Kevad paistab

Selle asemel, et ohata, et küll aeg ikka lendab ja ma pole juba ammu midagi bloginud, kirjutan parem kohe sellest, mis vahepeal toimunud.

Esiteks, viimati hangitud Hyal-Drop silmatilgad osutusid päris heaks ja sobivaks. Kasutan neid siiani ja olen väga rahul.

Teiseks, soovitatud kuur ginko bilobaga sai läbi tehtud, mingit olulist muutust pole täheldanud. No kahju ka pole tekkinud.

Kolmandaks, peale mitmeid katsetusi olla prillideta või nõrgemate prillide või läätsedega, olen nüüd leidnud, et täitsa ilma või väga nõrkadega on ikka väga jama. Elu tahab ka elamist ja kui ikka silm midagi ei seleta, siis kipub rohkem mölutama kui midagi asjalikku tegema. Praeguseks on peale mitmekuulist katsetust välja kujunenud läätsed -4 ja -5,25, mis ei anna küll 100% nägemisteravust, aga siiski piisavalt hästi, et nendega saab isegi autot juhtida. Ja järgmine kord kui uued läätsed pean soetama, valin vasakule silmale juba 0,25 võrra nõrgema. Nüüd on ka ilmad valgemaks läinud ja kuna ma parema valgusega näen tunduvalt paremini, siis võib juhtuda, et saan varsti või vähemalt suveks miinuseid mõlemal silmal veidi veelgi vähendada.

Neljandaks, erinevate vitamiinide kohta infot hankides olen saanud sel alal palju targemaks ning teadlikumalt neid tarbides on üldine tervis tunduvalt paranenud. Praktiliselt terve talv läbi võtsin lisaks suure annuse D vitamiini, sinna juurde B ja C vitamiini, veidi rauda ja magneesiumi. Kevadväsimust ei ole, tunnen end isegi energilisemalt kui sügisel.

Kaunist kevadet! Sinililled juba õitsevad, minge metsa ja vaadake kui ei usu.

Veel ühed silmatilgad

Pean ausalt tunnistama, hoog ja õhin on raugenud, aga päris käega siiski veel ei löö. Ostsin veel ühed silmatilgad, Hyal-Drop nimeks. Ja seda siis mitte niivõrd ravi eesmärgil kui lihtsalt niisutuseks. Selge on see, et talvine keskütteõhk nii kodus kui kontoris on liiga kuiv ja silmad vajaksid rohkem niiskust. Neid tilku võib kasutada ka läätsedega ja see oli veel üks põhjus neid proovida. No tegelikult soovitati tubases kuivas õhus olles silmi niisutada umbes kord tunnis, aga sellise sagedusega pean end veel harjutama.

No muidu tunduvad nad täitsa normaalsed, ärritust ega muid vaevusi ei tekita ja niisutavad küll.

Vitamiinidest ja toidulisandistest

Pean oma varasema arvamuse toidulisandite kasutamise kohta üle vaatama, sest lõpuks olen ma aru saanud, et ma siiski ei saa kõike vajalikust toidust kätte Olgu siis põhjuseks minu halvad toitumisharjumised või meie toidu üldine vilets vitamiinide ja toitainete sisaldus, igaljuhul tuvastas suvine vereproov mul rauavaeguse. Võimalik, et mul oli ka muude ainete või vitamiiinide puudus, kahjuks analüüse selle kohta ei tehtud, aga minu väsimus ja vilets enesetunne olid kordades suuremad kui tuvastatud rauapuudusest oleks võinud arvata. Niisiis hakkasin perearsti soovitusel võtma rauapreparaate, mis aga kahe kuu jooksul minu enesetunnet kahjuks oluliselt ei parandanud. Siis aga tutvusin mõnede peavoolu teadlaste arvamusega mitteühtivate soovitustega vitamiinide ja mineraalainete tarvitamise ja vajalike koguste kohta (Jüri Lina, "Varjatud Tervisevalem", Soram Khalsa, "D vitamiini revolutsioon", Aigar Säde, "Vitamiinidest ja mineraalidest"), otsustasin enda peal katsetada ja praegu pean ütlema, et tunnen ennast hästi ja aina paremaks läheb :)

Protsessi käigus olen kõiksugu vitamiinide ja mineraalainete kohta palju targemaks saanud, eriti mis puudutab erinevate ühendite omastatavust inimese organismi poolt ning süsnteetiliste ja looduslike preparaatide erinevust. Ja siinkohal võin ma juba öelda, et praeguse kahekuulise katsetamise järgi on erinevused toimes selgelt tunda. Lisaks jõudis selge teadmisena kohale asjaolu, et osa vitamiinitablette (ilmselt ka muid toidulisandeid või mineraalainete preparaate) on täis ohtlikus koguses lisaaineid. See tähendab, et kui pikema perioodi jooksul tarvitada vajalikke vitamiine, siis võib tegelikult samal ajal oma organismi väga ohtlikul moel mürgitada.

