatud, lastakse tal paar päeva seista. Tekkinud vedelik valatakse purgikesse ja suletakse kaanega. Sealt võetakse pipetiga ja tilgutatakse mõlemasse silma 2 tilga kaupa hommikuti ja õhtuti. Paranemine toimub paari nädalaga.

Trahhoomi ehk silma side- ja sarvkestapõletiku puhul on rahvaravis kasutusel sidrun. Sidrunist väljapigistatud mahlaga määritakse vatitikuga kolme päeva jooksul silmalauge, neljandast päevast alates aga ka lau seesmist poolt. Ravikuuri pikkus on üks nädal. Tähtis on, et seejuures silma pilgutataks, see kindlustab sidrunimahla levimise silmas. Nädalaga on harilikult häda ka möödas.

Mustsõstralehed on tõhusaim ja tuntuim rahvaravivahend trahhoomi raviks. Mustsõstralehtedest ja noortest lehekasvudest tehtud tugeva tõmmisega valatakse kolm korda päevas kogu pea üle ja juuakse pidevalt mustsõstralehe tõmmist tee asemel. Mida tihedamini nimetatud vedelikku juua, seda parem. Tervendavat mõju on täheldatud isegi väga viletsa nägemisega inimestel, eriti vanuritel.

Silmade raviks ja nägemise parandamiseks:

Kibuvitsamarjad - võtta arvestusega 20g klaasitäie vee kohta, keeta 10 minutit ja lasta ööpäev seista. Juua pool klaasi kaks korda päevas.

Aedruut (ruta graveolens) - teha koos kibuvitsamarjadega leotis, panna kompressid silmadele.

Mustikas on silmadele kasulik igat moodi - värskelt kuivatatult, külmutatult, toormoosina või moosiks keedetuna.

Metskannike - maikuus korjatud droogi võtta 1 teelusikatäis klaasi kuuma vee kohta. Teha silmadele kompresse.

Kummelitee - juua, nõrk lahus sobib kompressiks.

Nõgese ja kannikese segu  - pool klaasi nõgeselehti ja teelusikatäis metskannikese õisi segada supilusikatäie veega. Lasta 8-9 tundi pimedas seista. Lisada teelusikatäis vett ja panna saadud mass silmadele.


Refereeritud raamatust "Kaika Lainest Vangani: rahvameditsiini varasalv", koostaja Heldur Jõgioja.

Tempo

Ma ei ole kadunud, lihtsalt meeletu tempo on peal. Kõigepealt töö, töö ja töö ning siis veel uusi hobi = palju aega läheb sellele  :) Lisaks võtsin veel ette hispaania keele, et see mingiligi algtasemel selgeks saada enne jaanuarikuist reisi.

Õnneks on silmadega kõik hästi, selles mõttes, et ei ole liigset väsimust ega muid jamasid. Mitte et ma nüüd liiga palju oleksin viitsinud harjutustega tegeleda, aga väike palming õhtuti võtab silmadest väsimuse ja teeb olemise selgemaks. Ega ma vist muid harjutusi polegi teinud. Muidu üritan ikka tervislikult toituda ja silmi hoida, aga arvutit on viimasel ajal ehk palju saanud ja "tänu" tööle ei ole valgel ajal eriti õues saanud liikuda. Sellest on kahju, silmad tahaksid rohkem valgust. Muidu kogu aeg ruumis sees, tööle ja kojusõidu ajal ju väljas pime. Kontoris on küll suured aknad, aga sees on ikka hämaravõitu. Eks see sombune aeg ka praegu, mõnipäev justkui ei lähekski valgeks. Kui lumi maha tuleks, oleks kohe teine asi. Olete ju märganud kuidas valgus muutub, kohe kui lumi maha tuleb? Ükspäev tegin pikema lõunapausi ja käisin väljas kolamas, siis sain aru, millest puudus on. Muidu võtad seda kontorielu harjumusena, aga silmad tahaksid ikka muidagi muud ka.

Kuu aega tagasi kirjutasin, et läätsed on vist liiga nõrgad ja ma väsin nendega koledasti. Siis läksin sammukese tagasi, et mitte end päris ära kurnata ja võtsin uuesti tugevamad läätsed kasutusele. Praegu on siis -4 ja -4,5, millega ma võin vabalt hommiku- ja õhtupimeduses autoga sõita. Seda nüüd küll, et ma pole viitsinud niipalju jännata, et päevasel ajal nõrgemate vastu vahetada. See on tüütu, aga vist oleks vajalik. Eks ma mõtlen selle peale...

