Uued läätsed

Viimasel ajal olen üsna palju kasutanud prille, aga aeg-ajalt ka ühepäevaseid läätsesid, mis ma mingi aeg tagasi koos tavaliste kuuajastega tellisin. Nüüd said ühepäevased peaaegu otsa ja pidin uued läätsed tellima. Hakkan jälle natuke katsetama erinevate tugevustega, mulle tegelikult ei meeldi see, et mul on vasakus silmas terve dioptri võrra tugevam lääts kui paremas. Sest kui ilma olla, siis peavad ju mõlemad pingutama, ega läätsedega ei saa nii olla, et ühte silma aidatakse rohkem kui teist.

Ühesõnaga,  tellisin läätsed -3,25 ja -3,5 ning -4,0 ja - 4,25, et saaks olla nii nagu seni harjunud ja proovida veidi teistmoodi ka. Vaatame siis...

Eile õhtul avastasin, et ilma prillita näen tabelit vasaku silmaga isegi paremini kui paremaga. Vasem on mul nõrgem silm. Samas olid enne prillid ees ja vasaku klaas on tugevam. Et kas põhjus võib siis olla selles, et päris ilma prillideta on nii suure lühinägelikkuse puhul ikkagi silmadele liigselt koormav? Et kui vasakut aitasin prillidega rohkem kaasa, siis ilma prillideta oli ta paremas konditsioonis ja puhanum kui parem silm? Oleks nüüd mõni tark, kes sellele täpset vastust teaks. Aga kahjuks ei ole, jälle peab hakkama ikka ise katsetama ja leiutama.

Hõljum silmas

Viimases postituses kirjutasin ühest hõljumist, mida ma sabaga elukaks nimetasin ja mis mulle silma tekkis. Kahjuks ei läinud see järgmiseks päevaks ära ja oli hirmus suur ja tume ja kattis pikisuunas üle poole mu vaateväljast. 

Õnneks tõmbus ta järgmiseks hommikuks siiski natuke koomale, mis andis mulle lootust, et ta kaob varsti ära. 

Kahjuks tekkis järgmine päev veel üks sihuke samasse silma. 

Õnneks muutusid mõlemad paari päeva jooksul palju väiksemaks. 

Kahjuks on nad tänaseni alles ja olemas, kuigi õnneks juba üsna nähtamatud ...

Sihuke lugu siis. Ah jaa ...  nägemisteravust need hõljumid mul ei mõjutanud.

Loomulikult läksin algul närvi ja hakkasin kõiksugu hirmsaid asju ette kujutama. Siis googeldasin ja leidsin, et tegemist on nn klaaskeha hõljumitega, vahest kutsutakse ka "laevukesteks" või "paadikesteks" ja nende tekkimine on enamasti teadmata, kuigi vahel ka tõsiste haigustega seotud ning ametlikku ravi neile ei ole. Muidugi sattusin korraks ka paanikaosakonda, kui juhtusin lugema, et nende hõljumite tekkimine võib viidata võrkkesta rebendile ja seda ma nüüd küll omale ei tahaks. Aga siis lugesin edasi, et enamasti nad kaovad iseenesest nagu tekivadki ja loomulikult neile ravi ei ole ja enamasti pole ka vaja. Siis meenutasin juhtumeid, kus ametlik meditsiin tunnistab ravimatuks või lootusetuks seisundid, mis on tegelikkuses üsna hästi ravitavad, ainult et mitte tabletiga, ja siis ma sulgesin selle paanikaosakonna. Ja läksin šamaanirännakule ja ravisin oma silmi. Peale seda on palju parem. Nad jäid nii vaevumärgatavaks, et kui ma neid just taga ei otsi, siis neid ei näe. Tegelikult ma näengi vaid ühteainukest veel, teine on juba suht olematu. Nüüd peaks veel natuke "nõiduma" ja neist lõplikult lahti saama.

Alustasin ka väikese toortoidu paastuga oma organismi puhasamiseks, ehk aitab see puhastada ka silmi. Pealegi on praegune sügisene saagikoristusaeg ideaalne aeg selleks, kõike värsket on ju nii palju saada. Ja nii ma siis veedangi oma vabad hetked metsas ja maal, paadunud korilane nagu ma olen ja naudin seda täiega :)

Milline võrratu pidulaud! Kas mätas punetab või sinetab?