See eelnev puudutab siis organismi seisundit üldiselt, mis aga silmadesse puutub, siis otsustasin teha kahenädalase kuuri Ginko Bilobaga (hõlmikpuu). Pidavat mõjuma hästi nii närvisüsteemile üldiselt kui ka silmadele.

Katsetame, vaatame. Täna alustan.

Silmatilkadest veel kord

Nüüd võin oma kogemusele tuginedes küll kindlalt väita, et silmatilgad ei aita ei väsinud ega kipitavate silmade puhul.

Ma ei ole just suur silmatilkade tarvitaja, aga mõnikord on juhtunud, et silmad on väga väsinud või punetavad ning siis on meenunud need silmatilgad, mis ma omale heas usus soetasin. Kui nüüd tagasi vaadata neile kordadele, siis pean ausalt tunnistama - tegelikut mingit leevendust neist ei olnud. Kerge niisutav efekt piirdus maksimaalselt 5 minutiga, siis oli olikord taas nagu ta siis oli... Parem siis juba mitte igasugust jama ja keemiat silma ajada (no vabandust, aga koostisosade nimekirjas on palju keeruliselt kõlavate nimedega aineid, mille toimest ja oelmusest mil mittekeemikuna vähe aimu on), sama efekti annab ka jaheda veega loputamine. Ja tegelikult aitab ikkagi ainult puhkus. Nii lihtne see ongi.

Refleksoloogilised tsoonid

Mõned asjad lihtsalt juhtuvad ja mõni teadmine lihtsalt leiab su üles. Ilmselt on paljudele teada, et jalatalla all on nn refleksoloogilised tsoonid, mille kaudu on võimalik mõjutada erinevaid organeid mitmel pool kehas. Samasugused tsoonid on ka kõrvalestadel, kätel, peas ja mujalgi keha pinnal. Ühes trennis sain teada, et ka selja peal on samasugused tsoonid ja et õiget kohta õigel moel mõjutades saab nägemist parandada. Kogesin seda iseenda peal ja uskuge või mitte, aga efekt on momentaalne.

Juhtus siis nii, et tegime lööke selja peale lõdvestamaks teatud lihaseid abaluude all. Kui löök oli õigesti tehtud, siis koos lihaste lõdvestumisega nägemine paranes, paraku vale löögi puhul läks nägemine kohe hägusemaks. Niisiis, ei piisa ainult õige tsooni teadmisest, vaid on oluline ka kuidas sinna lüüa. Sellepärast, ma kardan, minu kirjeldusest üksi ei piisa, seda tuleks ise kogeda. Aga võtkem see tsoon teadmiseks, ja kel rohkem huvi, see otsib lisa. Mina otsin kindlasti.

Tagasi

Jääb vaid tõdeda , et küll aeg ikka lendab, aga nüüd olen taas kirjutamas ja oma kogemusi jagamas.

Septembris käisin lõpuks ometi silmaarstil ning sain ka refraktomeetri mõõtmistulemused. No selle masina arvates on mu nägemine täspelt sama vilets nagu viimane kord, see oli siis umbes kaks aastat varem. Tegelikkuses on mu silmanägemine subjekttivselt võttes siiski muutunud, olen üritanud raamatuid lugeda ilma prillita ja see õnnestub juba päris hästi. Kurtsin ka arstile, et tegelikult mulle tundub nagu võiksin arvuti taga töötades kanda oluliselt nõrgemaid prille, aga sellele ei pööratud mingit tähelepanu. Kahjuks. Nüüd määrasin endale ise -4 tugevusega läätsed, millega ekraanile näen ja kannan töö ajal enamasti neid. Need -3,5 tugevusega, mis suvel tellisin, olid siiski veidi nõrgad ja ekraanile nägemiseks pidin silmi liigselt pingutama, mis teatavasti väga hea ei ole. Kaugemale vaatamiseks vajan siiski tugevamat abivahendit, eelkõige kehtib see autojuhtimise kohta, muul ajal ju polegi vaja hii head kotkapilku.

