Igapäevane palming

Tegin kaks kuud tagasi otsuse igapäevaselt vähemalt 20 minutit palmingut endale teha. Selle asjaga on mul olnud nagu ikka nende asjadega kipub olema, aeg-ajalt olen ilusti järje peal ja siis tekib vahe sisse. Möödunud nädalal olin mitu päeva komandeeringus ära ja koos igapäevase rutiini kadumisega ununevad ka sellised asjad nagu palming. Aega oleks olnud. Aga millegipärast lihtsalt ei teinud. Et edaspidi mitte samamoodi tunnistada, et ma pole suutnud oma otsusest kinni pidada, sest elu teeb oma korrektuurid, sõnastan nüüd eesmärgid vähe teistmoodi ja arvestan kohe igasuguste teadaolevate korrektuuridega. Suvi ja puhkus ja nii edasi. 

Ühesõnaga niimoodi: selle nädala jooksul teen palmingut iga päev kaks korda, neist üks olgu vähemalt 20 min pikkune. See nädal algas mul tegelikult pühapäeval, seega enne jaanipäeva saab läbi. Seni olen korralikult suutnud oma plaanist kinni pidada. Ma annan endale aru, et ilmselt ma nädalavahetuse ja jaanipäeva ajal sellega nagunii ei tegeleks. Pärast on veel tulemas puhkus ja siis ma pean läbi mõtlema, kuidas ma oma aega ja tegevusi planeerin.

Silmaharjutustesse pikka puhkust mul ei tule, see on selge, sest suvi on ideaalne aeg päiksevannideks ja veeprotseduurideks. Sel puhul ongi kohane meenutada ka silmad vee all lahti ujumist, millest kirjutasin siin: Veeprotseduurid silmadele.

Kaunist suve ja head jaanipäeva!

Valgest ajast, viimasest üritusest ja Pankovi prillidest

On ju suvi mõnus aeg :) Peale selle, et on ilus ja soe, on ka palju valgust. Valgus on kui balsam mu silmadele. Väike vahe on kirjutamisele sisse tulnud, aga suvel veedan ma meelsamini oma vaba aega õues kui arvuti taga. Ja mu silmadele meeldib see ka.

Vahepeal on juhtunud see, et vahetasin jälle läätsed nõrgemate vastu välja. Nüüd on siis tugevused -3,25 ja -4,25. Ja tunduvad silmas täiesti normaalsed, teinekord on olnud, et kui lähen nõrgemate peale üle, siis esialgu on läätsed harjumatult nõrgad. Mitte et ma 100% näeksin, sest ma kasutan ikka võimalikult nõrkasid läätsesid. Aga ikkagi tundub nägemine üsna hea juba. Aegajalt on ka selgema nägemise hetki ja teinekord olen isegi üllatunud kui hästi ma näha võin. Üks asi on küll, millega ma ei ole väga tegelenud - nimelt kui silmad on eri tugevusega, siis peaks treenima kõigepealt nõrgemat silma, et see tugevamaga samale tasemele jõuaks ja siis edasi juba mõlemaid koos. Mina aga ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ega see vist hea ei ole. Pealegi, kui silmad on eri tugevusega, siis nad ei tööta väga hästi koos, paremini nägev silm hakkab domineerima ja nõrgemini nägev võib sootuks laisaks muutuda. Ma saan aru, et ma pean selles osas midagi ette võtma.

