11. juuni 2012

Lõdvestus

Istusin ükspäev lihtsalt niisama oma  silmakontrolli tabeli ees ja üritasin vaadata kuipalju ma näen. Siis tulid meelde need Meir Schneideri harjutused, kus ta ütleb, et tuleb niikaua vaadata ja silmi lõdvestada kuni järgmine rida udust välja tulema hakkab. Ja just tuleb lõdvestada, mitte mingil juhul pingutada.

Ja siis mõtlesin, et kui lõdvestus, siis olgu juba korralik. Töötasin läbi oma käed, pea, näo ja kaela nii nagu meil trennis õpetatakse. Trenni, kus ma käin, olen ma paar korda varem ka maininud, mitmed seal tehtavad lõdvestusharjutused on mu nägemisele üpris hästi mõjunud. Aga lähemalt ma neist siin ei kirjuta, et valesti ei läheks. Kel huvi, tuleb ise trenni. Augustis taas võimalus.

Vot nii, lõdvestasin korralikult oma näolihased ära ja klopsisin kogu keha ka takkaotsa üle. Kogu pikk tervendamise protseduur...

 Ja kui ma siis uuesti seina peal tabelit vaatasin, siis ma nägin viis rida rohkem kui enne!!!

Tõsi, ühest korrast ei piisa püsiva tulemuse jaoks. Selleks peaks palju, palju rohkem vaeva nägema. Oehh...

2. juuni 2012

Ettevaatust vitamiin!

See info sai mulle teatavaks juba sügisel, kui töötasin läbi informatsiooni vitamiinide kohta, aga ma ei ole sellest kirjutanud. Võtsin lihtsalt teadmiseks ja tegin omad järeldused. Aga nüüd ma näen, et mu blogil on palju jälgijaid tekkinud, seega oleks aus seda infot ka jagada. Alljärgnev võib olla mõnevõrra šokeeriv.

Kõigepaelt kiire ülevaade A-vitamiinist, mis on teada-tuntud "silmavitamiin". Loomulikult on organismil vaja A-vitamiini ka mujal peale silmade, ta on tähtis luude arenguks, vereloomes ja teiste kudede taastootmiseks. A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, seega on tema omastamiseks vaja organismil rasvast keskkonda. A-vitamiini imendumiseks on olulised ka tsink, seleen, niatsiin (ehk vitamiin B3), C-, D- ja E-vitamiinid.

A-vitamiini (retinooli) saab vaid loomset päritoli toiduainetest, kuid organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. Seetõttu väljendataksegi selle vitamiini soovitust β–karoteeni ekvivalendina. Hetkel kehtiv ametlik soovitus on 750–1100 µg-ekvivalenti või 2475-3630 IU (rahvusvahelist ühikut) päevas. On autoreid, kes väidavad, et see ametlik soovitus on vaid miinimumkogus, millega me veel suudame enam-vähem elus püsida, täisväärtuslikuks eluks on vajadused suuremad. Aga sellest ma olen juba kord kirjutanud.

Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, munakollased, rasvased piimatooted (või, juust); kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia).

Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. Aga hoiatatakse, et toidulisandite ületarbimisel võib saada A-vitamiini mürgituse! Kuidas nii? Miks? Vaat siin läheb huvitavaks... Selleks hakkasin natuke uurima, mis asi on retinool ja mis on A-vitamiin ja kas nad on täpselt üks ja sama asi. Tuleb välja, et mitte päris. Retinool (keemiline aine, millel on kindel koostis ja struktuur) on ainult üks, kuigi peamine A-vitamiini komponent. Looduslik A-vitamiin koosnev sarnase ehituse ja toimega ühendite grupist - retinoididest - retinaalist, retineenhappest ja retinooli estritest jne. Sünteetilised vitamiinid aga sisaldavad üldjuhul vaid üht või mõnda neist ainetest. Ja siin ongi vastus küsimusele ja hoiatus tarbijale. Kui organismi siseneb mittetäielik toitaine, siis laenatakse puuduolevad koostisosad koevarudest, et seda mittetäielikku toitainet muuta kasutuskõlblikuks. See koormab organismi. Teiseks on sünteesitud vitamiinidel muutunud aine molekulaarne polaarsus, näiteks on mõni ühendus teises kohas või on molekul “peegelkujutisena”. See võib tunduda ebaolulisena, kuid tegelikult ei ole. Keha tunneb selle vahe ära.

