Vitamiinidest ja toidulisandistest

Pean oma varasema arvamuse toidulisandite kasutamise kohta üle vaatama, sest lõpuks olen ma aru saanud, et ma siiski ei saa kõike vajalikust toidust kätte Olgu siis põhjuseks minu halvad toitumisharjumised või meie toidu üldine vilets vitamiinide ja toitainete sisaldus, igaljuhul tuvastas suvine vereproov mul rauavaeguse. Võimalik, et mul oli ka muude ainete või vitamiiinide puudus, kahjuks analüüse selle kohta ei tehtud, aga minu väsimus ja vilets enesetunne olid kordades suuremad kui tuvastatud rauapuudusest oleks võinud arvata. Niisiis hakkasin perearsti soovitusel võtma rauapreparaate, mis aga kahe kuu jooksul minu enesetunnet kahjuks oluliselt ei parandanud. Siis aga tutvusin mõnede peavoolu teadlaste arvamusega mitteühtivate soovitustega vitamiinide ja mineraalainete tarvitamise ja vajalike koguste kohta (Jüri Lina, "Varjatud Tervisevalem", Soram Khalsa, "D vitamiini revolutsioon", Aigar Säde, "Vitamiinidest ja mineraalidest"), otsustasin enda peal katsetada ja praegu pean ütlema, et tunnen ennast hästi ja aina paremaks läheb :)

Protsessi käigus olen kõiksugu vitamiinide ja mineraalainete kohta palju targemaks saanud, eriti mis puudutab erinevate ühendite omastatavust inimese organismi poolt ning süsnteetiliste ja looduslike preparaatide erinevust. Ja siinkohal võin ma juba öelda, et praeguse kahekuulise katsetamise järgi on erinevused toimes selgelt tunda. Lisaks jõudis selge teadmisena kohale asjaolu, et osa vitamiinitablette (ilmselt ka muid toidulisandeid või mineraalainete preparaate) on täis ohtlikus koguses lisaaineid. See tähendab, et kui pikema perioodi jooksul tarvitada vajalikke vitamiine, siis võib tegelikult samal ajal oma organismi väga ohtlikul moel mürgitada.

See eelnev puudutab siis organismi seisundit üldiselt, mis aga silmadesse puutub, siis otsustasin teha kahenädalase kuuri Ginko Bilobaga (hõlmikpuu). Pidavat mõjuma hästi nii närvisüsteemile üldiselt kui ka silmadele.

Katsetame, vaatame. Täna alustan.