Enne kui uus saab alata, peab vana lõppema

On vist kirjutamatagi selge, et selle blogi aeg on ümber saanud. Jäänud on vaid tunnistada selle loomulikku lõppu.

Edaspidi saab jooksva infoga end kursis hoida Prillidest Priiks grupis Facebookis.

Jätkuvalt käib koos Batesi meetodi huviliste seltskond ja iga kuu esimesel esmaspäeval olete teiegi oodatud.

Avatuks jääb ka lehekülg http://prillidestpriiks.weebly.com/

Sellega panen siis punkti oma blogile. Rõõmsat aastavahetust ja Uut Aastat!

Rahvaravi soovitusi silmadele

Katarakti ehk läätsekae ehk silmaläätse hägustumise puhul aitab lihtne vanarahva tarkus. Selleks on õunamahla-mee tilgad.

Valmistamine on ülilihtne. Tuleb õunal ülemine osa ära lõigata. See läheb hiljem kaanena kasutusse. Õunal võetakse südamik välja ja tekkinud tühimik täidetakse meega. Kui õun on äralõigatud osaga kaanetatud, lastakse tal paar päeva seista. Tekkinud vedelik valatakse purgikesse ja suletakse kaanega. Sealt võetakse pipetiga ja tilgutatakse mõlemasse silma 2 tilga kaupa hommikuti ja õhtuti. Paranemine toimub paari nädalaga.

Trahhoomi ehk silma side- ja sarvkestapõletiku puhul on rahvaravis kasutusel sidrun. Sidrunist väljapigistatud mahlaga määritakse vatitikuga kolme päeva jooksul silmalauge, neljandast päevast alates aga ka lau seesmist poolt. Ravikuuri pikkus on üks nädal. Tähtis on, et seejuures silma pilgutataks, see kindlustab sidrunimahla levimise silmas. Nädalaga on harilikult häda ka möödas.

Mustsõstralehed on tõhusaim ja tuntuim rahvaravivahend trahhoomi raviks. Mustsõstralehtedest ja noortest lehekasvudest tehtud tugeva tõmmisega valatakse kolm korda päevas kogu pea üle ja juuakse pidevalt mustsõstralehe tõmmist tee asemel. Mida tihedamini nimetatud vedelikku juua, seda parem. Tervendavat mõju on täheldatud isegi väga viletsa nägemisega inimestel, eriti vanuritel.

Silmade raviks ja nägemise parandamiseks:

Kibuvitsamarjad - võtta arvestusega 20g klaasitäie vee kohta, keeta 10 minutit ja lasta ööpäev seista. Juua pool klaasi kaks korda päevas.

Aedruut (ruta graveolens) - teha koos kibuvitsamarjadega leotis, panna kompressid silmadele.

Mustikas on silmadele kasulik igat moodi - värskelt kuivatatult, külmutatult, toormoosina või moosiks keedetuna.

Metskannike - maikuus korjatud droogi võtta 1 teelusikatäis klaasi kuuma vee kohta. Teha silmadele kompresse.

Kummelitee - juua, nõrk lahus sobib kompressiks.

Nõgese ja kannikese segu  - pool klaasi nõgeselehti ja teelusikatäis metskannikese õisi segada supilusikatäie veega. Lasta 8-9 tundi pimedas seista. Lisada teelusikatäis vett ja panna saadud mass silmadele.


Refereeritud raamatust "Kaika Lainest Vangani: rahvameditsiini varasalv", koostaja Heldur Jõgioja.

Tempo

Ma ei ole kadunud, lihtsalt meeletu tempo on peal. Kõigepealt töö, töö ja töö ning siis veel uusi hobi = palju aega läheb sellele  :) Lisaks võtsin veel ette hispaania keele, et see mingiligi algtasemel selgeks saada enne jaanuarikuist reisi.

Õnneks on silmadega kõik hästi, selles mõttes, et ei ole liigset väsimust ega muid jamasid. Mitte et ma nüüd liiga palju oleksin viitsinud harjutustega tegeleda, aga väike palming õhtuti võtab silmadest väsimuse ja teeb olemise selgemaks. Ega ma vist muid harjutusi polegi teinud. Muidu üritan ikka tervislikult toituda ja silmi hoida, aga arvutit on viimasel ajal ehk palju saanud ja "tänu" tööle ei ole valgel ajal eriti õues saanud liikuda. Sellest on kahju, silmad tahaksid rohkem valgust. Muidu kogu aeg ruumis sees, tööle ja kojusõidu ajal ju väljas pime. Kontoris on küll suured aknad, aga sees on ikka hämaravõitu. Eks see sombune aeg ka praegu, mõnipäev justkui ei lähekski valgeks. Kui lumi maha tuleks, oleks kohe teine asi. Olete ju märganud kuidas valgus muutub, kohe kui lumi maha tuleb? Ükspäev tegin pikema lõunapausi ja käisin väljas kolamas, siis sain aru, millest puudus on. Muidu võtad seda kontorielu harjumusena, aga silmad tahaksid ikka muidagi muud ka.