Teiseks oli vahepeal järjekordne Batesi meetodi huviliste kogunemine. Kuigi ma ise olin sel ajal natuke tõbine, siis oli ikkagi tore näha nii vanu tuttavaid kui uusi inimesi ühinemas. Alustasime nagu ikka palmingu ja mõne silmaharjutusega ja siis tegi Andres põhjaliku ülevaate nägemise toimumisest ja normaalse silma töötamisest. Lõpuks uudistasime veel Pankovi prille - seadet, mis värvilise valgusega uuendab silma vikerkesta rakke. Polnud sellisest asjandusest varem kuulnud, nii et päris põnev oli. Siin ka üks venekeelne informatiivne video/reklaamiklipp selle seadme kohta  http://www.youtube.com/watch?v=xo9KMrfLrkk

Miskipärast seostusid need Pankovi prillid mulle kohe Eyeport'i nimelise seadmega, kuigi nii tööpõhimõte kui eesmärk on neil erinev. Ilmselt oli siis asi värvilises valguses, mida mõlemad kasutavad. Eyeport näeb välja selline ja mööda seda toru jooksevad sinised ja punased tuled: 

Metameditsiini koolitus

Infot liigub iga päeva nii palju, et kõike ei jõua vastu võtta. Siia tahaks nüüd iroonitsedes lisada midagi "mõtestatud ja kasuliku" kohta a la Postimehe reklaam ...  Aga ma loodan, et alljärgnevas on midagigi natuke kasulikku.

Niisiis, märkasin ükspäev FB-s sellise ürituse infot - Nägemishäirete mõistmine ja tervendamine läbi metameditsiini, 31.mai -2.juuni 2013, Tallinnas.

Ise ma sinna küll ei lähe, aga hakkasin kaevama lisainfot selle seminari kohta - missugune on metameditsiini lähenemine ja kes läbi viib. Üliselt tegeleb metameditsiin haiguste põhjuste otsimises emotsioonides ja mõtlemises. Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Seminari info kohaselt võib sealt saada abi nii lühi- kui kaugelenägevuse kui astigmatismi puhul, samuti käsitletakse silmaprobleeme nagu glaukoom, kollatähni degeneratsioon, kuivade silmade sündroom, konjunktiviit, odraiva jms. Läbiviija on Saksamaal elav silmaarst, kelle nimi on dr Kwesi Anan Odum ja kelle kohta on internetis kahjuks väga vähe lisamaterjali. Leidsin vaid ühe video tunniajase intervjuuga.

Metameditsiini lehel on tutvustatud teemakäsitlust sedaviisi (kopi-peist):