Silmatilgad (ikka Hyal drop) on mul käekotis kogu aeg kaasas, aga ammu pole neid enam kasutanud. Pole vaja olnud.Tuli meelde, et peaksin kontrollima, ega nad juba vanaks pole läinud. Silmad on üldiselt ilusti niisutatud olnud ilma muude abivahenditeta. Ei tea kindlalt väita, et põhjus on toitumises, aga tegelikult võib see sellest olla. Söön väga palju rohkem puu- ja köögivilju kui varem ja kõikide andmete järgi võiks see ju abiks olla. Mustikaid ja gojimarju ja granaatõunu ja muud head-paremat ka :) Suhkur ja saiad ja šokolaad on jälle ära jäänud.

Sellised lood siis täna, esmaspäeval juba seminar!

Valin uued läätsed

Hiljutine läätsevahetus andis jälle kerge tagasilöögi, nii et pidin asjad ümber hindama. Nüüd kui päev on sügiseselt hämar ja lühike, ei ole mitte see kõige parem aeg oma silmadele veel nõrgemaid läätsesid peale suruda. Juba mitu aega tundsin end väga väsinult ega pole aru saanud, milles põhjus võiks olla. Lõpuks hakkasid juba töökaaslased "komplimente" tegema. Alles siis hakkasin analüüsima oma väsimuse põhjuseid. Et aga midagi erilist viga mul küljes ei ole, siis jäi kaalukaausile silmadest põhjustatud üldine väsimus. Selle peale tuli mul kohe meelde, kuidas ma kunagi oma silmadega jändamise alguses üritasin hästi palju ilma prillideta olla, kusjuures ma praktiliselt midagi ei näinud (võrreldes prillide kandmisega muidugi) ja selle mittenägemisega harjunud ei olnud ja see tekitas mus sellise väsimuse, et ma jaksasingi ilma prillideta olles vaid diivanil lösutades tühjalt nurka vahtida. 

Nüüd siis tundub, et olen natuke üle pingutanud. Viimased valitud läätsetugevused olid nii enam-vähem sobivad keskpäevaseks valguseks, aga hommikud ja õhtud meil nüüd pimedad. Millegipärast ma ei ole viitsinud päeva jooksul läätsesid vahetada, olen vaid vahetanud läätsed prillide või prillid läätsede vastu kui vaja. Aga näiteks üks Rootsi poiss kirjutab Facebookis, kuidas tema on läätsede tugevuse alal juba eksperdiks muutunud, tal on päeva jooksul päris mitu paari erinevaid kasutusel, oleneb siis valgustusest, tegevusest, väsimusest ja muust. Peab hakkama õppust võtma. Lõpmatuseni ei jaksa ennast piinata, ja ega sest suurt kasu ka ole.

Uued läätsed

Suurem kriis hakkab vist läbi saama, juba ma viitsin vähemalt kirjutada. Harjutusi pole teinud, ei hakka varjamagi.

Võtsin kasutusele uued läätsed: -3,25 ja -4. Need on nüüd siis kumbki veerandi võrra eelmistest nõrgemad. Mitte et ma liiga hästi vanadega näeksin, lihtsalt sunnin oma silmi tööle. Selline meetod on mõnede inimeste puhul töötanud, mõnede puhul mitte, minu puhul vist õige natuke.

Esimese hooga muidugi tundub, et ei näe hästi. No ega ma tegelikult ka ju väga hästi ei näe, 20/50 või 20/60 rida tabelist (pilves sügisilm, natuke tehisvalgust), aga sellest peaks täielikult piisama igapäevaelus, et peaga vastu seina ei jookse või trepist alla ei kuku. Andsin endale aru, et suurim probleem on psühholoogiline, palju see veerand dioptrit vähem siis ikka muudab, pealegi kõigub silmanägemine päeva jooksul loomulikul moel oluliselt suuremas vahemikus. Pärast sellist teadvustamist oligi huvitav jälgida, kuidas ilma otseselt vaadata soovimata paistis näiteks majanumber  kõrvalmajal täiesti loetav, samuti bensiinihinnad eemal tanklas. Kui sihipäraselt vaatama hakkasin, ei olnud kõik sugugi nii selge. Oskan sellest praegu teha ainult sellise järelduse, et ma pingutan vaatamisel oma silmi ja see takistabki mind nägemast. Vaja õppida lõdvestama. See on täpselt see, mida ma teistele alati räägin...