Kuu aega tagasi kirjutasin, et läätsed on vist liiga nõrgad ja ma väsin nendega koledasti. Siis läksin sammukese tagasi, et mitte end päris ära kurnata ja võtsin uuesti tugevamad läätsed kasutusele. Praegu on siis -4 ja -4,5, millega ma võin vabalt hommiku- ja õhtupimeduses autoga sõita. Seda nüüd küll, et ma pole viitsinud niipalju jännata, et päevasel ajal nõrgemate vastu vahetada. See on tüütu, aga vist oleks vajalik. Eks ma mõtlen selle peale...

Silmatilgad (ikka Hyal drop) on mul käekotis kogu aeg kaasas, aga ammu pole neid enam kasutanud. Pole vaja olnud.Tuli meelde, et peaksin kontrollima, ega nad juba vanaks pole läinud. Silmad on üldiselt ilusti niisutatud olnud ilma muude abivahenditeta. Ei tea kindlalt väita, et põhjus on toitumises, aga tegelikult võib see sellest olla. Söön väga palju rohkem puu- ja köögivilju kui varem ja kõikide andmete järgi võiks see ju abiks olla. Mustikaid ja gojimarju ja granaatõunu ja muud head-paremat ka :) Suhkur ja saiad ja šokolaad on jälle ära jäänud.

Sellised lood siis täna, esmaspäeval juba seminar!

Valin uued läätsed

Hiljutine läätsevahetus andis jälle kerge tagasilöögi, nii et pidin asjad ümber hindama. Nüüd kui päev on sügiseselt hämar ja lühike, ei ole mitte see kõige parem aeg oma silmadele veel nõrgemaid läätsesid peale suruda. Juba mitu aega tundsin end väga väsinult ega pole aru saanud, milles põhjus võiks olla. Lõpuks hakkasid juba töökaaslased "komplimente" tegema. Alles siis hakkasin analüüsima oma väsimuse põhjuseid. Et aga midagi erilist viga mul küljes ei ole, siis jäi kaalukaausile silmadest põhjustatud üldine väsimus. Selle peale tuli mul kohe meelde, kuidas ma kunagi oma silmadega jändamise alguses üritasin hästi palju ilma prillideta olla, kusjuures ma praktiliselt midagi ei näinud (võrreldes prillide kandmisega muidugi) ja selle mittenägemisega harjunud ei olnud ja see tekitas mus sellise väsimuse, et ma jaksasingi ilma prillideta olles vaid diivanil lösutades tühjalt nurka vahtida. 

Nüüd siis tundub, et olen natuke üle pingutanud. Viimased valitud läätsetugevused olid nii enam-vähem sobivad keskpäevaseks valguseks, aga hommikud ja õhtud meil nüüd pimedad. Millegipärast ma ei ole viitsinud päeva jooksul läätsesid vahetada, olen vaid vahetanud läätsed prillide või prillid läätsede vastu kui vaja. Aga näiteks üks Rootsi poiss kirjutab Facebookis, kuidas tema on läätsede tugevuse alal juba eksperdiks muutunud, tal on päeva jooksul päris mitu paari erinevaid kasutusel, oleneb siis valgustusest, tegevusest, väsimusest ja muust. Peab hakkama õppust võtma. Lõpmatuseni ei jaksa ennast piinata, ja ega sest suurt kasu ka ole.

Uued läätsed

Suurem kriis hakkab vist läbi saama, juba ma viitsin vähemalt kirjutada. Harjutusi pole teinud, ei hakka varjamagi.

Võtsin kasutusele uued läätsed: -3,25 ja -4. Need on nüüd siis kumbki veerandi võrra eelmistest nõrgemad. Mitte et ma liiga hästi vanadega näeksin, lihtsalt sunnin oma silmi tööle. Selline meetod on mõnede inimeste puhul töötanud, mõnede puhul mitte, minu puhul vist õige natuke.