Tervikliku lähenemisega silmade tervishoid
Terviklik tervisekäsitlus ja metameditsiin on uus lähenemine terviseprobleemidele, mis aitavad lahti seletada, miks meid tabavad erinevad tervisehädad – alates vesistest silmadest, vistrikest ja lööbest kuni diabeedi, südamehaiguste ja vähini. Terviklik tervisekäsitlus selgitab, kuidas meie sümptomite taga on alati mingi tähenduslik põhjus; kuidas ja miks mõni sümptom või haigus algab; kuidas kõik haigused on oma olemuselt protsessid; kuidas on alati olemas side meele, keha ja sotsiaalse keskkonna vahel. Nende teadmistega on meil võimalik väestada ennast ja oma tervenemisprotsesse edukalt lõpule viia.
Kuidas uus lähenemine töötab?
Eesmärgiks on leida mistahes terviseprobleemi põhjus ning tegeleda eelkõige selle põhjuse tervendamisega, mitte sümptomite leevendamisega. Selleks kasutatakse 5-astmelist protsessi:
1)  Sümptomite tähenduse mõistmine
Haigus ei ole meid kunagi tabanud “mõttetult”. Terviklik tervisekäsitlus ütleb, et meie keha ei tee kunagi vigu, kõik kehareaktsioonid on alati mõtestatud. Sümptomid tekivad vastuseks toimunud elusündmustele, nende eesmärk on katsumused ületada, uuesti tasakaal luua ja ellu jääda.
2)  Algpõhjuse leidmine
Sageli süüdistame nägemisprobleemide tekkes näiteks seda, et me ei söö piisavalt porgandeid või seda, et probleem on geenides või veedame liiga palju aega arvuti taga vms, kuid tõsiasi on see, et ka silmaprobleemide taga on emotsionaalsed põhjused. Näiteks visuaalne lahusolek, kellegi silmist kaotamine on seotud silmaümbruse ekseemiga, konjunktiviidiga ja kaega. Visuaalne vastikustunne tekitab odraiva. Hirm tuleviku eest või kauguses oleva ohu tajumine ja soov seda paremini näha toob kaasa kaugnägelikkuse. Need on vaid mõned näited, silmaprobleemide taga avaneb lai emotsioonide ja uskumuste maastik, mida käesoleva seminari käigus täpsemalt tundma õpime.
3)  Leiame, millises protsessi osas on kliendi sümptomid
Kõik haigused võib jagada kahte faasi – stressifaasi ja taastumisfaasi. Stressifaasi ilmestavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivne töö, sundmõtted läbitud traumast või tugevaid emotsioone esile kutsunud teemast, šoki tekitanud koha või inimeste vältimine. Selles faasis tekivad näiteks lühi- ja kaugnägelikkus.
Taastumisfaasis meel rahuneb, keha läheb üle parasümpaatilisse närvisüsteemi juhtimisse, inimese käitumine muutub avatumaks. Ometigi on paljud sümptomid seotud just teise, taastumisefaasiga. Näiteks konjunktiviit ja katarakt (hallkae).
4)  Leiame haiguse taga peituva emotsiooni
Selleks, et inimest aidata, on äärmiselt oluline leida emotsioon ja uskumussüsteem, mis on probleemi esile kutsunud. Negatiivseid tundeid tekitanud sündmus võib olla toimunud juba kaua aega tagasi, kuid inimene on ikka veel selle sündmusega emotsionaalselt seotud. Just seetõttu muutuvad ka paljud haigused krooniliseks.
Dr Kwesi Anan Odum kasutab Lüscheri-värvidiagnostika meetodit haiguse taga olevate emotsioonide ja uskumussüsteemide väljaselgitamiseks.
5)  Loome teraapiaplaani, et terviseprobleem seljatada
Kui probleem on leitud, tuleb luua teraapiaplaan nii keha, meele, hinge kui sotsiaalse ümbruse tasandeid arvestades. See võib hõlmata endas erinevaid teraapiaid ja elustiilimuudatusi.

Silmarohi

Eile käisime koos mõne huvilisega metsas, õigemini raba peal, seal kasvavate taimedega tutvumas. Leidsime nii mõndagi huvitavat, ilusat või maitsvat. Õhtu säravaim täht oli selline kaunitar, saage palun tuttavaks - küüvits:

Küüvits

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. Rääkides ravimtaimedest tuli mulle meelde, et meil kasvab ju selline taim, kel nimeks silmarohi (Euphrasia officinalis). Muidugi me eile teda ei kohanud, sest ta pole veel õide puhkenud, aga peagi on see aeg käes ja siis tasuks silmad lahti hoida. Silmarohi on Eestis tavaline, kasvab niiskematel niitudel, metsa- ja teeservadel, õitseb juunist septembrini. Välja näeb selline: 

Silmarohi   Foto:Wikipedia

Silmarohu nimeks on silmarohi loomulikult seepärast, et teda on kasutatud silmade ravimisel. Aitab kõikvõimalike silmapõletike, ka allergiliste põletike korral. Samuti on teda kasutatud silmalaugude lõtvumise, nõrga nägemise ja silmade väsimuse puhul. Ravimiseks tarvitatakse silmarohu ürdi (taime maapealne osa koos õitega) tõmmist välispidiselt. Silmarohu teed on veel kasutatud hingamisteede limaskestade põletike korral, kollatõve ja mitmete seedehäirete puhul. 

Siit võib silmarohu kohta juurde lugeda. Muidugi on seda taime ka tablettideks pressitud ja apteekidesse müügile paisatud, olen seda kohanud Eyebright -i nime all loodustoodete poodides.

Esmaspäevane seminar

Esmaspäeva õhtul toimus järjekordne silmade tervendamise seminar. Kahjuks oli ilus kevadine ilm meie read üsna hõredaks teinud, aga siiski olid nii lühi- kui kaugelenägijate leerid esindatud.