Mõõn

Nagu aimata võib, on mind järjekordne mõõn tabanud. Ei ole tükk aega blogi kirjutanud ega harjutusi teinud. Lihtsalt polnud tahtmist ega viitsimist. Natuke väsinud ja tüdinud tunne, igat pidi. Aega nagu on, aga pole ka. Päev lendab käest, aga tööd jäävad ikka tegemata. Nädalavahetus ei too loodetud puhkust. Mingi vedru on maha käinud. Väsimus. Tüdimus. Igavus. Eks elus käib palju asju tõusude ja mõõnadena. Ja nii on lootust, et ka see läheb ükskord mööda.

 

Uued läätsed

Viimasel ajal olen üsna palju kasutanud prille, aga aeg-ajalt ka ühepäevaseid läätsesid, mis ma mingi aeg tagasi koos tavaliste kuuajastega tellisin. Nüüd said ühepäevased peaaegu otsa ja pidin uued läätsed tellima. Hakkan jälle natuke katsetama erinevate tugevustega, mulle tegelikult ei meeldi see, et mul on vasakus silmas terve dioptri võrra tugevam lääts kui paremas. Sest kui ilma olla, siis peavad ju mõlemad pingutama, ega läätsedega ei saa nii olla, et ühte silma aidatakse rohkem kui teist.

Ühesõnaga,  tellisin läätsed -3,25 ja -3,5 ning -4,0 ja - 4,25, et saaks olla nii nagu seni harjunud ja proovida veidi teistmoodi ka. Vaatame siis...

Eile õhtul avastasin, et ilma prillita näen tabelit vasaku silmaga isegi paremini kui paremaga. Vasem on mul nõrgem silm. Samas olid enne prillid ees ja vasaku klaas on tugevam. Et kas põhjus võib siis olla selles, et päris ilma prillideta on nii suure lühinägelikkuse puhul ikkagi silmadele liigselt koormav? Et kui vasakut aitasin prillidega rohkem kaasa, siis ilma prillideta oli ta paremas konditsioonis ja puhanum kui parem silm? Oleks nüüd mõni tark, kes sellele täpset vastust teaks. Aga kahjuks ei ole, jälle peab hakkama ikka ise katsetama ja leiutama.

Hõljum silmas

Viimases postituses kirjutasin ühest hõljumist, mida ma sabaga elukaks nimetasin ja mis mulle silma tekkis. Kahjuks ei läinud see järgmiseks päevaks ära ja oli hirmus suur ja tume ja kattis pikisuunas üle poole mu vaateväljast. 

Õnneks tõmbus ta järgmiseks hommikuks siiski natuke koomale, mis andis mulle lootust, et ta kaob varsti ära. 

Kahjuks tekkis järgmine päev veel üks sihuke samasse silma. 

Õnneks muutusid mõlemad paari päeva jooksul palju väiksemaks. 

Kahjuks on nad tänaseni alles ja olemas, kuigi õnneks juba üsna nähtamatud ...

Sihuke lugu siis. Ah jaa ...  nägemisteravust need hõljumid mul ei mõjutanud.

Loomulikult läksin algul närvi ja hakkasin kõiksugu hirmsaid asju ette kujutama. Siis googeldasin ja leidsin, et tegemist on nn klaaskeha hõljumitega, vahest kutsutakse ka "laevukesteks" või "paadikesteks" ja nende tekkimine on enamasti teadmata, kuigi vahel ka tõsiste haigustega seotud ning ametlikku ravi neile ei ole. Muidugi sattusin korraks ka paanikaosakonda, kui juhtusin lugema, et nende hõljumite tekkimine võib viidata võrkkesta rebendile ja seda ma nüüd küll omale ei tahaks. Aga siis lugesin edasi, et enamasti nad kaovad iseenesest nagu tekivadki ja loomulikult neile ravi ei ole ja enamasti pole ka vaja. Siis meenutasin juhtumeid, kus ametlik meditsiin tunnistab ravimatuks või lootusetuks seisundid, mis on tegelikkuses üsna hästi ravitavad, ainult et mitte tabletiga, ja siis ma sulgesin selle paanikaosakonna. Ja läksin šamaanirännakule ja ravisin oma silmi. Peale seda on palju parem. Nad jäid nii vaevumärgatavaks, et kui ma neid just taga ei otsi, siis neid ei näe. Tegelikult ma näengi vaid ühteainukest veel, teine on juba suht olematu. Nüüd peaks veel natuke "nõiduma" ja neist lõplikult lahti saama.