Esimese hooga muidugi tundub, et ei näe hästi. No ega ma tegelikult ka ju väga hästi ei näe, 20/50 või 20/60 rida tabelist (pilves sügisilm, natuke tehisvalgust), aga sellest peaks täielikult piisama igapäevaelus, et peaga vastu seina ei jookse või trepist alla ei kuku. Andsin endale aru, et suurim probleem on psühholoogiline, palju see veerand dioptrit vähem siis ikka muudab, pealegi kõigub silmanägemine päeva jooksul loomulikul moel oluliselt suuremas vahemikus. Pärast sellist teadvustamist oligi huvitav jälgida, kuidas ilma otseselt vaadata soovimata paistis näiteks majanumber  kõrvalmajal täiesti loetav, samuti bensiinihinnad eemal tanklas. Kui sihipäraselt vaatama hakkasin, ei olnud kõik sugugi nii selge. Oskan sellest praegu teha ainult sellise järelduse, et ma pingutan vaatamisel oma silmi ja see takistabki mind nägemast. Vaja õppida lõdvestama. See on täpselt see, mida ma teistele alati räägin...

Mõõn

Nagu aimata võib, on mind järjekordne mõõn tabanud. Ei ole tükk aega blogi kirjutanud ega harjutusi teinud. Lihtsalt polnud tahtmist ega viitsimist. Natuke väsinud ja tüdinud tunne, igat pidi. Aega nagu on, aga pole ka. Päev lendab käest, aga tööd jäävad ikka tegemata. Nädalavahetus ei too loodetud puhkust. Mingi vedru on maha käinud. Väsimus. Tüdimus. Igavus. Eks elus käib palju asju tõusude ja mõõnadena. Ja nii on lootust, et ka see läheb ükskord mööda.

 

Uued läätsed

Viimasel ajal olen üsna palju kasutanud prille, aga aeg-ajalt ka ühepäevaseid läätsesid, mis ma mingi aeg tagasi koos tavaliste kuuajastega tellisin. Nüüd said ühepäevased peaaegu otsa ja pidin uued läätsed tellima. Hakkan jälle natuke katsetama erinevate tugevustega, mulle tegelikult ei meeldi see, et mul on vasakus silmas terve dioptri võrra tugevam lääts kui paremas. Sest kui ilma olla, siis peavad ju mõlemad pingutama, ega läätsedega ei saa nii olla, et ühte silma aidatakse rohkem kui teist.

Ühesõnaga,  tellisin läätsed -3,25 ja -3,5 ning -4,0 ja - 4,25, et saaks olla nii nagu seni harjunud ja proovida veidi teistmoodi ka. Vaatame siis...

Eile õhtul avastasin, et ilma prillita näen tabelit vasaku silmaga isegi paremini kui paremaga. Vasem on mul nõrgem silm. Samas olid enne prillid ees ja vasaku klaas on tugevam. Et kas põhjus võib siis olla selles, et päris ilma prillideta on nii suure lühinägelikkuse puhul ikkagi silmadele liigselt koormav? Et kui vasakut aitasin prillidega rohkem kaasa, siis ilma prillideta oli ta paremas konditsioonis ja puhanum kui parem silm? Oleks nüüd mõni tark, kes sellele täpset vastust teaks. Aga kahjuks ei ole, jälle peab hakkama ikka ise katsetama ja leiutama.

Hõljum silmas

Viimases postituses kirjutasin ühest hõljumist, mida ma sabaga elukaks nimetasin ja mis mulle silma tekkis. Kahjuks ei läinud see järgmiseks päevaks ära ja oli hirmus suur ja tume ja kattis pikisuunas üle poole mu vaateväljast. 

Õnneks tõmbus ta järgmiseks hommikuks siiski natuke koomale, mis andis mulle lootust, et ta kaob varsti ära. 

Kahjuks tekkis järgmine päev veel üks sihuke samasse silma. 

Õnneks muutusid mõlemad paari päeva jooksul palju väiksemaks. 

Kahjuks on nad tänaseni alles ja olemas, kuigi õnneks juba üsna nähtamatud ...

Sihuke lugu siis. Ah jaa ...  nägemisteravust need hõljumid mul ei mõjutanud.