Hoiatus kehtib ka sünteetilise β–karoteeni kohta. β–karoteen on siis A-vitamiini provitamiin, ehk aine, millest keha suudab ise A-vitamiini sünteesida. Statistiliselt on näidatud, et suitsetajatel, kes tarvitavad sünteetiliselt toodetud β-karoteeni tablette, esineb sagedamini kopsu- ja emakavähki kui neil, kes selliseid tablette ei kasuta. Ameerika Vähiliit on isegi üles kutsunud tähistama sünteesitud β-karoteeni sisaldavaid toiduaineid vähiriski suurendavatena. Olgu siis veelkord mainitud, et sellist seost ei ole leitud juurviljadest saadava β–karoteeni puhul.

A-vitamiinide valik apteekides on piisaval suur, et selles ära eksida. Lisaks vaid A-vitamiini sisaldavatele tablettidele-kapslitele on saada ka A+E vitamiini preparaate, samuti on A-vitamiin mitmete multivitamiinide ja toidulisandite, eriti kalamaksaõlide koosseisus. Aga tasub lugeda ka peenikest kirja ehk vaadata, mis on toimeaine. Ise olen ära tarvitanud paar lehte A-vitamiini kapsleid, 20 tk lehel, sisaldus 5000 IU, hind 1.55, toimeaine - retinüülatsetaat (see on oma olemuselt üks retinooli estritest, keemikud vist teavad seda nagunii, teistele võibolla liigne detail, aga olgu ära märgitud tõe huvides). Rohkem neid ei osta, esiteks sellepärast, et ma ei tea, mida see atsetaat mulle veel teeb, teiseks - ega mingit tulemust ka näha ei olnud ja kolmandaks - toidust saab hädavajaliku miinimumkoguse väga lihtsalt kätte, üldse pole vaja midagi kilode kaupa süüa, piisab 5 g maksast või 70 g porgandist.

Teine A-vitamiini toimeaine, mida palju kasutatakse, on retinüülpalmitaat (see aine on samuti retinooli ester). See nimetus tasuks meelde jätta. Mõni aeg tagasi ilmus ajakirjanduses artikkel kosmeetikatoodetest, mida tasuks vältida, hoiatatakse muu hulgas ka retinüülpalmitaadi eest. Artiklit võib lugeda näiteks siit - 10 kõige mürgisemat ilutoodet. Tekib küsimus, kui selle aine pealemäärimine on ohtlik, miks peaksime tahtma seda siis veel sisse süüa?

31. mai 2012

Uus koduleht

Tegin ühe kodulehe, kuhu üles panna igasugu infot silmade tervise, silmaharjutuste ja muu asjassepuutuva kohta. Esialgu on seal veel vähe, aga eks ajapikku täieneb.

pillidestpriiks.weebly.com

Uued läätsed

Vanade läätsede kandmisaeg sai läbi ja uued on nüüd tugevusega -4 ja -5, seega vasak silm sai veel 0.25 võrra nõrgem kui oli eelmine lääts. See vahe oli küll nüüd nii väike, et ei tajugi. Mõlemad läätsed on siiski mõnevõrra nõrgemad kui oleks vajalik päris sajaprotsendiliseks nägemiseks, aga ise olen rahul, sest nad on täiesti piisavad igapäevaseks eluks ja tööks. Selle nägemiskontrolli tabeli järgi, mis mul jätkuvalt kodus seina peal ripub, näen hea valgusega isegi 20/25 rida!



Kahjuks on nii, et mu prillid on jätkuvalt needsamad vanad, mille tugevus on midagi 7 kanti (ma ei viitsi praegu retsepti üles otsida ja ma enam peast ei mäleta) ja aeg-ajal ma kannan ka prille - õhtuti kui silmad on läätsedest väsinud näiteks. Tegelikult ma kardan, et see ei ole mul silmade parandamise eesmärgiga kooskõlas ja töötab isegi vastu. Peaksin ikka minema silmaarstile, aga eelmised kogemused on nii negatiivsed, et raske on end sundida.

Silmaarstid, kes te seda loete, tehke palun oma järeldused. Te ei pea alati minu seisukohtadega nõustuma, aga oma arvamust võib väljendada ka intelligentsel moel, ilma sõimamata.

10. aprill 2012

Kevad paistab

Selle asemel, et ohata, et küll aeg ikka lendab ja ma pole juba ammu midagi bloginud, kirjutan parem kohe sellest, mis vahepeal toimunud.

Esiteks, viimati hangitud Hyal-Drop silmatilgad osutusid päris heaks ja sobivaks. Kasutan neid siiani ja olen väga rahul.

Teiseks, soovitatud kuur ginko bilobaga sai läbi tehtud, mingit olulist muutust pole täheldanud. No kahju ka pole tekkinud.

