Iga päev või isegi nädal ei tasu end nööritestiga vaevata. Hägusa ja terava nägemise tsooni piir on küll üsna konkreetselt tajutav, kuid siiski mitte millimeetrise täpsusega joon. Tänased tulemused said kirja samad kui eelmine kord. Parem mitte end petta mõnemillimeetrise tulemusega, pealegi ei ole nöör ja joonlaud sellise mõõtmise juures just eriti täppistööriistad.
Aga sinise teeviit, mis aknast paistab, ei ole enam ammu lihtsalt sinine hägune laik. Sel on sõidusuunad, mitte selgelt, aga siiski ... Kohanimede kohal on hallikad hägused laigud. Varem polnud võimalik neid üldse eristada. Isegi roheline laiguke hakkab eristuma sealt, kus paikneb maantee number.
Kalendris seina peal on eristatavad vahed numbrite vahel, read ja tulbad. Punased ja mustad numbrid on eristatavad ning mõnel eriti selgel hetkel on numbrid isegi loetavad. Neid eriti selgeid hetki on hakanud järjest rohkem ja rohkem juhtuma.
Teinekord on see selge nägemine natuke teistmoodi kui normaalne hea nägemine. Raske on seda kirjeldada, aga see on justkui häguse laigu seest ilmuks välja hästi peene kirjaga täht või number. Nendele peentele joontele jääb siiski miski hallikas vari ümber. Huvitav kas teistel on ka nii?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.