Loomulikult läksin algul närvi ja hakkasin kõiksugu hirmsaid asju ette kujutama. Siis googeldasin ja leidsin, et tegemist on nn klaaskeha hõljumitega, vahest kutsutakse ka "laevukesteks" või "paadikesteks" ja nende tekkimine on enamasti teadmata, kuigi vahel ka tõsiste haigustega seotud ning ametlikku ravi neile ei ole. Muidugi sattusin korraks ka paanikaosakonda, kui juhtusin lugema, et nende hõljumite tekkimine võib viidata võrkkesta rebendile ja seda ma nüüd küll omale ei tahaks. Aga siis lugesin edasi, et enamasti nad kaovad iseenesest nagu tekivadki ja loomulikult neile ravi ei ole ja enamasti pole ka vaja. Siis meenutasin juhtumeid, kus ametlik meditsiin tunnistab ravimatuks või lootusetuks seisundid, mis on tegelikkuses üsna hästi ravitavad, ainult et mitte tabletiga, ja siis ma sulgesin selle paanikaosakonna. Ja läksin šamaanirännakule ja ravisin oma silmi. Peale seda on palju parem. Nad jäid nii vaevumärgatavaks, et kui ma neid just taga ei otsi, siis neid ei näe. Tegelikult ma näengi vaid ühteainukest veel, teine on juba suht olematu. Nüüd peaks veel natuke "nõiduma" ja neist lõplikult lahti saama.

Alustasin ka väikese toortoidu paastuga oma organismi puhasamiseks, ehk aitab see puhastada ka silmi. Pealegi on praegune sügisene saagikoristusaeg ideaalne aeg selleks, kõike värsket on ju nii palju saada. Ja nii ma siis veedangi oma vabad hetked metsas ja maal, paadunud korilane nagu ma olen ja naudin seda täiega :)

Milline võrratu pidulaud! Kas mätas punetab või sinetab?

Ebamugav

Eile siis lõpuks panin üle hulga aja uuesti läätsed silma. Nägemine on sama hea/kehva kui prillidegagi, aga kas olid läätsed vanad, silmad läätsedest võõrdunud või midagi muud, igatahes üks hakkas kriipima ja ebamugav oli. Päev varem hakkas prillidega ka ebamugav, võtsin ära, oli ebamugav, panin ette, oli ebamugav. Raske oli asu leida, igat moodi oli ebamugav. Nüüd oli läätsedega ka ebamugav. Eks selle ebamugavuse saab muidugi välja harjutada jälle, aga tegelikult oleks vaja hoopis põhjus üles leida. Äkki peaks läätsede või prillide tugevusi muutma? Raske oli midagi kindlaks teha, eks nüüd hakkan jälle oletama ja katsetama.

Täna ujub vasaku silma ees või sees veel mingi ... hmm ... sabaga elukas? 

Huvitav,  kas ta võiks homseks lahkuda?

Goji marjad

Hoolimata sellest, et mina olen musikafänn, on siiski ka teisi marju, mis pidavat silmanägemisele hästi mõjuma. Üheks selliseks on goji (godži) marjad, mis on Hiina meditsiinis ammusest ajast olnud kasutusel üldtugevdava, eluiga pikendava, juuste hallinemist vältiva ja silmanägemist tugevdava ravimina.
 

Goji marjad on muutunud väga populaarseks tervisetoitude ja toidulisandite turul, neid saab osta nii loodusoodete poodidest kui tavalistest supermarkeitest. Meil müüdavad marjad on enamasti pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Tiibetis, Himaalajas, Mongoolias.

Tegelikult kasvab see taim ka Eestis, kui siin teatakse teda maakeelse nimega taralõng. Ja siinmail on ta pigem olnud ilu- kui marjapõõsas.

Foto: Hortes.ee

Goji-marjad sisaldavad 21 mineraalainet ja mikroelementi (sealhulgas tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 aminohapet, mis teevad goji-marjadest suurepärase proteiiniallika. Samuti rohkesti vitamiine (A, B1, B2, B6 ja E) ning antioksüdante – näiteks beetakaroteeni ja silmadele kasulikku zeaksantiini. Tõe huvides tuleks küll märkida, et zeaksantiinisisalduse osas lähevad allikad väga lahku, andes 100 g kuivatatud viljade zeaksantiinisisalduseks 2,4–200 mg.

Ühe hüpoteesi kohaselt stimuleerivad goji-marjades leiduvad polüsahhariidid käbinääret ja ajuripatsit juurde tootma kasvuhormoone. Goji sisaldab palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis on abiks kasvuhormooni tootmisel. Kasvuhormoon mõjutab ennekõike kudede võimet uueneda. See võib olla üks põhjuseid, miks goji-marja seostatakse traditsiooniliselt nooruse ja kõrge elueaga. Goji-marjad tugevdavad organismi vastupanuvõimet, kuna sisaldavad rohkesti pikaahelalisi suhkruühendeid, mis teadaolevalt toetavad immuunsüsteemi talitlust.