Alustasin ka väikese toortoidu paastuga oma organismi puhasamiseks, ehk aitab see puhastada ka silmi. Pealegi on praegune sügisene saagikoristusaeg ideaalne aeg selleks, kõike värsket on ju nii palju saada. Ja nii ma siis veedangi oma vabad hetked metsas ja maal, paadunud korilane nagu ma olen ja naudin seda täiega :)

Milline võrratu pidulaud! Kas mätas punetab või sinetab?

Ebamugav

Eile siis lõpuks panin üle hulga aja uuesti läätsed silma. Nägemine on sama hea/kehva kui prillidegagi, aga kas olid läätsed vanad, silmad läätsedest võõrdunud või midagi muud, igatahes üks hakkas kriipima ja ebamugav oli. Päev varem hakkas prillidega ka ebamugav, võtsin ära, oli ebamugav, panin ette, oli ebamugav. Raske oli asu leida, igat moodi oli ebamugav. Nüüd oli läätsedega ka ebamugav. Eks selle ebamugavuse saab muidugi välja harjutada jälle, aga tegelikult oleks vaja hoopis põhjus üles leida. Äkki peaks läätsede või prillide tugevusi muutma? Raske oli midagi kindlaks teha, eks nüüd hakkan jälle oletama ja katsetama.

Täna ujub vasaku silma ees või sees veel mingi ... hmm ... sabaga elukas? 

Huvitav,  kas ta võiks homseks lahkuda?

Goji marjad

Hoolimata sellest, et mina olen musikafänn, on siiski ka teisi marju, mis pidavat silmanägemisele hästi mõjuma. Üheks selliseks on goji (godži) marjad, mis on Hiina meditsiinis ammusest ajast olnud kasutusel üldtugevdava, eluiga pikendava, juuste hallinemist vältiva ja silmanägemist tugevdava ravimina.
 

Goji marjad on muutunud väga populaarseks tervisetoitude ja toidulisandite turul, neid saab osta nii loodusoodete poodidest kui tavalistest supermarkeitest. Meil müüdavad marjad on enamasti pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Tiibetis, Himaalajas, Mongoolias.

Tegelikult kasvab see taim ka Eestis, kui siin teatakse teda maakeelse nimega taralõng. Ja siinmail on ta pigem olnud ilu- kui marjapõõsas.

Foto: Hortes.ee

Goji-marjad sisaldavad 21 mineraalainet ja mikroelementi (sealhulgas tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 aminohapet, mis teevad goji-marjadest suurepärase proteiiniallika. Samuti rohkesti vitamiine (A, B1, B2, B6 ja E) ning antioksüdante – näiteks beetakaroteeni ja silmadele kasulikku zeaksantiini. Tõe huvides tuleks küll märkida, et zeaksantiinisisalduse osas lähevad allikad väga lahku, andes 100 g kuivatatud viljade zeaksantiinisisalduseks 2,4–200 mg.

Ühe hüpoteesi kohaselt stimuleerivad goji-marjades leiduvad polüsahhariidid käbinääret ja ajuripatsit juurde tootma kasvuhormoone. Goji sisaldab palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis on abiks kasvuhormooni tootmisel. Kasvuhormoon mõjutab ennekõike kudede võimet uueneda. See võib olla üks põhjuseid, miks goji-marja seostatakse traditsiooniliselt nooruse ja kõrge elueaga. Goji-marjad tugevdavad organismi vastupanuvõimet, kuna sisaldavad rohkesti pikaahelalisi suhkruühendeid, mis teadaolevalt toetavad immuunsüsteemi talitlust.
 

Läätsevabad nädalad

Nüüd on nii läinud, et kolm nädalat järjest ei ole läätsesid kordagi silma pannud. Alguses, puhkuse ajal, hoidusin neist meelega, pärast läks aga omasoodu niiviisi edasi. Kahjuks ei tähenda see aga seda, et ma oleks ka sama tublilt kui puhkuse ajal ilma prillideta olnud. Kaugel sellest. Autoga tööle ja ikka ju prillid ninal, sinna nad kahjuks kipuvad jäämagi. Ei ole mitte hea.