Kolmandaks, peale mitmeid katsetusi olla prillideta või nõrgemate prillide või läätsedega, olen nüüd leidnud, et täitsa ilma või väga nõrkadega on ikka väga jama. Elu tahab ka elamist ja kui ikka silm midagi ei seleta, siis kipub rohkem mölutama kui midagi asjalikku tegema. Praeguseks on peale mitmekuulist katsetust välja kujunenud läätsed -4 ja -5,25, mis ei anna küll 100% nägemisteravust, aga siiski piisavalt hästi, et nendega saab isegi autot juhtida. Ja järgmine kord kui uued läätsed pean soetama, valin vasakule silmale juba 0,25 võrra nõrgema. Nüüd on ka ilmad valgemaks läinud ja kuna ma parema valgusega näen tunduvalt paremini, siis võib juhtuda, et saan varsti või vähemalt suveks miinuseid mõlemal silmal veidi veelgi vähendada.

Neljandaks, erinevate vitamiinide kohta infot hankides olen saanud sel alal palju targemaks ning teadlikumalt neid tarbides on üldine tervis tunduvalt paranenud. Praktiliselt terve talv läbi võtsin lisaks suure annuse D vitamiini, sinna juurde B ja C vitamiini, veidi rauda ja magneesiumi. Kevadväsimust ei ole, tunnen end isegi energilisemalt kui sügisel.

Kaunist kevadet! Sinililled juba õitsevad, minge metsa ja vaadake kui ei usu.

27. detsember 2011

Veel ühed silmatilgad

Pean ausalt tunnistama, hoog ja õhin on raugenud, aga päris käega siiski veel ei löö. Ostsin veel ühed silmatilgad, Hyal-Drop nimeks. Ja seda siis mitte niivõrd ravi eesmärgil kui lihtsalt niisutuseks. Selge on see, et talvine keskütteõhk nii kodus kui kontoris on liiga kuiv ja silmad vajaksid rohkem niiskust. Neid tilku võib kasutada ka läätsedega ja see oli veel üks põhjus neid proovida. No tegelikult soovitati tubases kuivas õhus olles silmi niisutada umbes kord tunnis, aga sellise sagedusega pean end veel harjutama.

No muidu tunduvad nad täitsa normaalsed, ärritust ega muid vaevusi ei tekita ja niisutavad küll.

28. november 2011

Vitamiinidest ja toidulisandistest

Pean oma varasema arvamuse toidulisandite kasutamise kohta üle vaatama, sest lõpuks olen ma aru saanud, et ma siiski ei saa kõike vajalikust toidust kätte Olgu siis põhjuseks minu halvad toitumisharjumised või meie toidu üldine vilets vitamiinide ja toitainete sisaldus, igaljuhul tuvastas suvine vereproov mul rauavaeguse. Võimalik, et mul oli ka muude ainete või vitamiiinide puudus, kahjuks analüüse selle kohta ei tehtud, aga minu väsimus ja vilets enesetunne olid kordades suuremad kui tuvastatud rauapuudusest oleks võinud arvata. Niisiis hakkasin perearsti soovitusel võtma rauapreparaate, mis aga kahe kuu jooksul minu enesetunnet kahjuks oluliselt ei parandanud. Siis aga tutvusin mõnede peavoolu teadlaste arvamusega mitteühtivate soovitustega vitamiinide ja mineraalainete tarvitamise ja vajalike koguste kohta (Jüri Lina, "Varjatud Tervisevalem", Soram Khalsa, "D vitamiini revolutsioon", Aigar Säde, "Vitamiinidest ja mineraalidest"), otsustasin enda peal katsetada ja praegu pean ütlema, et tunnen ennast hästi ja aina paremaks läheb :)

Protsessi käigus olen kõiksugu vitamiinide ja mineraalainete kohta palju targemaks saanud, eriti mis puudutab erinevate ühendite omastatavust inimese organismi poolt ning süsnteetiliste ja looduslike preparaatide erinevust. Ja siinkohal võin ma juba öelda, et praeguse kahekuulise katsetamise järgi on erinevused toimes selgelt tunda. Lisaks jõudis selge teadmisena kohale asjaolu, et osa vitamiinitablette (ilmselt ka muid toidulisandeid või mineraalainete preparaate) on täis ohtlikus koguses lisaaineid. See tähendab, et kui pikema perioodi jooksul tarvitada vajalikke vitamiine, siis võib tegelikult samal ajal oma organismi väga ohtlikul moel mürgitada.