Nagu ikka tegime läbi mõned silmaharjutused. Üks uus harjutus oli seekord  perifeerse nägemise treenimiseks. Lisaks uudistasime uut raamatut - Leo Angarti "Unusta prillid". Tegime läbi ka tema "põhivara", energia- ehk praanaharjutuse. Seejärel tutvustas Andres Batesi õpetusi tervete nägemisharjumuste kohta. Juttu oli tsentraalsest fiksatsioonist ning nihutamisest ja kiigutamisest (shifting and swinging), üles said märgitud märksõnad sway, long swing, universal swing, variable swing või siis hoopis - ära jõllita kunagi ühte puhkti!

Looduses

Ikka ja jälle panen looduses liikudes tähele, kuidas mu silmad metsaaluseid maatoone vaadates kiiresti väsivad. Seda on nii suvel selge rohelisega kui praegu kevadel. See ei ole mul mingi praeguse aja avastus, panin seda tähele juba kümmekond aastat tagasi, siis kui veel igapäevaselt tugevaid prille kandsin. Mulle väga meeldib nii seenel kui marjul käia ja selline probleem on mind väga häirinud. Üsna kiiresti on silmad kirjud ja pruuni või rohelisekirjust taustast on raske midagi täpsemalt eraldada. Loomulikult paistavad värvilised asjad, olgu siis lilled või marjad välja, aga tunne on ikka selline nagu oleks vaja kõike palju teravamaks keerata. 

Eilsel talgupäeval oksi ja prahti korjates jälle sama lugu. Silem ees kirju pruun-hall ümbrus ja kohutavalt väsitav silmadele. Vaatasin siis ükshaaval kummagi silmaga, et aru saada, mis täpsemalt toimub. Kandsin sel hetkel oma igapäevaseid (mitte täistugevusega) läätsesid ja vasaku silmaga paistis kõik nagu ikka, kergelt hägune, aga tavapärane. Parem silm seevastu oli see, mis asja uduseks ajas. Tavaliselt on mul parem silm juhtiv silm ja see oli nüüd küll täitsa fookusest väljas. Huvitav, mis küll põhjustab sellist asja. Kas äkki on õues liiga palju vaja korraga vaadata?

Uudiseid

Jagan kiirelt ja lühidalt paari uudist.

On ilmunud uus raamat - Leo Angart, Unusta prillid.

Raamat tutvustab põhjalikult silmatreeningu aluseid ning silma- ja nägemisprobleemide tagamaid, samuti soovitab arusaadavaid harjutusi ja annab näpunäiteid profülaktikaks.

Silmade tervendamise huviliste kogunemine ja seminar toimub 6.mail kl 18.30 TTÜ Küberneetika Instituudis. Tasuta. Vt lisa ürituste lehelt või jälgi meid Facebookis.

Uued läätsed

Taas oli aeg uued läätsed tellida. Tugevus sama, mis viimasel korral -3,5 ja -4,5. 

Pöördusin seekord tagasi Acuve Oasyse juurde, mis mulle silmas kõige parem tundub. Need Pure Vision läätsed, mis ma eelmine kuu tellisin, jäid mul lõpuni silmas kuidagi karedaks. Ei teagi, kas põhjus on läätse materjalis või äkki hoopis mõõtudes, BC oli neil veidi erinev. 

See ei olnud muidugi esimene, ilmselt mitte ka viimane kord, kui ma proovin teist sorti läätsesid ja leian, et nad ei ole mulle ikka head. Mõnele kindlasti jälle sobivad, läätsepoes on kiitvaid kommentaare praktiliselt kõikide läätsede juures. Seega siis lihtsalt mulle ei ole need kõige paremad. Seekord võtsin lisaks ka mõned ühepäevased läätsed. Prooviks, kuidas need on. Kunagi olid mul ühed ühepäevased läätsed, mis minu mäletamist mööda olid silmas väga mugavad. Kahjuks ei mäleta enam nende nime.