Hakkasin mõtlema, et see läätsevaba aeg kipub pikaks venima, peaks nad uuesti vähemalt mõnel päeval silma panema. Ühes küljest võib olla hea silmadele lääsedest puhkust anda, teises küljest - ega need prillidki silmadele head ole. Aga mul õnnestus omale miski viirus hankida, mis tegi olemise kehvaks ja pani silmad valutama, seega täna jäid läätsed veel ära. Ja selle viiruse hea külg oli jälle see, et tänu sellele, et silmad valutasid, tegin hästi palju palmingut. Kohe ikka südamest. Tundide kaupa.

Meenutus puhkusereisilt

Massaaž silmadele

Siin üks video sellest, kuidas teha nägemist parandavat massaaži. Vene keeles.

Mustikaaeg

Tänavuse mustikasaagi kohta on kuulda olnud, et olevat kehvapoolne. Et ma kolan tihti metsas, siis oma tähelepanekute põhjal võin öelda, et igal pool tõesti nii suurt saaki ei ole, kui eelmisel aastal,  aga ilma ei ole mets meid sugugi jätnud. Mustikaid on küll, eks alati ole paremaid ja halvemaid kohti. Kes otsib, see leiab ja kel on õnne, see saab oma noosi kätte. Mina käisin ja sõin kõhu täis ning tõin kotiga koju ka. Talvevarude kogumine jääb mõneks teiseks korraks, selleks varun rohkem aega. Täna oli niisama, rohkem kondamine.

Vaarikaid on palju, esimesed on valmis, aga suur osa veel valmimata. Minge aga julgelt metsa maiustama!

Puhkuselt tagasi

Ja läbi ongi see mõnus soojamaapuhkus. Palju päikest ja mõnus stressivaba olemine oli. Nagu eesmärgiks seadsin, olin väga palju ilma läätsede ja prillideta, harjutasin palja silmaga nägemist, õnneks oli ilm päikseline ja erede valgusega ei olnud see üldse probleem. Läätsesid ei kasutanud selle aja jooksul kordagi, prille siiski küll, aga tuletasin endale kogu aeg meelde, et pean igal võimalusel need eest ära võtma. Enamus päevast mööduski ilma. Olin isegi natuke üllatunud kui hästi ma ilma prillideta kõike nägin ja millestki olulisest ilma ei jäänud.

Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.

Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.

Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.

Aga kuidas teil läinud on?

Puhkus

Mul algas nüüd puhkus ja ma sõitsin ära puhkusele . Horvaatiasse. Horvaatia sai 1.juulis Euroopa Liidu liikmeks ja ma kohe sinna. Einoh, päris nii see ei olnud mõeldud, aga vahest asjad lihtsalt juhtuvad. Kahjuks nägemise paranemine lihtsalt niisama ei juhtu, sellele peab natuke kaasa aitama. Aga puhkus kindlasti aitab ka, ei mingit arvuti jõllitamist vaid palju õuesolemist, valgust, päikest ja liikumist. Püüan mitte kanda läätsesid, vaid ajada läbi prillidega ja veel rohkem hoopis ilma prillideta. Iga päeva sisse peab mahtuma natuke silmagümnastikat ja kindlasti üks palming.

Võta prillid peast ära!

Eilsel seminaril jõudis mulle kohale, et mõned, kes kohe prillid tasku ära panid, on oma silmad juba korda saanud. Korda tähendab siinjuures seda, et nad igapäevaselt enam prille ei vaja. Mina, kes ma olen otsinud mugavamaid võimalusi ja sehkendanud nõrgemate prillide ja läätsedega, olen seeläbi oma piinu ainult pikendanud. Minu paranemine on toimunud teosammul ja mul on veel tükk maad minna. Batesil ja Ždanovil ja kõigil teistel oli ikkagi õigus, kui nad ütlesid, et prillid tuleb KOHE nurka visata.

viinamäetigu

Energeetiline harjutamine

Nüüd ma kirjutan natuke kiiksuga juttu, kellele ei sobi, jätke vahele.

Peeter Liiv kirjutas FB-s, et on suur vahe, kas teha silmaharjutusi energeetiliselt või tavaliselt, mehhaaniliselt. Pean ütlema, et olen temaga täiesti päri. On tõesti suur vahe. Aga kuidas siis harjutada energeetiliselt? 