Ebamugav

Eile siis lõpuks panin üle hulga aja uuesti läätsed silma. Nägemine on sama hea/kehva kui prillidegagi, aga kas olid läätsed vanad, silmad läätsedest võõrdunud või midagi muud, igatahes üks hakkas kriipima ja ebamugav oli. Päev varem hakkas prillidega ka ebamugav, võtsin ära, oli ebamugav, panin ette, oli ebamugav. Raske oli asu leida, igat moodi oli ebamugav. Nüüd oli läätsedega ka ebamugav. Eks selle ebamugavuse saab muidugi välja harjutada jälle, aga tegelikult oleks vaja hoopis põhjus üles leida. Äkki peaks läätsede või prillide tugevusi muutma? Raske oli midagi kindlaks teha, eks nüüd hakkan jälle oletama ja katsetama.

Täna ujub vasaku silma ees või sees veel mingi ... hmm ... sabaga elukas? 

Huvitav,  kas ta võiks homseks lahkuda?

Goji marjad

Hoolimata sellest, et mina olen musikafänn, on siiski ka teisi marju, mis pidavat silmanägemisele hästi mõjuma. Üheks selliseks on goji (godži) marjad, mis on Hiina meditsiinis ammusest ajast olnud kasutusel üldtugevdava, eluiga pikendava, juuste hallinemist vältiva ja silmanägemist tugevdava ravimina.
 

Goji marjad on muutunud väga populaarseks tervisetoitude ja toidulisandite turul, neid saab osta nii loodusoodete poodidest kui tavalistest supermarkeitest. Meil müüdavad marjad on enamasti pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Tiibetis, Himaalajas, Mongoolias.

Tegelikult kasvab see taim ka Eestis, kui siin teatakse teda maakeelse nimega taralõng. Ja siinmail on ta pigem olnud ilu- kui marjapõõsas.

Foto: Hortes.ee

Goji-marjad sisaldavad 21 mineraalainet ja mikroelementi (sealhulgas tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 aminohapet, mis teevad goji-marjadest suurepärase proteiiniallika. Samuti rohkesti vitamiine (A, B1, B2, B6 ja E) ning antioksüdante – näiteks beetakaroteeni ja silmadele kasulikku zeaksantiini. Tõe huvides tuleks küll märkida, et zeaksantiinisisalduse osas lähevad allikad väga lahku, andes 100 g kuivatatud viljade zeaksantiinisisalduseks 2,4–200 mg.

Ühe hüpoteesi kohaselt stimuleerivad goji-marjades leiduvad polüsahhariidid käbinääret ja ajuripatsit juurde tootma kasvuhormoone. Goji sisaldab palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis on abiks kasvuhormooni tootmisel. Kasvuhormoon mõjutab ennekõike kudede võimet uueneda. See võib olla üks põhjuseid, miks goji-marja seostatakse traditsiooniliselt nooruse ja kõrge elueaga. Goji-marjad tugevdavad organismi vastupanuvõimet, kuna sisaldavad rohkesti pikaahelalisi suhkruühendeid, mis teadaolevalt toetavad immuunsüsteemi talitlust.
 

Läätsevabad nädalad

Nüüd on nii läinud, et kolm nädalat järjest ei ole läätsesid kordagi silma pannud. Alguses, puhkuse ajal, hoidusin neist meelega, pärast läks aga omasoodu niiviisi edasi. Kahjuks ei tähenda see aga seda, et ma oleks ka sama tublilt kui puhkuse ajal ilma prillideta olnud. Kaugel sellest. Autoga tööle ja ikka ju prillid ninal, sinna nad kahjuks kipuvad jäämagi. Ei ole mitte hea.

Hakkasin mõtlema, et see läätsevaba aeg kipub pikaks venima, peaks nad uuesti vähemalt mõnel päeval silma panema. Ühes küljest võib olla hea silmadele lääsedest puhkust anda, teises küljest - ega need prillidki silmadele head ole. Aga mul õnnestus omale miski viirus hankida, mis tegi olemise kehvaks ja pani silmad valutama, seega täna jäid läätsed veel ära. Ja selle viiruse hea külg oli jälle see, et tänu sellele, et silmad valutasid, tegin hästi palju palmingut. Kohe ikka südamest. Tundide kaupa.

Meenutus puhkusereisilt

Massaaž silmadele

Siin üks video sellest, kuidas teha nägemist parandavat massaaži. Vene keeles.

