Esiteks, viimati hangitud Hyal-Drop silmatilgad osutusid päris heaks ja sobivaks. Kasutan neid siiani ja olen väga rahul.
Teiseks, soovitatud kuur ginko bilobaga sai läbi tehtud, mingit olulist muutust pole täheldanud. No kahju ka pole tekkinud.
Kolmandaks, peale mitmeid katsetusi olla prillideta või nõrgemate prillide või läätsedega, olen nüüd leidnud, et täitsa ilma või väga nõrkadega on ikka väga jama. Elu tahab ka elamist ja kui ikka silm midagi ei seleta, siis kipub rohkem mölutama kui midagi asjalikku tegema. Praeguseks on peale mitmekuulist katsetust välja kujunenud läätsed -4 ja -5,25, mis ei anna küll 100% nägemisteravust, aga siiski piisavalt hästi, et nendega saab isegi autot juhtida. Ja järgmine kord kui uued läätsed pean soetama, valin vasakule silmale juba 0,25 võrra nõrgema. Nüüd on ka ilmad valgemaks läinud ja kuna ma parema valgusega näen tunduvalt paremini, siis võib juhtuda, et saan varsti või vähemalt suveks miinuseid mõlemal silmal veidi veelgi vähendada.
Neljandaks, erinevate vitamiinide kohta infot hankides olen saanud sel alal palju targemaks ning teadlikumalt neid tarbides on üldine tervis tunduvalt paranenud. Praktiliselt terve talv läbi võtsin lisaks suure annuse D vitamiini, sinna juurde B ja C vitamiini, veidi rauda ja magneesiumi. Kevadväsimust ei ole, tunnen end isegi energilisemalt kui sügisel.
Kaunist kevadet! Sinililled juba õitsevad, minge metsa ja vaadake kui ei usu.
Sinu blogi oli hea lugeda. Pean Sind tänama, et oled võtnud vaevaks seda pidada. Imetlen (ilma naljata) Sinu meelekindlust ja edasipürigimiskihku :)
VastaKustutaKuigi minu lühinägelikkus ei ole suur (v -1,75 ja p -2,0) on mul olnud peas kogu aeg idee ise treenimisega oma nägemist tugevdada.
Mõned aastad tagasi tegin usinalt analoogseid harjutusi, mida siin blogis kirjeldad. Kogesin samuti selginemishetki ja mulle näis, et nägemine paraneb (arvuti ekraanilt ei pidanud enam tööl nii suure pingutusega teksti lugema). Kuid siis lasin kogu oma motivatsioonile vee peale tõmmata silmaarstil, kes naeratades seletas, et kuvarile näen seetõttu paremini, et silmad on harjunud lähemale fokuseerima. Lisaks arvas ta, et minu puhul võib juba hakata rolli mängima ka vanus (sel ajal u. 30 kanti) - vanusega saavad tavanägijad üks hetk plussprillid. Minule siis pidavat null lähenema hakkama ning saan seega plussid hiljem. Lisaks ütles ta, et tema ei usu silmaharjutustesse, kuid oma rahustuseks ja silmade praeguse toonuse säilitamiseks võin ma neid ju edasi teha.
Pärast seda ei mõelnud ma harjutuste peale kohe tükk aega.
Mõnda aega hiljem tuli siiski terve mõistus koju ning täna teen silmaharjutusi nii kuidas meelde tuleb. Huvitavad harjutused ledsin ka muide meil tuntud Nastja raamatust "Nastja tarkusteraamat".
Nägemise treenimise käigus õppisin seda, et esmalt on mul nagu AA-s vaja aktsepteerida seda, et olen lühinägelik. See aktsepteerimine võtab nagu stressi ja pinget harjutuste tegemisel maha.
Teine, millele olen mõelnud on teatud koolkonna seisukoht, et kui me leiame üles sõlmpunktid lapsepõlvest (või ka eelmistesse eludesse end visualiseerides), siis mõistame tänast päeva paremini.
Väsimuse hetkeldel olen proovinud lihtsalt positiivse energia, armastuse, lahenduse vms saatmist silmadele või üleüldse antud teemale :P
Sinu blogi nö. distantsilt lugedes avastasin, kui palju silmade treenimine tegelikult inimese silmaringi avardab - erinevad meetodid nii kodu- kui välismaalt, uued mõtted ja tunded :P
Jõudu-jaksu!
Tänan Sind, Viive!
VastaKustutaAndsid mulle jälle hoogu juurde edasi rühkida nii harjutuste kui blogiga. Eks mulgi ole olnud aegu, kui löön käega, see on ilmselt ka blogist näha...