Mehhaanilised harjutused toimuvad jõu pealt, lihas liigub, kulutab energiat ja selle tulemusel väsib. Kui eesmärgiks on muskli kasvatamine, siis õige treeningu ja puhkuse vahekorras nii seda tehaksegi. Lihas väsib, taastub puhkuse ajal ja on jälle valmis töötama. Toimub treening.

Energeetilise harjutamise ajal, lühidalt seletatult, aktiveeritakse keha meridiaanid ja täitutakse energiaga meridiaanide kaudu. Energeetiline substants liigub ees ja keha liigub järgi. Kui kanalid ja meridiaanid tööle saab, siis lisaboonusena toimub keha tervenemine ja energiavarustus paraneb.

Mis on meridiaanid ja kuidas neid aktiveerida? Keha energeetilise ülesehitusega on kindlasti enamus kursis, aga ühesõnaga, inimese keha ei ole mitte ainult füüsiline, vaid ka energeetiline, energia liigub mööda suuremaid kanaleid ja väiksemaid meridiaane. Kanalid on näiteks keskkanal, mis väljub pealaelt ja jalgevahelt, kanalid väljuvad ka peopesade keskelt ja jalapäkkade alt. Meridiaanid on hulka peenema energia kandjad ja väljuvad näiteks sõrme- ja varvaste otstest, aga ninaotsast jne.

Lisan siia ühe harjutuse meridiaanide aktiveerimise kohta, millega on lihtne alustada.

Üks paremini ennast tõestanud harjutusi on meridiaanide aktiviseerimine näpuotstes. Tehakse seda nii. Mugavas poosis istudes viige sõrmeotsad vastamisi. Kõige paremini töötavad keskmised näpud, tuli välja, et neid on mugavam nii hoida kui ka aktiviseerida. Peamine on tähelepanelikult kuulata oma näpuotsi. Umbes 3–4 mm kaugusel teineteisest tekib tavalisel inimesel näpuotste vahel magnetiefekt, tunne, nagu näpuotsad ioniseeruksid. Kui inimene seda piisavalt tähelepanelikult jälgib, tunneb ta juba mõne minuti pärast, et näpuotstes torgib, nagu võetaks sealt vereproovi. Seejärel tekib tunne, et näppude vahel on plasmasarnane juga. Seda „plasmat“ saab laiali tõmmata või siis jälle lähendada, kui tunne kaob. Kõige huvitavam selle harjutuse juures on see, et lühikese ajaga tekib kerge eufooria ja rahulolutunne sellest, mida teed. Pärast seda võime suunduda sinna, kus käed, omandanud tundlikkuse, võivad meelitada enda juurde mingeid substantse, töötada ripatsitega, jne.

Lõpetuseks kõrvalepõikeks veel seda, et olen enamuse oma kepikõnni tiirudest tänaseks vahetanud sörkjooksu vastu. Kuna ma ei ole just liiga heas vormis, siis tegelikult ma väga joosta ei jaksa. Aga kui hakkasin harjutama energeetilist jooksmist, siis jaksasin tükk maad rohkem. Loomulikult ei tulnud mul see ka kohe välja, läks ikka oma kuu või poolteist proovimist ja harjutamist enne kui asjale pihta sain. Muidugi ma väsin ka nüüd, eks see ole ka osaliselt mu eesmärk kaloreid põletada, aga vahe on ikka üsna suur. Ja lihased ei jää enam valusaks.

Igapäevane palming

Tegin kaks kuud tagasi otsuse igapäevaselt vähemalt 20 minutit palmingut endale teha. Selle asjaga on mul olnud nagu ikka nende asjadega kipub olema, aeg-ajalt olen ilusti järje peal ja siis tekib vahe sisse. Möödunud nädalal olin mitu päeva komandeeringus ära ja koos igapäevase rutiini kadumisega ununevad ka sellised asjad nagu palming. Aega oleks olnud. Aga millegipärast lihtsalt ei teinud. Et edaspidi mitte samamoodi tunnistada, et ma pole suutnud oma otsusest kinni pidada, sest elu teeb oma korrektuurid, sõnastan nüüd eesmärgid vähe teistmoodi ja arvestan kohe igasuguste teadaolevate korrektuuridega. Suvi ja puhkus ja nii edasi. 