Mustikaaeg

Tänavuse mustikasaagi kohta on kuulda olnud, et olevat kehvapoolne. Et ma kolan tihti metsas, siis oma tähelepanekute põhjal võin öelda, et igal pool tõesti nii suurt saaki ei ole, kui eelmisel aastal,  aga ilma ei ole mets meid sugugi jätnud. Mustikaid on küll, eks alati ole paremaid ja halvemaid kohti. Kes otsib, see leiab ja kel on õnne, see saab oma noosi kätte. Mina käisin ja sõin kõhu täis ning tõin kotiga koju ka. Talvevarude kogumine jääb mõneks teiseks korraks, selleks varun rohkem aega. Täna oli niisama, rohkem kondamine.

Vaarikaid on palju, esimesed on valmis, aga suur osa veel valmimata. Minge aga julgelt metsa maiustama!

Puhkuselt tagasi

Ja läbi ongi see mõnus soojamaapuhkus. Palju päikest ja mõnus stressivaba olemine oli. Nagu eesmärgiks seadsin, olin väga palju ilma läätsede ja prillideta, harjutasin palja silmaga nägemist, õnneks oli ilm päikseline ja erede valgusega ei olnud see üldse probleem. Läätsesid ei kasutanud selle aja jooksul kordagi, prille siiski küll, aga tuletasin endale kogu aeg meelde, et pean igal võimalusel need eest ära võtma. Enamus päevast mööduski ilma. Olin isegi natuke üllatunud kui hästi ma ilma prillideta kõike nägin ja millestki olulisest ilma ei jäänud.

Siiski tekkis dilemma, kas panna prillid korralikult kotti ära, nii et nende väljaotsimine oleks veidi tülikas, selleks et ma siis iga väikse asja pärast kohe prillide järgi ei haaraks või hoida neid käes või taskus, kust nende kättesaamine oleks kiire, aga ka ärapanemine oleks sama hõlbus. Alguses olin natuke ebakindlam ja hoidsin ikka prille rohkem käepärast, aga hiljem sain aru, et nad võivad vutlaris ja kotis ärapandult ka olla, ei ole tegelikult tarvis iga pisiasja pärast prilli ette panna. Lõpuks sain aru, et nii ongi parem ja ma ei jää mitte millestki ilma. Ainult et siis tekkis see probleem, et kui ma nad juba välja olin otsinud, siis kippusid nad mulle liiga kauaks ninale jääma, et ehk on veel midagi vaadata vaja. Jälle ei olnud väga hea lahendus. Ma ei teagi, mis oleks parem lahendus. Siis liikus muidugi mõte sinna, et silmad peab kiirest korda saama ja mingi vahepealse head lahenduse kallal ei pea ennast üldse vaevama.

Harjutustest tegin igal õhtul palmingut ja silmade võimlemist üles-alla, paremale-vasakule jne. Lisaks lähemale-kaugemale vaatamist, seda sai ka jõudehetkedel teha. Kuna päikest oli palju, siis võtsin ka kinniste silmadega päikest üsna palju, mitmeid kordi päevas paari hetke kaupa. Mõnus ja soe ja hästi lõõgastav.

Silmad lahti vees ujumist ei saanud harrastada, kuna vesi oli tulisoolane ja silma sattudes väga kibe.

Aga kuidas teil läinud on?

Puhkus

Mul algas nüüd puhkus ja ma sõitsin ära puhkusele . Horvaatiasse. Horvaatia sai 1.juulis Euroopa Liidu liikmeks ja ma kohe sinna. Einoh, päris nii see ei olnud mõeldud, aga vahest asjad lihtsalt juhtuvad. Kahjuks nägemise paranemine lihtsalt niisama ei juhtu, sellele peab natuke kaasa aitama. Aga puhkus kindlasti aitab ka, ei mingit arvuti jõllitamist vaid palju õuesolemist, valgust, päikest ja liikumist. Püüan mitte kanda läätsesid, vaid ajada läbi prillidega ja veel rohkem hoopis ilma prillideta. Iga päeva sisse peab mahtuma natuke silmagümnastikat ja kindlasti üks palming.

Võta prillid peast ära!

Eilsel seminaril jõudis mulle kohale, et mõned, kes kohe prillid tasku ära panid, on oma silmad juba korda saanud. Korda tähendab siinjuures seda, et nad igapäevaselt enam prille ei vaja. Mina, kes ma olen otsinud mugavamaid võimalusi ja sehkendanud nõrgemate prillide ja läätsedega, olen seeläbi oma piinu ainult pikendanud. Minu paranemine on toimunud teosammul ja mul on veel tükk maad minna. Batesil ja Ždanovil ja kõigil teistel oli ikkagi õigus, kui nad ütlesid, et prillid tuleb KOHE nurka visata.

viinamäetigu