See eelnev puudutab siis organismi seisundit üldiselt, mis aga silmadesse puutub, siis otsustasin teha kahenädalase kuuri Ginko Bilobaga (hõlmikpuu). Pidavat mõjuma hästi nii närvisüsteemile üldiselt kui ka silmadele.

Katsetame, vaatame. Täna alustan.

24. november 2011

Silmatilkadest veel kord

Nüüd võin oma kogemusele tuginedes küll kindlalt väita, et silmatilgad ei aita ei väsinud ega kipitavate silmade puhul.

Ma ei ole just suur silmatilkade tarvitaja, aga mõnikord on juhtunud, et silmad on väga väsinud või punetavad ning siis on meenunud need silmatilgad, mis ma omale heas usus soetasin. Kui nüüd tagasi vaadata neile kordadele, siis pean ausalt tunnistama - tegelikut mingit leevendust neist ei olnud. Kerge niisutav efekt piirdus maksimaalselt 5 minutiga, siis oli olikord taas nagu ta siis oli... Parem siis juba mitte igasugust jama ja keemiat silma ajada (no vabandust, aga koostisosade nimekirjas on palju keeruliselt kõlavate nimedega aineid, mille toimest ja oelmusest mil mittekeemikuna vähe aimu on), sama efekti annab ka jaheda veega loputamine. Ja tegelikult aitab ikkagi ainult puhkus. Nii lihtne see ongi.

14. november 2011

Refleksoloogilised tsoonid

Mõned asjad lihtsalt juhtuvad ja mõni teadmine lihtsalt leiab su üles. Ilmselt on paljudele teada, et jalatalla all on nn refleksoloogilised tsoonid, mille kaudu on võimalik mõjutada erinevaid organeid mitmel pool kehas. Samasugused tsoonid on ka kõrvalestadel, kätel, peas ja mujalgi keha pinnal. Ühes trennis sain teada, et ka selja peal on samasugused tsoonid ja et õiget kohta õigel moel mõjutades saab nägemist parandada. Kogesin seda iseenda peal ja uskuge või mitte, aga efekt on momentaalne.

Juhtus siis nii, et tegime lööke selja peale lõdvestamaks teatud lihaseid abaluude all. Kui löök oli õigesti tehtud, siis koos lihaste lõdvestumisega nägemine paranes, paraku vale löögi puhul läks nägemine kohe hägusemaks. Niisiis, ei piisa ainult õige tsooni teadmisest, vaid on oluline ka kuidas sinna lüüa. Sellepärast, ma kardan, minu kirjeldusest üksi ei piisa, seda tuleks ise kogeda. Aga võtkem see tsoon teadmiseks, ja kel rohkem huvi, see otsib lisa. Mina otsin kindlasti.

10. november 2011

Tagasi

Jääb vaid tõdeda , et küll aeg ikka lendab, aga nüüd olen taas kirjutamas ja oma kogemusi jagamas.

Septembris käisin lõpuks ometi silmaarstil ning sain ka refraktomeetri mõõtmistulemused. No selle masina arvates on mu nägemine täspelt sama vilets nagu viimane kord, see oli siis umbes kaks aastat varem. Tegelikkuses on mu silmanägemine subjekttivselt võttes siiski muutunud, olen üritanud raamatuid lugeda ilma prillita ja see õnnestub juba päris hästi. Kurtsin ka arstile, et tegelikult mulle tundub nagu võiksin arvuti taga töötades kanda oluliselt nõrgemaid prille, aga sellele ei pööratud mingit tähelepanu. Kahjuks. Nüüd määrasin endale ise -4 tugevusega läätsed, millega ekraanile näen ja kannan töö ajal enamasti neid. Need -3,5 tugevusega, mis suvel tellisin, olid siiski veidi nõrgad ja ekraanile nägemiseks pidin silmi liigselt pingutama, mis teatavasti väga hea ei ole. Kaugemale vaatamiseks vajan siiski tugevamat abivahendit, eelkõige kehtib see autojuhtimise kohta, muul ajal ju polegi vaja hii head kotkapilku.

Tegin muidugi omad järeldused ka sellest, kui kuulsin, et üks mu tuttav sai masina mõõtmise järgi nägemisteravuseks -2,5, aga kuna arst võttis kätte ja uuris silmi ka veidi lähemalt, siis tuli välja, et tegemist on hoopis ülekoormustest tingitud spasmiga silmas ja nägemine on tegelikult siiski paremas seisus. Retsept kirjutati lõpuks hoopis plussprillidele (silmade lõdvestamiseks), vot nii ... Ei tasugi masinat pimesi usaldada.
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...