Ühesõnaga niimoodi: selle nädala jooksul teen palmingut iga päev kaks korda, neist üks olgu vähemalt 20 min pikkune. See nädal algas mul tegelikult pühapäeval, seega enne jaanipäeva saab läbi. Seni olen korralikult suutnud oma plaanist kinni pidada. Ma annan endale aru, et ilmselt ma nädalavahetuse ja jaanipäeva ajal sellega nagunii ei tegeleks. Pärast on veel tulemas puhkus ja siis ma pean läbi mõtlema, kuidas ma oma aega ja tegevusi planeerin.

Silmaharjutustesse pikka puhkust mul ei tule, see on selge, sest suvi on ideaalne aeg päiksevannideks ja veeprotseduurideks. Sel puhul ongi kohane meenutada ka silmad vee all lahti ujumist, millest kirjutasin siin: Veeprotseduurid silmadele.

Kaunist suve ja head jaanipäeva!

Valgest ajast, viimasest üritusest ja Pankovi prillidest

On ju suvi mõnus aeg :) Peale selle, et on ilus ja soe, on ka palju valgust. Valgus on kui balsam mu silmadele. Väike vahe on kirjutamisele sisse tulnud, aga suvel veedan ma meelsamini oma vaba aega õues kui arvuti taga. Ja mu silmadele meeldib see ka.

Vahepeal on juhtunud see, et vahetasin jälle läätsed nõrgemate vastu välja. Nüüd on siis tugevused -3,25 ja -4,25. Ja tunduvad silmas täiesti normaalsed, teinekord on olnud, et kui lähen nõrgemate peale üle, siis esialgu on läätsed harjumatult nõrgad. Mitte et ma 100% näeksin, sest ma kasutan ikka võimalikult nõrkasid läätsesid. Aga ikkagi tundub nägemine üsna hea juba. Aegajalt on ka selgema nägemise hetki ja teinekord olen isegi üllatunud kui hästi ma näha võin. Üks asi on küll, millega ma ei ole väga tegelenud - nimelt kui silmad on eri tugevusega, siis peaks treenima kõigepealt nõrgemat silma, et see tugevamaga samale tasemele jõuaks ja siis edasi juba mõlemaid koos. Mina aga ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ega see vist hea ei ole. Pealegi, kui silmad on eri tugevusega, siis nad ei tööta väga hästi koos, paremini nägev silm hakkab domineerima ja nõrgemini nägev võib sootuks laisaks muutuda. Ma saan aru, et ma pean selles osas midagi ette võtma.

Teiseks oli vahepeal järjekordne Batesi meetodi huviliste kogunemine. Kuigi ma ise olin sel ajal natuke tõbine, siis oli ikkagi tore näha nii vanu tuttavaid kui uusi inimesi ühinemas. Alustasime nagu ikka palmingu ja mõne silmaharjutusega ja siis tegi Andres põhjaliku ülevaate nägemise toimumisest ja normaalse silma töötamisest. Lõpuks uudistasime veel Pankovi prille - seadet, mis värvilise valgusega uuendab silma vikerkesta rakke. Polnud sellisest asjandusest varem kuulnud, nii et päris põnev oli. Siin ka üks venekeelne informatiivne video/reklaamiklipp selle seadme kohta  http://www.youtube.com/watch?v=xo9KMrfLrkk

Miskipärast seostusid need Pankovi prillid mulle kohe Eyeport'i nimelise seadmega, kuigi nii tööpõhimõte kui eesmärk on neil erinev. Ilmselt oli siis asi värvilises valguses, mida mõlemad kasutavad. Eyeport näeb välja selline ja mööda seda toru jooksevad sinised ja punased tuled: 

Metameditsiini koolitus

Infot liigub iga päeva nii palju, et kõike ei jõua vastu võtta. Siia tahaks nüüd iroonitsedes lisada midagi "mõtestatud ja kasuliku" kohta a la Postimehe reklaam ...  Aga ma loodan, et alljärgnevas on midagigi natuke kasulikku.

Niisiis, märkasin ükspäev FB-s sellise ürituse infot - Nägemishäirete mõistmine ja tervendamine läbi metameditsiini, 31.mai -2.juuni 2013, Tallinnas.