Tegin muidugi omad järeldused ka sellest, kui kuulsin, et üks mu tuttav sai masina mõõtmise järgi nägemisteravuseks -2,5, aga kuna arst võttis kätte ja uuris silmi ka veidi lähemalt, siis tuli välja, et tegemist on hoopis ülekoormustest tingitud spasmiga silmas ja nägemine on tegelikult siiski paremas seisus. Retsept kirjutati lõpuks hoopis plussprillidele (silmade lõdvestamiseks), vot nii ... Ei tasugi masinat pimesi usaldada.

Ma ei ole seda asja pooleli jätnud

Ma ei ole loobunud, aga ma tunnistan, et olen laiselnud. Puhkus lööb igapäevase rutiini sassi ja siis on mul küll raskusi igapäevase treeningplaani täitmisega. Mõõtsin ükspäev oma silmad jälle üle ja õnneks oli isegi väike paranemine olemas. Hetkel olen veidi külmetanud, kohe kui jälle kobedamaks saan, hakkan ka hoolsamalt blogima.

Veeprotseduurid silmadele

Iga võimalust silmade harjutamiseks tuleb ära kasutada ja mida loomulikumalt see sobitub igapäevasesse ellu, seda parem. Nüüd soojal suvel kui saab palju järvedes ja jõgedes ujumas käia ja vett nautides tuli ka üks harjutus meelde, mida silmade heaks puhtas looduslikus vees teha saab. Selleks tuleb silmad vees lahti ujuda. Mõnus puhas jahe vesi värskendab ka silmi, samamoodi kui keha, uhab minema energeetilised jäägid ning ergutab vereringet. Ja kui mõttega veel silmade toniseerimisele kaasa aidata, on harjutus eriti efektiivne. Lisaks suplusele väike treening.

Olen seda harjutust kohanud kirjanduses Tiibeti harjutuse nime all.

Mustikale

Nüüd kõik kiiresti mustikale. Mustikad on täista valmis, käisin metsa all vaatamas, kas tasub juba korjama minna. Tasub küll. Mustikad on tänavu suured ja mahlased. Sõin esimese isu täis ja kavatsen lähipäevil korviga tagasi minna - talvevarusid koguma. Mustikad teadagi on silmanägemisele head, peale selle ka lihtsalt maitsvad ja häid vitamiine täis.

Mille poolest mustikas veel kasulik on?

Mustikad seovad organismis vabu radikaale, takistades seeläbi vananemisprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut; mustikas sisalduvate vitamiinide rohkus aitab tugevdada tervist, alandab riske kasvajatele, südame-, veresoonkonna- ning kesknärvisüsteemi haigustetekkeks. Marjadest on abi mälu parandamisel, samuti tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete korral.

Tänane tulemus

Iga päev või isegi nädal ei tasu end nööritestiga vaevata. Hägusa ja terava nägemise tsooni piir on küll üsna konkreetselt tajutav, kuid siiski mitte millimeetrise täpsusega joon. Tänased tulemused said kirja samad kui eelmine kord. Parem mitte end petta mõnemillimeetrise tulemusega, pealegi ei ole nöör ja joonlaud sellise mõõtmise juures just eriti täppistööriistad.

Aga sinise teeviit, mis aknast paistab, ei ole enam ammu lihtsalt sinine hägune laik. Sel on sõidusuunad, mitte selgelt, aga siiski ... Kohanimede kohal on hallikad hägused laigud. Varem polnud võimalik neid üldse eristada. Isegi roheline laiguke hakkab eristuma sealt, kus paikneb maantee number.

Kalendris seina peal on eristatavad vahed numbrite vahel, read ja tulbad. Punased ja mustad numbrid on eristatavad ning mõnel eriti selgel hetkel on numbrid isegi loetavad. Neid eriti selgeid hetki on hakanud järjest rohkem ja rohkem juhtuma.

Teinekord on see selge nägemine natuke teistmoodi kui normaalne hea nägemine. Raske on seda kirjeldada, aga see on justkui häguse laigu seest ilmuks välja hästi peene kirjaga täht või number. Nendele peentele joontele jääb siiski miski hallikas vari ümber. Huvitav kas teistel on ka nii?