Palming

Otsustasin pöörata rohkem tähelepanu palmingule ja teha seda tihedamini, kuna seni olen ma ta üsna unarusse jätud. Eelmisel kogunemisel tuli kelleltki küsimus selle kohta, et kui pikk on pikk palming. Austalt öeldes ma pole ise selle peale varem mõelnudki, aga nüüd siis sain teada - pikk on nii 40 minuti kanti. Pole kunagi aega võtnud, aga nii pikalt ma kindlasti seda teinud ei ole. Nüüd siis kaks nädalat tagsi otsustasin, et teen iga päev vähemalt korra ühe 20 minuti pikkuse palmingu. Seni olen suutnud sellest kinni pidada, ainult ühel päeval jäi vahele. 

Tulemuste kohta ei oska veel väga kindlalt öelda, nagu on ja nagu ei ole ka. Selge nägemise hetki on küll oluliselt tihedamini. Samas on vahel õhtuti ka selline tunne, et üks udu kõik, suurt midagi ei erista. Aga ükspäev jälgisin huviga, kuidas mu silmad eemalolevat silti fokusseerisid. Kord oli täitsa selge, siis läks natuke fookusest välja, siis tagasi, siis uuesti uduseks. Täpselt nagu autofookusega fotokas :)

Prillikandmisest

Olen nüüd nädalajagu käinud vaheldumisi prillidega ja läätsedega. Ja praegu on just õige aeg üles märkida prillikandmise miinused, sellepärast, et mõne aja pärast ma ilmselt harjun nendega ära ja siis ei pane enam tähele. Nüüd aga kandsin üle väga pika aja (umbes aasta vist) prille kogu päeva, tööl ja väljas ja igal pool, ja märkasin kohe, kuidas olemine oli teistsugune. 

Prillid ise on väga head, istuvad ilusti, ei pane silmi valutama ega tekita muid ebamugavusi, mis vahest uute prillidega kaasnevad. Aga praegu tahaks viidata prillikandmisele üldiselt.

Eks kõigepealt tulid välja pinged kehavormis. Märkasin, kuidas ma keerasin tervet pead korraga vaatamise suunas, kui muidu piisas vaid silmadega vaatamisest. Näiteks trepist liikudes vaatasin astmeid ja hoidsin pead palju rohkem allapoole kui palja silmaga või läätsedega. Märkasin, kuidas kael ja kukal hakkasid väsima ja kogusid pingeid. Kuklapinge, teatavasti, ei ole silmadele jälle üldse hea. Siis taipasin, et varem, kui kandsin prille päevast päeva, oligi selline olukord tavaline. Pikapeale harjud sellega ära ja enam ei pööra tähelepanu, pinge aga jääb. Teisest küljest, peaga vaatamise suunas keerates, saavad silmad ise palju vähem liikuda. See ongi kõikide prillikandjate suur probleem.

Teiseks tekitavad klaasid oma kumerusega teatud lainetusi ja väändumisi, mis on algusest üsna häirivad. Lisaks jäävad nägemisvälja ka raamid ning klaasidel olevad peegeldused, tolmust, plekkidest või muust sodist rääkimata. Nii et kokkuvõttes on seda mittevajalikku lisainformatiooni, mida läbi silmade vastu võtame, kohutavalt palju. Kogu see "müra" tegelikult kulutab meie energiat.

Võrreldes läätsedega on prillidel siiski ka plusse. Kõigepealt muidugi ei kuivata nad silmi ega hõõru. Kuna mul on nüüd mitu paari prille, siis on neid ka palju kergem vahetada, olenevalt mida ma teen ja kuhu vaatan. Arvutiga töötan nõrgematega, raamatu lugemiseks võtan üldse ära. Rohkem plusse ma ei tahagi leida, sest eesmärk on neist ikkagi kiiresti lahti saada. Las nad jääda pigem pahadeks.