Ise ma sinna küll ei lähe, aga hakkasin kaevama lisainfot selle seminari kohta - missugune on metameditsiini lähenemine ja kes läbi viib. Üliselt tegeleb metameditsiin haiguste põhjuste otsimises emotsioonides ja mõtlemises. Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Seminari info kohaselt võib sealt saada abi nii lühi- kui kaugelenägevuse kui astigmatismi puhul, samuti käsitletakse silmaprobleeme nagu glaukoom, kollatähni degeneratsioon, kuivade silmade sündroom, konjunktiviit, odraiva jms. Läbiviija on Saksamaal elav silmaarst, kelle nimi on dr Kwesi Anan Odum ja kelle kohta on internetis kahjuks väga vähe lisamaterjali. Leidsin vaid ühe video tunniajase intervjuuga.

Metameditsiini lehel on tutvustatud teemakäsitlust sedaviisi (kopi-peist):

Tervikliku lähenemisega silmade tervishoid
Terviklik tervisekäsitlus ja metameditsiin on uus lähenemine terviseprobleemidele, mis aitavad lahti seletada, miks meid tabavad erinevad tervisehädad – alates vesistest silmadest, vistrikest ja lööbest kuni diabeedi, südamehaiguste ja vähini. Terviklik tervisekäsitlus selgitab, kuidas meie sümptomite taga on alati mingi tähenduslik põhjus; kuidas ja miks mõni sümptom või haigus algab; kuidas kõik haigused on oma olemuselt protsessid; kuidas on alati olemas side meele, keha ja sotsiaalse keskkonna vahel. Nende teadmistega on meil võimalik väestada ennast ja oma tervenemisprotsesse edukalt lõpule viia.
Kuidas uus lähenemine töötab?
Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Selleks kasutatakse 5-astmelist protsessi:
1)  Sümptomite tähenduse mõistmine
Haigus ei ole meid kunagi tabanud “mõttetult”. Terviklik tervisekäsitlus ütleb, et meie keha ei tee kunagi vigu, kõik kehareaktsioonid on alati mõtestatud. Sümptomid tekivad vastuseks toimunud elusündmustele, nende eesmärk on katsumused ületada, uuesti tasakaal luua ja ellu jääda.
2)  Algpõhjuse leidmine
Sageli süüdistame nägemisprobleemide tekkes näiteks seda, et me ei söö piisavalt porgandeid või seda, et probleem on geenides või veedame liiga palju aega arvuti taga vms, kuid tõsiasi on see, et ka silmaprobleemide taga on emotsionaalsed põhjused. Näiteks visuaalne lahusolek, kellegi silmist kaotamine on seotud silmaümbruse ekseemiga, konjunktiviidiga ja kaega. Visuaalne vastikustunne tekitab odraiva. Hirm tuleviku eest või kauguses oleva ohu tajumine ja soov seda paremini näha toob kaasa kaugnägelikkuse. Need on vaid mõned näited, silmaprobleemide taga avaneb lai emotsioonide ja uskumuste maastik, mida käesoleva seminari käigus täpsemalt tundma õpime.
3)  Leiame, millises protsessi osas on kliendi sümptomid
Kõik haigused võib jagada kahte faasi – stressifaasi ja taastumisfaasi. Stressifaasi ilmestavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivne töö, sundmõtted läbitud traumast või tugevaid emotsioone esile kutsunud teemast, šoki tekitanud koha või inimeste vältimine. Selles faasis tekivad näiteks lühi- ja kaugnägelikkus.
Taastumisfaasis meel rahuneb, keha läheb üle parasümpaatilisse närvisüsteemi juhtimisse, inimese käitumine muutub avatumaks. Ometigi on paljud sümptomid seotud just teise, taastumisefaasiga. Näiteks konjunktiviit ja katarakt (hallkae).
4)  Leiame haiguse taga peituva emotsiooni
Selleks, et inimest aidata, on äärmiselt oluline leida emotsioon ja uskumussüsteem, mis on probleemi esile kutsunud. Negatiivseid tundeid tekitanud sündmus võib olla toimunud juba kaua aega tagasi, kuid inimene on ikka veel selle sündmusega emotsionaalselt seotud. Just seetõttu muutuvad ka paljud haigused krooniliseks.
Dr Kwesi Anan Odum kasutab Lüscheri-värvidiagnostika meetodit haiguse taga olevate emotsioonide ja uskumussüsteemide väljaselgitamiseks.
5)  Loome teraapiaplaani, et terviseprobleem seljatada
Kui probleem on leitud, tuleb luua teraapiaplaan nii keha, meele, hinge kui sotsiaalse ümbruse tasandeid arvestades. See võib hõlmata endas erinevaid teraapiaid ja elustiilimuudatusi.